Äripäeva arste mustavad artiklid põhinesid teadlikel valedel

Avaliku Sõna Nõukogu tuvastas, et Äripäev rikkus arstide täienduskoolitust käsitlevas artiklisarjas head ajakirjandustava ja ajakirjanik Kadri Jakobson võltsis kasutatud blogisid.

„Kirjutises ei selgitata ega tõendata, missugused arstid ja mismoodi on patsiendi huvisid kahjustades või tervist ohustades rakendanud raviskeeme, mis lähtuvad eeskätt ravimifirmade lobist. Avalikkuse ja patsientide huvide kaitsmiseks ei saa pidada konflikti ja usaldamatuse õhutamist ühe ameti esindajate (praegusel juhul eeskätt arstide) vastu, nende süüdistamises ja kritiseerimises. Huvikonfliktide temaatika
on avalikkusele oluline, kuid eeldab põhjalikku ja ranget uurimistööd, kus järeldada ei saa enamat, kui andmed võimaldavad“, leiab ASN esimees, Jyväskylä ülikooli ajakirjanduse professor Epp Lauk.

Arstide väidetavate lõbureiside tõendamiseks esitatud blogitsitaate on meelevaldselt kärbitud ja kohandatud, samas kui kärpekohti pole tekstis märgitud. Lisaks on veenvalt tõendatud, et hulk blogitsitaate on asjasse puutumatud (reisi ei korraldanud ravimifirma) ning blogi autor pole arst ja tema abikaasa pole Eesti arst. Säärane manipuleerimine on põhjendamatu ja blogitsitaatide kasutamine eksitav.

Avaliku Sõna Nõukogu taunib ka Äripäeva ajakirjanike Aivar Hundimägi ja Kadi Jakobsoni käitumist pärast artiklite ilmumist Kuku raadio saates, kus nad jätkasid ühepoolselt süüdistavate hinnangute andmist, kuulamata ära Arstide liidu seisukohti. Nii jäeti loomata neutraalne keskkond tasakaalustatud, poolte huve arvestava debati tekkeks, milles mitteosalemist Äripäev arstkonnale ette heidab.

Eesti Arstide Liit ootab, et Äripäev ja ajakirjanik Kadri Jakobson paluksid arstkonnalt avalikult vabandust Äripäeva esiküljel, sama suurel pinnal, kui avaldati arste laimavad artiklid.

Avaliku Sõna Nõukogu lahend

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Eesti Arstide Liidu (peasekretär Katrin Rehemaa
isikus) kaebust Äripäeva kirjutise “Arst või valges kitlis müügimees” (Kadri
Jakobson, 11.3.11) ja teiste samasse seeriasse kuuluvate artiklite kohta.

Kaebuse kohaselt eksitab ajakirjanik lugejat ja püüab näidata arste halvas valguses.
Näites toodud blogidel ei ole midagi ühist Eesti arstidega. Ühe illustratsiooniks
toodud blogi autor on filoloog, kelle abikaasaks on Tšiili arst. Blogisid on tsiteeritud
väljajätteliselt, moonutades selle sisu artikli põhiväidetele sobivaks. Ka teised blogide
väidetavad väljavõtted on ajakirjaniku poolt blogide põhjal kokku pandud tekstid.
Äripäevas avaldatud kujul tekste blogides ei ole ja ajalehes avaldatu juures ei ole
märgitud, et tegu pole tsitaatidega. Kaebuse esitajale teadaolevalt ei küsinud Äripäeva
ajakirjanik enne avaldamist blogipidajatelt luba väljavõtete avaldamiseks ega tekstide
muutmiseks. Samuti selgub blogidest ja nende kommentaaridest, et kõik kirjeldatud
koolitusreisid ei olnud korraldatud ega rahastatud ravimifirmade poolt.

Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel vastas ASNi päringule, et Äripäev Eesti
Ajalehtede Liidu liikmena annab seisukoha vaid Pressinõukogule. Kuku raadio saates
“Äripäev eetris” (12.4.11) kommenteeris ajakirjanik Kadri Jakobson, et “Arstide Liit
närib detailide kallal”, mis ei oma loo kontekstis erilist tähendust. Ajakirjaniku väitel
ei ole ta blogisid võltsinud, samas Arstide Liit ei ole kommenteerinud neid arstide
blogisid, kust tsitaadid pärinevad. Ajakirjaniku hinnangul ei ole Arstide Liit tulnud
väärikalt debateerima olulise teema üle ning peatoimetaja nimetab samas saates
Arstide Liidu käitumist ringkaitseks.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Äripäev on rikkunud head
ajakirjandustava.

ASN nõustub, et tegemist on avalikkuse jaoks olulise teemaga ning selle käsitlemine
on õigustatud. Probleemiks on viis, kuidas toimetus seda teeb.
Ajakirjanik ei esita uurimisküsimust väidetava arstide huvide konflikti tekkimise
kohta seoses osalemisega ravimifirmade rahastatud koolitustel – kirjutises ei selgitata
ega tõendata, missugused arstid ja mismoodi on patsiendi huvisid kahjustades või
tervist ohustades rakendanud raviskeeme, mis lähtuvad eeskätt ravimifirmade lobist.
Seda peaks tegema konkreetsete näidete põhjal. Avalikkuse ja patsientide huvide
kaitsmiseks ei saa pidada konflikti ja usaldamatuse õhutamist ühe ameti esindajate
(praegusel juhul eeskätt arstide) vastu, nende süüdistamises ja kritiseerimises. Huvikonfliktide temaatika on avalikkusele oluline, kuid eeldab põhjalikku ja ranget
uurimistööd, kus järeldada ei saa enamat, kui andmed võimaldavad.

Blogitsitaatide kasutamine on eksitav, sest neid on meelevaldselt kärbitud ja
kohandatud, samas kui kärpekohti pole tekstis märgitud. Lisaks on kaebuse esitaja
veenvalt tõendanud, et hulk blogitsitaate on asjasse puutumatud (reisi ei korraldanud
ravimifirma) ning blogi autor pole arst ja tema abikaasa pole Eesti arst (tšiillane).
Säärane manipuleerimine on põhjendamatu ning kahandab ka artikli tõepäraste
väidete usaldusväärsust. Seda enam, et tekst blogides võib olla ka belletristlik:
blogipidajail puudub konventsionaalne tarvidus olla faktipõhine.

Omaette eetikaküsimused tõusetuvad Kuku raadio saatest, kus Äripäeva esindajad
jätkasid ühepoolselt süüdistavate hinnangute andmist, kuulamata ära teise poole
(Arstide Liit) seisukohti. Nii on jäetud loomata neutraalne keskkond tasakaalustatud,
poolte huve arvestava debati tekkeks, milles mitteosalemist Äripäev arstkonnale ette
heidab. On kahetsusväärne, et samal ajal kui Äripäeva toimetus heidab nii Arstide
Liidule kui ka ravimifirmadele ette vähest debativalmidust, piirab toimetus seda ringi,
kes tohib osaleda arutelus debati, s.h. Äripäeva enda käsitluste kvaliteedi üle.

Prof. Epp Lauk,
esimees