Õpetajate sõnum meedikutele

Täname Eesti Arstide Liitu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliitu aktiivse toetuse eest õpetajate võitlusele väärikama töötasu eest. Ühtlasi teatame, et 7. märtsil kell 12.00-13.00 toimub Tallinna õpetajate ametiühingu liidu korraldamisel Vabaduse väljakul õpetajate miiting. Olete oodatud osalema! Kui soovite miitingul esineda, siis palume eelnevalt kontakteeruda THAÜ esinaise Evi Veesaarega tel 6446120; 5062601; e.veesaar@aliit.tln.edu.ee

Üheskoos suudame!

Lugupidamisega
Sven Rondik
EHL juhatuse esimees

Toetusstreik

Tervishoiutöötajate toetusstreik õpetajate streigi toetuseks 7. märtsil 2012

 Info osalejatele

Eesmärk:

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit korraldavad tunniajalise tööseisaku, et toetada õpetajate streiki palgatõusu saavutamiseks.

Õpetajate põhinõudmised:

Tõsta õpetajate töötasu alammäärasid 2012.a vähemalt 20% ning taotleda nende otsustavat tõusu 2013.a. Seada eesmärgiks tõsta õpetajate töötasu alammäär 2014. a vabariigi keskmise töötasu tasemele.

Aeg:

Kolmapäev, 7. märts 2012 kell 12–13.

Ulatus:

Tallinna ja Tartu haiglate töötajad – PERH, LTKH, ITK, Lastehaigla, TÜK.

Teiste raviasutuste ja piirkondade ühinemine on vabatahtlik (täpne ulatus selgub hiljemalt 1.03).

Töötajate osavõtt on vabatahtlik, ootame ühinema ka arste, õdesid jt töötajaid, kes ei kuulu EAL-i või ETK-sse.

Tegevus:

Peatatakse ambulatoorsed vastuvõtud ja plaaniline töö statsionaaris. Patsientidele teatatakse ette vastuvõtu ärajäämisest või edasilükkamisest ja statsionaarne töö korraldatakse ümber vastavalt võimalustele. Erakorralist arstiabi antakse täies mahus.

 Algusega kell 12 toimuvad haiglates töötajate üldkoosolekud, kus avaldame oma solidaarsust streikivatele õpetajatele ja toetame nende õigustatud nõudmisi. Samuti arutatakse EAL ja ETK kavandatavaid aktsioone meie nõudmiste saavutamiseks – palgatõus, kollektiivleping, tervishoiu rahastamine.

 Teavitamine:

Vastavalt seadusele teavitavad EAL ja ETK toetusstreigi toimumisest tööandjaid (haiglate juhatused), haiglate liitu, Tallinna ja Tartu linnavalitsust (kui toetusstreigiga ühineb teisi piirkondi, siis ka neid kohalikke omavalitsusi).

Avalikkuse teavitamine on tööandja kohustus, kuid seda teevad ajakirjanduse kaudu ka EAL ja ETK.

EAL, ETK, Tallinna ja Tartu AL ning arstide liidu ja kutseliidu usaldusisikud suhtlevad tööandjatega, et leppida kokku millises mahus osutatakse arstiabi toetusstreigi ajal, kuidas toimub patsientide informeerimine, samuti püütakse saavutada kokkulepe töötasu säilitamiseks.

Teated tööseisaku ja töötajate koosoleku toimumise kohta pannakse üles osakondadesse, registratuuri, haigla kodulehele ja siselehele. EAL ja ETK teavitavad oma liikmeid kodulehtede, melilistide ja usaldusisikute kaudu. Kui töö iseloom ei võimalda tööd peatada, siis nt EMO-s, intensiivravis, kiirabis saab panna üles teate, et töötajad toetavad õpetajaid ja toetusstreigis osalejaid.

Seaduslik alus:

Toetusstreike kestusega kuni 3 päeva on õigus korraldada streikivate töötajate toetuseks. Ette teatama peab vähemalt 3 päeva (Kollektiivse töötüli lahendamise seadus § 18).

Seaduslikust streigist osavõttu ei käsitleta töölepingu rikkumisena ja sellega ei kaasne töötaja vastutust (Kollektiivse töötüli lahendamise seadus § 24 lg 1). Kehtiv kollektiivleping ei takista toetusstreigis osalemist.

