Riigikogu õiguskomisjon
07.03.01
Käesolevaga edastame Eesti Arstide Liidu arvamuse Võlaõigusseaduse eelnõu ptk. 42 sätete kohta.
Võlaõigusseaduse eelnõu ptk. 42 ‘Raviteenuse osutamise leping’ reguleerib arsti ja patsiendi vahelisi suhteid. Seni on tervishoiuteenuste osutamisel kehtinud põhimõte, et patsiendile tekitatud kahju eest vastutab raviasutus (juriidiline isik) või füüsilisest isikust ettevõtjana töötav arst. Võlaõigusseadus sätestab arsti vastutuse ka siis, kui ta töötab töölepingu alusel töövõtjana.
Probleeme võivad arstide liidu arvates tekitada järgmised sätted:
§ 858 (2) Arst vastutab ka teda abistavate isikute tegevuse ja ravimisel kasutatavate seadmete vigade eest.
Vastutuse jagamine arsti ja tema tööandja raviasutuse vahel peaks olema reguleeritud lepinguga. Suures haiglas on arstil väga raske vastutada vigade eest, mis võivad tekkida tegelikult temast sõltumatult (nt. rikkis seadme tõttu) või abiteenistuste (nt. radioloogia) vigade eest. Seega tekib olukord, kus arstil peaks peale töölepingu olema lisaks veel teine, tema ja tööandja vastutust reguleeriv leping.
Samas võib arst osutuda maksejõuetuks. Seega peaks raviasutus ja raviarst tekitatud kahju eest vastutama solidaarselt.
Igal juhul peab ka palgatöölisest arst sõlmima vastutuskindlustuse lepingu. See mõjutab omakorda raviteenuste hinda, sest osa ravimiseks mõeldud rahast kulub kindlustusele.
§ 857 (2) Arst peab ravidokumente säilitama vähemalt kümme aastat.
Kui arst läheb vahepeal tööle teise raviasutusse, ei saa ta kuidagi seda kohustust täita.
§ 860 (2) Patsient võib raviteenuse osutamise lepingu igal ajal põhjuseid avaldamata üles öelda.
Siin võiks kehtida siiski mingi etteteatamisaeg, muidu võib tekkida olukord, kus patsient võib lepingu üles öelda keset protseduuri sooritamist.
§ 853 raviteenuse osutamine kõrvaliste isikute juuresolekul on lubatud üksnes patsiendi nõusolekul…
Kas kõrvaliste isikute hulka kuuluvad ka arstiteaduse üliõpilased TÜ Kliinikus? Kui jah, siis võib see säte halvendada üliõpilaste praktiliste oskuste omandamise võimalusi.
Põhimõtteliselt toetab Arstide Liit arsti ja patsiendi vaheliste suhete reguleerimist Võlaõigusseadusega. Juhime õiguskomisjoni tähelepanu asjaolule, et samal ajal on koostamisel ka Patsiendiseaduse eelnõu, mis käsitleb sisuliselt sama valdkonda, kuid mille mõned sätted lähevad vastuollu Võlaõigusseaduse eelnõuga.
Samuti tekitab segadust Töölepingu seaduse eelnõu § 30 Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest.