11.juunil alustasid tervishoiuala tööandjad ja töövõtjad läbirääkimisi üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimiseks. Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit tegid läbirääkimiste alustamiseks ettepaneku ja esitasid kollektiivlepingu projekti juba eelmise aasta novembris. Tööandjaid esindav haiglate liit vajas küll pikka ettevalmistusaega, kuid lõpuks jõuti siiski ühise laua taha. Sotsiaalminister osaleb läbirääkimistel riigi haldusalasse kuuluvate ja riigieelarvest rahastatavate tervishoiuteenuse osutajate esindajana.
Arstide liidul ja tervishoiutöötajate kutseliidul ei ole tööandjatega kehtivat kollektiivlepingut. Lisaks palgale on mõjutab töösuhteid ka palju teisi tegureid, seetõttu soovimegi sõlmida lepingut, mis reguleerib töötingimusi, töö- ja puhkeaja ja täienduskoolituse tingimusi. Eesmärk on luua tervishoiusüsteemis euroopalik töökeskkond, mis aitab suurendada töö efektiivsust ja osutada patsientidele paremat arstiabi ning motiveerib arste ja õdesid Eestis töötama.
Kõik osapooled olid ühel meelel, et üleriigiline kollektiivleping tervishoius on vajalik ja läbirääkimised jätkuvad. Haiglate liit lubas oma seisukoha esitada nädala jooksul. Küllap korrigeerib ka haiglate liidu esimees Urmas Sule oma vahetult pärast kohtumist avaldatud emotsionaalset arvamust, et kollektiivlepingu sõlmimine pole võimalik. Kõikide seni peetud läbirääkimiste alguses on tõdetud, et raha pole, kuid enamasti on siiski vajalikud ressursid leitud ja kokkuleppeni jõutud. Pealegi – palgast me ju praegu ei räägigi.