.EAL eestseisus ja ETK juhatus

Streik ja töölepingud Slovakkias

Kokkuvõte Slovakkia arstide võitlusest töökoormuse vähendamise ja palgatõusu eest 2011. a

Slovakkias on tervishoiu pikaajaline alarahastamine ja haiglaarstide suur koormus ning madalad palgad põhjustanud suure hulga arstide lahkumise Tšehhi Vabariiki, Austriasse, Saksamaale jt riikidesse. Slovakkia arstide organisatsioonide pöördumistele olukorra parandamiseks valitsus ei reageerinud. Lisaks plaanis valitsus muuta riigihaiglad äriühinguteks, mis arstide hinnangul oleks ohustanud haiglaravi kättesaadavust.

 Arstide protestiaktsioonid algasid 2011. a sügisel. Nõuti tervishoiu rahastamise suurendamist, töökoormuse reguleerimist, palgatõusu ja haiglate äriühinguteks muutmisest loobumist.

 Kuna Slovakkia valitsus nõudis arstidelt streigi korral praktiliselt kogu olemasoleva arstiabi mahu säilitamist, siis olnuks streik sellistes tingimustes kasutu. Seetõttu otsustasid sajad arstid valitsusele surve avaldamiseks esitada lahkumisavalduse. Valitsus kuulutas seejärel välja eriolukorra, et arstid kohustuslikus korras tööle sundida. Eriolukorra väljakuulutamise päevaks oli Slovakkia Tervishoiuministeerium haiglate juhtidelt saadud andmete põhjal registreerinud 1339 arsti lahkumisavaldused. Hiljem langes lahkumisavalduse sisse jätnud arstide arv 636ni, ent see polnud piisavalt suur langus. Muret tekkinud olukorra üle avaldas ka Slovakkia president Ivan Gašparovic, kes soovitaski välja kuulutada eriolukorra. Kuigi eriolukorra kehtestamise järel võib arstidele kehtestada  nn töötamiskohustuse, ei õnnestunud ka selle meetme abil tagada arstiabi säilimist vajalikus mahus, sest paljud arstid võtsid eriolukorra kuulutamise järel haiguslehe.

 Slovakkia valitsus otsis abi teistelt riikidelt. Tšehhi Vabariik saatis appi 25 arsti, kelle abil viidi Slovakkia tervishoiuasutustes eriolukorra ajal läbi 91 kiireloomulist protseduuri. Eriolukorra kestel käis regulaarselt koos erikomisjon, mille eesmärk oli hoida ära patsientide elu ja tervise ohtu sattumine arstide protesti ajal. Arstid kontrollisid olukorda haiglates ja erakorralist abi osutati täies mahus. Ühegi patsiendi elu ja tervist protestiaktsioon ei ohustanud, kuid ebamugavusi tekitas plaaniliste lõikuste edasilükkamine.

 Slovakkia valitsus pidas aktiivselt läbirääkimisi arstide ametiühingu LOZ juhtidega. Lõpuks saavutas valitsus  arstidega kokkuleppe, mille kinnituseks allkirjastasid osapooled 3. detsembril 2011 memorandumi. Sellega võttis valitsus järgmised kohustused:

 1.      Haiglates töötavate arstide palka tõstetakse järgmiselt:

          perioodil 1.01 kuni 31.12.2012 1,05- kuni 1,6-kordse riigi keskmise palgani, kusjuures ülemine piirmäär rakendub neile arstidele, kes on oma erialal atesteeritud.

          alates 1.01.2013 1,25- kuni 2,3-kordse riigi keskmise palgani, kusjuures ülemine piirmäär rakendub neile arstidele, kes on oma erialal atesteeritud.

2.      Valitsus kinnitab, et arstid ei pea töötama üle töökoodeksis kehtestatud normi ja et järgitakse  ka Tervishoiuministeeriumi määrusega kehtestatud tööalaseid normatiive. Määruse järgimist kontrollitakse kord kolme aasta jooksul ja tuvastatud puudused tuleb kõrvaldada 40 päeva jooksul. LOZi soovi korral viiakse pärast seda 30 päeva jooksul läbi täiendav kontroll. Arstid, kellelt on nõutud ületundide tegemist, peavad saama kompensatsiooni täiendusteks mõeldud tasustatud puhkuse kujul.

3.      Valitsus paneb tervishoiuministrile kohustuse peatada haiglate muutmine äriühinguteks.

4.      Valitsus  tagab, et kõik riiklike haiglate arstid, kes esitasid lahkumisavalduse, saavad oma töökoha tagasi ja mingeid sanktsioone nende suhtes ei rakendata. Nende uues töölepingus ei tohi olla ette nähtud senisest madalamat palka või lepingujärgsete töötingimuste halvenemist. Nende haiglate puhul, mida ei juhi riik, on valitsus tungivalt soovitanud arstid tööle ennistada.

 Memorandumi täitmist kontrollib järelevalvekomisjon, mille 4 liiget määrab ametisse peaminister ja 4 liiget arstide ametiühing.

Eriarvamuse protokoll on kahepoolselt allkirjastatud ja läbrirääkimised on lõppenud

Eriarvamuste protokoll 26.01.2012

Eriarvamuste protokolli allkirjastamine tulekul

Austatud osapooled!

Teatame, et eriarvamuste protokolli allkirjastamine toimub 26.01.2012 kell 12.00 Sotsiaalministeeriumi pressiruumis.

Lugupidamisega

Merle Aro-Raal

Kantselei juhataja

Riikliku Lepitaja Kantselei

6269 962, 5202290

Henn Pärna personaalküsimus

Mäletatavasti soovisime lepitaja kohusetäitja asendamist, kuna ta ei pea seadustest kinni. Oodatult vastas valitsus sotsiaalministri isikus, et nemad ei saa midagi teha. Riikliku lepitaja institutsioon on sõltumatu. Üles jääb küsimus, kas lepitaja kohusetäitja Henn Pärn on nii sõltumatu, et ei pea kinni pidama ka Eesti Vabariigi seadustest.

Reformierakondlasest sotsiaalminister on teinud läbinähtava käigu. Soovitanud pöörduda kohtusse. Probleem on aga selles, et kohtuvaidluse alustamine ja endile soodsa lahendi saamine võtab vähemalt kolmveerand aastat.

Eriarvamuste protokolli arutelu jätkub

Eelmises postituses andsime teada, et oleme esitanud oma ettepanekud eriarvamuste protokolli tarbeks. Antud kirja saatsime ka ära. Ka Eesti Haiglate Liit saatis omad seisukohad. Lugeda nendest küll palju ei ole. H Pärn soovib seisukohta haiglate liidu seisukoha osas.

… edasisest juba järgmistes postitustes.

Eriarvamuste protokoll tulekul

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu seisukohad eriarvamuste protokolli tarbeks.

Kollektiivlepingu rahaline kulu (täiendus versioon ühele)

Riikliku lepitaja kohusetäitja kirjutas haigekassale ja soovis teada töötasude tõusu rahalist mõju.

Eesti Haigekassa vastab küsimusele.

Ettekanded Eesti Arstide Liidu üldkogul 03.12.11

Andres Korgi ettekanne “Meditsiin2012”

Angelga Poolakese ettekanne töötasude teemal.

Maris Jesse ettekanne rahvatervise teemal.

Katrin Rehemaa ülevaade läbirääkimistest 03.12.11

Üldkogu ajal tehtud ülesvõtted on näha galeriis.

Soovi töötüli lahendamiseks ei ole

03.11.2011 koosolekul lepiti üheselt arusaadavalt kokku, et esimene samm on Haigekassalt rahalise mõju numbri saamine. Pärast seda räägitakse läbi 2012 töötasu osas. Nii on sellest aru saanud ka lepitaja ja vähemalt need otsused on protokollis fikseeritud.

Vaidlust pole selles, et Haigekassa on küsitud numbri esitanud ning see on edastatud Eesti Haiglate Liidule (EHL-le). Lepitaja on küsinud EHL-lt selle summaga seoses hinnangut ja omapoolseid ettepanekuid. EHL on keeldunud neid andmast. Selle asemel on EHL saatnud lepitajale 2 kirja õiguslikult absurdsete väidetega (vt eelmine postitus).

Lepitaja on võtnud aluseks EHL kirjad 15.11.2011 ja 25.11.2011 ning peatanud 30.11.2011 lepitusmenetluse, viidates oma põhimääruse § 24 p 1 ja 3.

Põhimääruse viidatud punktid nimetavad selgelt, millal võib (kuid ei ole kohustatud) lepitaja menetluse peatada kas enda algatusel või poolte ettepanekul. Pooled menetluse peatamist taotlenud ei ole. Peatada võib juhul, kui 1) pooled pole asja lahendamiseks esitanud vajalikke dokumente; 2) üks pooltest ei ole mõjuvatel põhjustel ilmunud lepituskoosolekule vähemal kahel korral; 3) kui koosoleku käigus selgub, et asja läbivatamiseks vajatakse täiendavaid dokumente, ekspertide arvamusi ja teisi toimingute jätkamiseks vajalikke tõendusmaterjale.

Lepitaja viitab menetluse peatamisel punktidele 1 ja 3 ning teatab, et ta peab vajalikuks välja selgitada järgmised asjaolud (kokkuvõte): 1) kollektiivlepingu projektiga hõlmatavad töötajate grupid; 2) KL projekti tingimuste rahaline projektiga hõlmatud haiglate eelarvetele; 3) EHL analüüsib KL projekti ja esitab kirjalikult omapoolsed seisukohad.

Ükski lepitaja märgitud nn asjaoludest ei kuulu põhimääruse § 24 toodud juhtude hulka. Lepitaja otsusest ei selgu, milliseid konkreetseid dokumente, arvamusi, tõendusmaterjale menetluse jätkamiseks nõutakse ning kellelt.

Töötajate gruppe puudutava küsimuse osas tegelikult ei saa aru, mida tahetakse teada. Kui küsimus on selles, milliseid töötajaid KL projekt puudutab, siis ütleb KLS  § 4 lg 1 selgelt ja arusaadavalt: KL laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad KL sõlminud organisatsioonidesse, kui KL-s ei ole ette nähtud teisiti. KL projekt näeb ette küll laiendamise, kuid seda teemat ei ole keegi siiani tõstatanud (sh Riigikohtu lahend ettevõttesisese laienemise kohta ka mitte AÜ liikmetele). Seega kehtib sõlmitav KL vastavalt seadusele kõigile EAL ja ETK liikmetele, kes töötavad EHL kuuluvates haiglates.

Ametiühingute seadusest tulenevat esindusõigust töötajate esindamiseks kollektiivlepingu sõlmimisel selgitab üheselt arusaadavalt AÜS § 16 lg 1: Kollektiivsetes töösuhetes on ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve ning § 17. Ametiühingute pädevus:  Töötajate õiguste ja huvide esindamiseks, teostamiseks ja kaitsmiseks kuulub ametiühingute pädevusse: 1) kollektiiv- või muude töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate lepingute sõlmimine tööandjate ja nende ühendustega, riigiasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste ja Vabariigi Valitsusega.

Leiame, et poolel on õigus eeldada, et lepitajale kui eelduslikult pädevaimale tööõiguse spetsialistile pole vaja seadust ja riigikohtu praktikat selgitada.

 Mõju haiglate eelarvele – nagu selgitatud ka 03.11.2011 koosolekul, ei saa seda analüüsi nõuda AÜ-lt. Sellisel juhul oleks see ebamõistlik nõue, põhjendamatu koormise panemine töötajate poolele, kellel ei ole tegelikkuses mitte mingit võimalust seda mõju välja selgitada. Lepitaja otsusest ei selgu samas, kellelt selle mõju väljaselgitamist nõutakse. Kirjas on küll järgmine lause „kui punktis 1 toodud asjaolu on välja selgitatud, saab hinnata kollektiivlepingu projekti mõjusid”. Lause on arusaamatu ning ei selgu, millist asjaolu silmas peetakse. Kui mõeldakse „töötajate gruppe”, ka siis ei muuda see lause sisu arusaadavamaks.

Kolmanda peatamise aluseks olnud asjaoluna on nimetatud EHL poolt KL projekti analüüsi ja omapoolseid kirjalikke seisukohti. Ei selgu, mida konkreetselt silmas peetakse – kas seda, et EHL peaks selle analüüsi tegema ja seisukohad esitama? Sellisel juhul on see juba 03.11.2011 koosolekul otsustatud küsimus ning lepitaja peaks kohustama EHL seda konkreetseks kuupäevaks täitma. Vajadus ja õiguslik alus seetõttu menetlust peatada puudub.

Kokkuvõttes leiame, et menetluse peatamiseks õiguslik alus puudub. Lisame, et lepitaja on määranud asjaolude väljaselgitamise tähtajaks 14.12.2011. Otsusest ei selgu, mida kavatseb lepitaja selle tähtajani teha, milliseid dokumente ja kellelt nõuda, kellega ja millisel eesmärgil kohtuda jmt. Seega konkreetsed ettevõetavad sammud puuduvad. Jääb selgusetuks peatamise eesmärk ja tegelik põhjus.

Lühidalt Eesti Haiglate Liidu kirjades toodud väidetest:

Kui EHL kuuluvas haiglas töötab kasvõi mõni EAL kuuluv hambaarst, siis on EAL seadusest tulenevalt selle hambaarsti esindajaks KL sõlmimisel. EHL on oma liikmeshaigla esindajaks KL sõlmimisel tööandjana, seda kõikide KL sõlminud AÜ-desse kuuluvate töötajate suhtes, ükskõik, kas tegemist on kirurgiga või hambaarstiga. Oluline on see, et arst on AÜ liige ja töötab EHL haiglas. Vastuolu puudub. Kui EHL haiglates tõepoolest EAL kuuluvaid hambaarste ei ole, siis tuleks seda selgelt öelda. Kirjadest sellist fakti välja ei loe.

ETK liikmete ja ”töötajate gruppide” osas: ei saa aru küsimusest. Võibolla tahetakse teada, kas ETK esindab näiteks kõiki Eestis tegutsevaid massööre või ainult osasid neist? Järjekordselt ei oska muud kui korrata, et AÜ esindab oma liikmeid. Laiendamise teemat tõstatatud ei ole, seega seda EHL ilmselt silmas ei pea.

Rahaline mõju – EHL tahab, et lepitaja kohustaks töötajate poolt hindama mõjusid. Sellest kirjutasin ülalpool. Lepitaja ei ole hetkel töötajaid millekski selliseks kohustanud ning ei tohigi seda teha. Majandus- ja finantsanalüüsi tegemine ei ole ega saa olla AÜ-de kohustuseks.

Väide selle kohta, et KL projekti saab käsitleda ainult terviklikult. Õiguslik alus selliseks väiteks puudub. Tegemist on projektiga, mida saab muuta, sh jätta punkte välja, panna punkte juurde jne. See kõik toimub läbirääkimiste käigus. Nonsenss tundub hakata selgitama aabitsatõdesid. Tegemist ei ole valmisoleva lepinguga, mida saab ainult kas kinnitada või tagasi lükata. Ma loen ka EHL seisukohtadest välja, et nende ettekujutuses alati, kui läbirääkimiste käigus mingit punkti muudetakse, välja võetakse, lisatakse, on automaatselt tegemist uue projektiga koos uue KL projekti menetluse algatamisega. Seda ei ole võimalik tõsiselt kommenteerida, see on täielik absurdsus. Teatud punktide esmajärjekorras arutamine ei ole vastuolus ühegi õigusnormiga ega õigusprintsiibiga, vastupidi, see on käesoleval juhul ainuvõimalik lahendus töötüli lõpetamiseks ning KL sõlmimiseks.

Kokkuvõttes tuleneb EHL kirjadest selgelt: töötüli tegelikku lahendamist ei soovita.

Ja veel lühemalt 01.12.2011 lepitaja kirjast:

Lepitaja kirjutab, et hambaarstide osas ei ole EHL nõus partneriks olema ja teatab, et on vaja leida sobiv tööandja esindaja. Siin on kaks varianti – kui EHL haiglas töötab mõni EAL kuuluv hambaarst, siis KLS  § 4 lg 1 järgi siin vaidlust olla ei saa: EHL on tööandja esindaja ja kui EHL „ei nõustu olema partneriks”, siis puudub sellel igasugune seaduslik alus. Teine variant – kui selliseid hambaarste ka tegelikkuses ei ole, siis pole ka ju probleemi, tööandjal kohustusi sel juhul ju ei teki.

EAL nimekirjas on üle 30 hambaarsti, kellest osa töötab haiglates – Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Ida-Viru Keskhaigla, TÜK. Kõik need haiglad on EHL liikmed.

Vastused eriarvamuste protokolli nõudele

Eesti Haiglate Liit vastab Riiklikule lepitajale 25.11.2011

Eestu Haiglate Liidu seisukoht Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu 07.11.2011 esitatud nõudmiste osas.

Riikliku lepitaja kohusetäitja kiri.

 

Töövaidluskomisjon otsustas, et Lääne-Tallinna Keskhaigla hoiatas arstide liidu usaldusisikut põhjendamatult

Töövaidluskomisjon leidis oma otsuses 28. aprillil, et arstide liidu usaldusisik Lembi Aug ei ole konfidentsiaalsuskohustust rikkunud ega tööandja mainet kahjustanud ning hoiatuse tegemine ei ole põhjendatud. Samas ei tunnistanud töövaidluskomisjon hoiatust kehtetuks, kuna ei leidnud selleks seadusest tulenevat alust.

21. märtsil esitas Lääne-Tallinna Keskhaigla dr Augile hoiatuse, milles süüdistas teda LTKH konfidentsiaalsete andmete avaldamises avalikkusele ja haigla maine rikkumises ning hoiatas, et kui ta veel rikub töösisekorraeeskirju, töökorralduse reegleid, töölepingut, töölepingu seaduses sätestatud kohustusi või muid tööandja korraldusi, on LTKH-l õigus tema tööleping erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öelda.

Lembi Aug vaidlustas alusetult tehtud hoiatuse töövaidluskomisjonis, teda esindasid advokaat Roman Levin ja Eesti Arstide Liit.

Andres Kork on tööl tagasi

Andres Kork jätkas täna oma tööd Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku juhatajana, millest ta ebaseadusliku koondamise tõttu üle aasta oli sunnitud eemal olema.

Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega loeti dr Korgi töölepingu ülesütlemine tühiseks, jõustus eile. Haigla loobus Riigikohtusse edasikaebamisest ja tunnistas end kohtuvaidluses lõplikult kaotanuks. Lisaks sellele muutis LTKH juhatus jälle haigla struktuuri, tühistades viimase pooleteise aasta jooksul tehtud muudatused, millega koondamist põhjendati, ja moodustas uuesti kirurgiakliiniku.

Seega peatas alles ringkonnakohus teadliku seaduserikkumise Lääne-Tallinna Keskhaigla juhtide poolt, kes lõpetasid töösuhte dr Korgiga hoolimata tööinspektsiooni otsustest ja arstide liidu seisukohast, mis korduvalt osutasid koondamise ebaseaduslikkusele. Kogu selle töötajate esindaja vastu korraldatud nõiajahi ja raisatud raviraha eest vastutavad haigla nõukogu ja juhatus peaksid nüüd enda tekitatud kahju hüvitama.

Arstide liit näitas Andres Korki kohtus kaitstes end tugeva kutseliiduna ja loodetavasti annab see head eeskuju ka teistele ametiühingutele.

Töötajate esindaja võitis Lääne-Tallinna Keskhaiglat ka ringkonnakohtus

Tallinna Ringkonnakohus otsustas lugeda AS Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt 16.11.2009 Andres Korgile esitatud töölepingu ülesütlemine tühiseks ja tööleping ülesütlemisega mittelõppenuks.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ja leidis, et Andres Korgi töö kliiniku juhatajana ei olnud kirurgiakliinikule täiendavate osakondade allutamisega ja kliiniku ümbernimetamisega lõppenud, mistõttu tema koondamine ei olnud õigustatud ja on Töölepingu seaduse sätteid silmas pidades tühine. Asjaolu, et haigla on vaidlusaluse kliiniku juhatajana töötamiseks sõlminud lepingu teise töötajaga, ei anna alust lugeda Andres Korgi töölepingu ülesütlemist kehtivaks.

Dr Korgi koondamise tegelik põhjus oli see, et ta esindas arstide liidu eestseisuse liikmena teisi töötajaid. EAL kui ametiühing osales kohtuvaidluses Andres Korgi esindajana.

Arstide liit on endiselt seisukohal, et raviraha kulutamine ebaseaduslikele koondamistele ja õigusabile on lubamatu. Valede otsuste ja teadliku seaduserikkumise eest vastutavad haigla nõukogu (esimees Merike Martinson) ja juhatus (esimees Boris Kirt), kes peaksid haiglale tekitatud kahju hüvitama.

Tööandjat karistati informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest

14.09.2010 tegi Tööinspektsioon otsuse väärteomenetluses AS Lääne-Tallinna Keskhaigla vastu, tunnistades haigla juhatuse ametiühingu seaduse ja töötajate usaldusisiku seaduse rikkumise tõttu väärteos süüdi ja määrates karistuseks rahatrahvi.

Tuletame meelde, et vastavalt seadustele on tööandja alati kohustatud informeerima ja konsulteerima usaldusisikuid enne selliste otsuste vastuvõtmist, millega kaasnevad või võivad kaasneda olulised muudatused tööandja struktuuris, töötajate koosseisus, töökorralduses või töötajate töölepingulistes suhetes, sealhulgas töösuhete lõpetamine. Kuna „masu“ tervishoius jätkub, siis võivad tööandjad selliseid muudatusi plaanida ka edaspidi. Usaldusisikul on 15 tööpäeva jooksul pärast teabe saamist õigus esitada kirjalik arvamus või ettepanek või teatada soovist alustada konsulteerimist. 7 tööpäeva jooksul algatab tööandja konsulteerimise, mille käigus ta selgitab kavandatavat tegevust ja selle tagajärgi töötajatele. Poolte eesmärk on kokkuleppele jõudmine.

Kui tööandja ei täida informeerimise ja konsulteerimise kohustust, saavad ametiühingud töötajate õiguste tagamiseks esitada avalduse Tööinspektsioonile. Arstide liidu ja teiste tervishoiutöötajate liitude usaldusisikud Lääne-Tallinna Keskhaiglas kasutasid seda võimalust, kuna tööandja tegi süstemaatiliselt töötajaid otseselt puudutavaid muudatusi, ilma usaldusisikuid sellest eelnevalt teavitamata. Seaduserikkumist jätkati vaatamata ametiühingute korduvatele pöördumistele nii LTKH juhatuse (esimees Boris Kirt) kui ka nõukogu (esimees Merike Martinson) poole.

Tööinspektsiooni otsusega tunnistati Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatus informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise tõttu 2009. ja 2010. a väärteos süüdi ja karistati rahatrahviga 3000 krooni. Trahvisumma on sümboolne, kuid sellele lisandub ka väärteomenetluses juhtkonda töötajate seaduslike nõudmiste vastu kaitsma palgatud vandeadvokaadi tasu. Niisuguseid kulusid ei tohiks kinni maksta haigla ravirahadest. Usaldusisikud kaaluvad pöördumist haigla nõukogu poole, et juhatuselt nõutaks väärteomenetlusega seotud kulude ja rahatrahvi hüvitamist.

Lääne-Tallinna Keskhaigla kaotas töövaidluse arstide liidu esindajale

Harju Maakohus otsustas 28. juunil, et Lääne-Tallinna Keskhaigla, mille nõukogu juhib Merike Martinson ja juhatust Boris Kirt, koondas Andres Korgi ebaseaduslikult ja peab ta ennistama kirurgia- ja anestesioloogiakliiniku juhataja kohale.

Kohus leidis, et majanduslikku põhjust koondamisel ei olnud ja tööleping lõpetati sellepärast, et dr Kork on arstide liidu eestseisuse liikmena töötajate esindaja.

Andres Korki üritati esimest korda koondada juba eelmise aasta juunis. Siis ei andnud tööinspektsioon selleks luba. Kuigi nii dr Kork ise, arstide liit kui tööinspektsioon teatasid korduvalt, et koondamine on ebaseaduslik, tegi haigla juhtkond teadlikult seadusevastase otsuse ja ütles töölepingu novembris ikkagi üles. Töövaidluse võitis nüüd Andres Kork, keda ametiühinguna esindas kohtus Eesti Arstide Liit.

Kohus mõistis Lääne-Tallinna Keskhaiglalt Andres Korgi kasuks välja rohkem kui poole aasta saamata töötasu. Kirurgiakliinikust koondati ebaseaduslikult ka ülemõde. Koos kõigi makstud hüvitiste ja kohtukuludega on seadusevastased koondamised haiglale maksma läinud juba rohkem kui miljon krooni.

Merike Martinson peaks arstina väga hästi teadma, kui kitsad ajad on praegu tervishoius. Sellest hoolimata on Martinson raisanud üle miljoni krooni patsientide raviraha tarbetutele kohtuprotsessidele ja oma isiklike ambitsioonide rahuldamisele. Nõukogu ja juhatuse liikmed peaksid oma valede otsuste ja teadliku seaduserikkumise eest ka vastutama ja haiglale tekitatud kahju omast taskust kinni maksma.

Merike Martinson on arstide esindaja ebaseadusliku koondamisega kahjustanud arstide liidu huve. Põhikirja järgi võib sellise tegevuse eest kaaluda liikme liidust välja arvamist.