13. APRILLIL TOIMUS TALLINNAS EESTI ARSTIDE LIIDU VOLIKOGU KOOSOLEK

13. APRILLIL TOIMUS TALLINNAS

EESTI ARSTIDE LIIDU VOLIKOGU KOOSOLEK

EAL volikogu koosoleku peamisteks päevakorrapunktideks olid olukord palgaläbirääkimistel, Eesti Arstide Liidu ja piirkondlike liitude vahelise koostöölepingu projekt, võimalikud muudatused liikmemaksude kogumise süsteemis ja EAL liikmeskonna registri täiendamine.

EAL nõudmised palgaläbirääkimisteks Eesti Haiglate Liiduga:

Vastavalt EAL eestseisuse otsusele 03.03.2000 on Eesti Arstide Liidu delegatsioon koosseisus Andres Lehtmets (esimees), Matti Tarum ja Toomas Kariis volitatud alustama palgaläbirääkimisi järgmiste nõudmistega:

Kehtestada kategooriat või pädevust omava eriarsti minimaaltöötasuks 55 kr/t.
Jätta palkade diferentseerimine vastavalt arsti kvalifikatsioonile ja staazhile tööandja kompetentsi.
Viia põhipalga osakaal töötasus vähemalt 80 %-ni, nähes ette tööülesannete kajastamise ametijuhendis ja töölepingus ning vähendada lisatasude osakaalu palgakuludes.
Tagada residentuuri baasasutustes residentidele miinimumtöötasu 25 kr/t. lähtuvalt nende poolt tehtud tööst haigekassadega sõlmitud lepingu piirides ja arvestades tasu sisse ka Sotsiaalministeeriumi poolt residentuuri baasasutustele eraldatud summad.
Tagada raviasutuste palgakulude järgmine osakaal üldkuludes:
– statsionaarset abi osutavas raviasutuses mitte alla 50 %

– ambulatoorset abi osutavas raviasutuses mitte alla 70 %

Arstide tunnikoormuste kehtestamisel lähtuda vastava erialaseltsi poolt soovitatud koormustest.
Läbirääkimiste tulemusel koostati ühisavaldus:

Eesti Haiglate Liit (EHL), Eesti Arstide Liit (EAL) ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit (EKTK), pidanud palgaläbirääkimiste kolm vooru, jõudsid järgmistele seisukohtadele:

1. Eesti Haiglate Liit peab põhjendatuks kutseliitude poolt esitatud miinimumtunnitasude nõuet (kvalifikatsioonikategooriaga arstidel 55 kr., residentidel 25 kr. ja õdedel 25 kr.), kuid ei pea võimalikuks nende järgimist enamikes tervishoiuasutustes tänaste tervishoiu finantseerimispõhimõtete, teenuste struktuuri ja raviteenuste lepingumahtude tõttu.

2. Osapooled leiavad, et edasine kolmepoolne läbirääkimine ei vii tulemuseni. EHL ei saa endale palgaläbirääkimistel võtta tööandja kõiki funktsioone, kuivõrd enamikul liitu kuuluvatel tervishoiuasutustel puudub õigus kehtestada tervishoiuteenuste hindu, milles sisalduksid kutseliitude poolt nõutavad miinimumtasud.

3. Vaatamata asjaolule, et üldkokkulepet miinimumtunnitasude osas ei õnnestunud saavutada, toetavad osapooled asutuste siseseid palgaläbirääkimisi eesmärgiga tõsta arstide ja õdede tunnitasu. Osapooled on nõus põhimõttega, kus palkade diferentseerimine vastavalt arsti ja õe kvalifikatsioonile, staažile ning töö spetsiifika nõuetele jääb tööandja kompetentsi.

4. Osapooled leiavad, et põhipalga osakaal arstide ja õdede töötasus koos seaduses ettenähtud lisatasudega (öötöö, töö puhkepäevadel, riiklikel pühadel jms.) peab olema vähemalt 80%, et tööülesanded tuleb kajastada ametijuhendis ja töölepingus ning muude lisatasude osakaalu palgakuludes viiakse miinimumini.

5. Osapooled peavad õigeks, et statsionaarset abi osutavas raviasutuses on personalikulu vähemalt 50 % ja ambulatoorset abi osutavas raviasutuses vähemalt 70 % üldkuludest.

6. Osapooled peavad põhjendatuks arstide ja õdede tunnikoormuste kehtestamisel lähtuda erialaseltside poolt soovitatud koormustest.

7. Osapooled pöörduvad sotsiaalministri poole järgmiste nõudmisega:

tagada raviteenuste hinnakirjas olevate teenuste hindade läbivaatamine lähtuvalt kutseliitude nõudest miinimumtunnitasude osas

tagada raviteenuste lepingute sõlmimise mehhanism, mis arvestab teenuse osutamise optimaalsust ja põhjendatust konkreetses raviasutuses ning annab võimaluse planeerida tervishoiuteenuste pakkumist vähemalt 5-aastases perspektiivis.

kaaluda patsiendi omavastutuse tõstmist või tasuliste tervishoiuteenuste nimekirja laiendamist lisaressursside leidmiseks tervishoiusüsteemi finantseerimisel

EHL president EAL president EKTK president

U.Sule A.Lehtmets I.Rahendi

Vajadus sõlmida koostöölepingud EAL ja piirkondlike liitude vahel tekkis eelkõige seetõttu, et nii piirkonnaliidud kui EAL on iseseisvad juriidilised isikud, kuid nende liikmeskond kattub – kõik piirkondlike liitude liikmed on ühtlasi ka Eesti Arstide Liidu liikmed. Et vältida segadusi ja täpsemalt jaotada “keskliidu” ja “kohalike liitude” funktsioone, koostas eestseisus koostöölepingu projekti, mis volikogu liikmetele arutamiseks ja parandamiseks ka välja jagati.

Liikmemaksudest räägiti põgusalt juba eelmisel üldkogul, probleeme tekitab see, et praeguse süsteemi järgi laekub maks umbisikuliselt ja makstud summa suurust kontrollida on praktiliselt võimatu. Fikseeritud maksu kehtestamisel on takistuseks väga suured palgaerinevused. Volikogule esitati kohapeal arutamiseks liikmemaksu kogumise mitu võimalikku varianti, loodetavasti jõutakse ühisele seisukohale sügisesel koosolekul, et tehtavad muudatused saaksid siis juba lõpliku kinnituse üldkogult.

Vaidlusi ei tekitanud ettepanek täiendada EAL liikmete registrit lisaandmetega. Selleks saId piirkondlike liitude juhid ankeedid, mille täidab iga arstide liidu liige ise. Registrit hakatakse edaspidi parandama kaks korda aastas ja selle järgi tellitakse ka Eesti Arsti. Ootame kõigilt mõistvat suhtumist sellesse ettevõtmisse ja küsitluslehtede kiiret tagastamist.