On viimane aeg, et ka Eestis hakatakse tervise ja tervishoiuga seotud väljaminekuid käsitlema kui investeeringut kodanike ja ühiskonna heaks, mitte kui tülikat kuluartiklit riigieelarves.
Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit pöördusid eile sotsiaalminister Maret Maripuu poole nõudmistega suurendada tervishoiu rahastamist, et patsientidele oleks võimalik osutada tänapäevasel tasemel arstiabi.
Eesti on rahvusvaheliselt tuntud halbade tervisenäitajate, madala keskmise eluea ja suure alkoholitarbimise poolest. Rahvastiku halb tervis on üks majanduskasvu takistav tegur. Arstiabi hinna ja kvaliteedi suhe Eestis on tunnistatud Euroopa Liidu riikidest parimaks, tervishoiule tehtavate kulutuste poolest oleme aga pingerea lõpus, kusjuures aastatel 2005–2007 on tervishoiukulutuste osakaal SKP-st vähenenud. Riigieelarve strateegia prognoosib tervishoiu kogukulude jõudmist 6,5%-ni SKP-st alles 2050. aastaks, seega jätab valitsuse teadlik poliitika meid veel terveks inimpõlveks Euroopa kõige halvemini rahastatud tervishoiusüsteemiga riigiks.
Hiljuti esitletud rahvastiku tervise arengukava üks eesmärke on luua patsiendikeskne tervishoiusüsteem, kus kõikidele on kättesaadav tänapäevasel tasemel arstiabi. Seda soovitakse saavutada ressursside optimaalse kasutamise kaudu, kuid kui raha ja tööjõudu on lihtsalt liiga vähe, siis pole optimeerimisest kasu. Finantseerimise suurendamise asemel planeeritakse 2009. aastaks hoopis ravikindlustuse eelarve vähenemist. Arengukavas peetakse vajalikuks riiklike strateegiate väljatöötamist noorte inimeste peamiste surmapõhjuste, alkoholi liigtarvitamise ja vigastuste ennetamiseks ja samas loobutakse sellest, kuna poliitilistel põhjustel ei taheta nende strateegiate väljatöötamiseks vajalikke rahalisi vahendeid eraldada.
Arstide ja õdede puuduse ja pikkade ravijärjekordade põhjuseks on eelkõige poliitilise tahte puudumine ja Sotsiaalministeeriumi suutmatus olukorra parandamiseks midagi ette võtta.
Peame vajalikuks, et Eesti Vabariigi Valitsus tagab kõikidele Eesti inimestele põhiseadusega ettenähtud õiguse tervise kaitsele ja võtab endale järgmised kohustused:
• tervishoiu rahastamispoliitikat muudetakse otsustavalt ja suurendatakse tervishoiukulude osakaalu sisemajanduse kogutoodangust 2010. aastaks vähemalt 6,5%-ni;
• alates 1. juulist 2008 kehtestatakse arstide miinimumpalgaks kahekordne Eesti keskmine palk ja õdede miinimumpalgaks 60% arsti palgast ehk 1,2-kordne Eesti keskmine palk.
Olukorda, kus ülalnimetatud kohustusi ei täideta ja riigieelarve strateegias 2009–2012 ning tervishoiu rahastamispoliitika kokkuleppes ei nähta ette tervishoiu rahastamise suurendamist, käsitleme Sotsiaalministeeriumi selge soovina probleemide lahendamise asemel tervishoiutöötajatega konflikti astuda. Sel juhul on Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit sunnitud valmistuma töörahu katkestamiseks käesoleva aasta sügisel.
Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit