Eesti Arstide Liidu volikogu arutas maikuus, kas ja kuidas oleks mõnedel juhtudel vaja arstina tegutsemise õigust piirata. Küsimus võeti päevakorda seetõttu, et Eestis on olnud kahetsusväärseid juhtumeid, kus vaatamata tõsisele kahtlusele, et arst ei ole sobiv praktiseerima, on puudunud võimalus arstina tegutsemise õigust ajutiselt peatada. Volikogu jõudis seisukohale, et EAL soovib koostöös riiklike institutsioonidega tõhustada kontrolli arstliku tegevuse üle.
Selle seisukoha põhjal tegime sotsiaalministrile ettepaneku hakata arutama võimalusi, kuidas tõhustada kontrolli arstliku tegevuse üle. Esitasime arutelu alustamiseks EAL visiooni, mis alustel ja kuidas võiks toimuda arsti registreeringu peatamine tervishoiutöötajate registris.
Erialased puudused peab kõigepealt tuvastama Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon, kes teeb oma otsusest lähtudes ettepaneku Terviseametile, kas saata arst erialasele täienduskoolitusele või stažeerimisele või ka pädevuse kontrollimiseks TÜ residentuuri eksamikomisjoni ette eksamile. Terviseamet teeb arstile ettekirjutuse määratud aja jooksul oma erialaoskusi täiendada või eksamil tõendada. Kui arst seda ei tee, on Terviseametil õigus arsti registreering kuni aastaks peatada. Registreeringu taastamise eelduseks on residentuurieksami sooritamine.
Otsustusprotsessis osaleb ka Eesti Arstide Liit, kellele antakse õigus määrata oma esindaja nii tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni kui residentuuri eksamikomisjoni.
Kui tegemist on tõsiste rikkumistega eetikaprintsiipide või hea arstliku tava vastu, mitte erialase pädevuse probleemidega, on Terviseametil õigus ja reaalne võimalus arsti registreeringu peatamiseks kuni üheks aastaks. Ka sellise otsuse tegemisse kaasataks EAL-i esindaja ja vastav otsus tehtaks konsensuse alusel.