Eesti Haiglate Liit ei tulnud läbirääkimistele

Haiglate liidul ei ole volitusi tervishoiutöötajate ettepanekute üle läbi rääkida

Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule teatas vastuseks arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutsele: „Tutvusime teie ettepanekutega läbirääkimiste jätkamiseks ning peame kahjuks tõdema, et Haiglate Liidul puuduvad volitused Teie ettepanekute üle läbirääkimisi pidada.“

Tervishoiutöötajad peavad sellist seisukohta arusaamatuks. Oleme pidanud seni läbirääkimisi heas usus, et ka tööandjatel on selge soov töötüli lahendada, kokkuleppele jõuda ja streik lõpetada. Selle nimel oleme oma nõudmisi tunduvalt vähendanud ja kompromissi pakkunud. Pärast reedest kohtumist on läbirääkimiste laual veel mitu teemat, mida oleme arutanud, milles poolte seisukohad on lähenenud ja mille üle soovime läbirääkimisi jätkata. Oma ettepanekud oleme haiglate liidule saatnud.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur on korduvalt rõhutanud, et õdede ja arstide läbirääkimiste partner on tööandjaid esindav haiglate liit. Kahjuks on haiglate liit nüüd teatanud oma volituste puudumisest.

Seetõttu kutsuvad arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit läbirääkimisi pidama sotsiaalministri ja haigekassa nõukogu esimehe Hanno Pevkuri ning haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossi. Palume meie pressiteadet lugeda avalikuks pöördumiseks nende poole.
Kuna streigisituatsioonis ei saa järgida tavapäraseid tähtaegu, teeme ettepaneku kohtuda homme kell 12 ja ootame vastust täna õhtul.

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Lisainfo Katrin Rehemaa 513 5121

Eriarvamuse protokoll on kahepoolselt allkirjastatud ja läbrirääkimised on lõppenud

Eriarvamuste protokoll 26.01.2012

Henn Pärna personaalküsimus

Mäletatavasti soovisime lepitaja kohusetäitja asendamist, kuna ta ei pea seadustest kinni. Oodatult vastas valitsus sotsiaalministri isikus, et nemad ei saa midagi teha. Riikliku lepitaja institutsioon on sõltumatu. Üles jääb küsimus, kas lepitaja kohusetäitja Henn Pärn on nii sõltumatu, et ei pea kinni pidama ka Eesti Vabariigi seadustest.

Reformierakondlasest sotsiaalminister on teinud läbinähtava käigu. Soovitanud pöörduda kohtusse. Probleem on aga selles, et kohtuvaidluse alustamine ja endile soodsa lahendi saamine võtab vähemalt kolmveerand aastat.

Eriarvamuste protokolli arutelu jätkub

Eelmises postituses andsime teada, et oleme esitanud oma ettepanekud eriarvamuste protokolli tarbeks. Antud kirja saatsime ka ära. Ka Eesti Haiglate Liit saatis omad seisukohad. Lugeda nendest küll palju ei ole. H Pärn soovib seisukohta haiglate liidu seisukoha osas.

… edasisest juba järgmistes postitustes.

Eriarvamuste protokoll tulekul

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu seisukohad eriarvamuste protokolli tarbeks.

Tervishoiutöötajate lahkumine välisriikidesse

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Arstide Liit avaldasid täna oma seisukoha seoses sotsiaalminister H Pevukri suhtumisega tervishoiutöötajatesse.

 

Urmas Sule venitustaktika

Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees U Sule jätkab venitamist ja vastatud küsimuste üha uuesti ja uuesti küsimist. See on üks näide, miks noored arstid Eesti Vabariigs töötada ei taha. Haiglate juhtkonnad ei pea lugu töötajast. Kirjast saab lugeda, et juhul kui kollektiivleping põhjustab tööandjale täiendavaid kulusid ei saa seda sõlmida. Kerkib küsimus, kas Eesti Haiglate Liit on tõsiselt võetav organisatsioon.

Kollektiivlepingu rahaline kulu (täiendus versioon ühele)

Riikliku lepitaja kohusetäitja kirjutas haigekassale ja soovis teada töötasude tõusu rahalist mõju.

Eesti Haigekassa vastab küsimusele.

Lepitaja kohusetäitja kirjutab Eesti Haiglate Liidule

Asi läheb õige huvitavaks: lepitaja kohusetäitja küsib tööandjalt, milliste töötajate osas nad soovivad olla kollektiivlepingu osapooleks ja missuguste kollektiivlepingu punktide üle nad on nõus läbi rääkima. Kollektiivlepingu seadus sellist valikuvõimalust ei anna.

Ettekanded Eesti Arstide Liidu üldkogul 03.12.11

Andres Korgi ettekanne “Meditsiin2012”

Angelga Poolakese ettekanne töötasude teemal.

Maris Jesse ettekanne rahvatervise teemal.

Katrin Rehemaa ülevaade läbirääkimistest 03.12.11

Üldkogu ajal tehtud ülesvõtted on näha galeriis.

Soovi töötüli lahendamiseks ei ole

03.11.2011 koosolekul lepiti üheselt arusaadavalt kokku, et esimene samm on Haigekassalt rahalise mõju numbri saamine. Pärast seda räägitakse läbi 2012 töötasu osas. Nii on sellest aru saanud ka lepitaja ja vähemalt need otsused on protokollis fikseeritud.

Vaidlust pole selles, et Haigekassa on küsitud numbri esitanud ning see on edastatud Eesti Haiglate Liidule (EHL-le). Lepitaja on küsinud EHL-lt selle summaga seoses hinnangut ja omapoolseid ettepanekuid. EHL on keeldunud neid andmast. Selle asemel on EHL saatnud lepitajale 2 kirja õiguslikult absurdsete väidetega (vt eelmine postitus).

Lepitaja on võtnud aluseks EHL kirjad 15.11.2011 ja 25.11.2011 ning peatanud 30.11.2011 lepitusmenetluse, viidates oma põhimääruse § 24 p 1 ja 3.

Põhimääruse viidatud punktid nimetavad selgelt, millal võib (kuid ei ole kohustatud) lepitaja menetluse peatada kas enda algatusel või poolte ettepanekul. Pooled menetluse peatamist taotlenud ei ole. Peatada võib juhul, kui 1) pooled pole asja lahendamiseks esitanud vajalikke dokumente; 2) üks pooltest ei ole mõjuvatel põhjustel ilmunud lepituskoosolekule vähemal kahel korral; 3) kui koosoleku käigus selgub, et asja läbivatamiseks vajatakse täiendavaid dokumente, ekspertide arvamusi ja teisi toimingute jätkamiseks vajalikke tõendusmaterjale.

Lepitaja viitab menetluse peatamisel punktidele 1 ja 3 ning teatab, et ta peab vajalikuks välja selgitada järgmised asjaolud (kokkuvõte): 1) kollektiivlepingu projektiga hõlmatavad töötajate grupid; 2) KL projekti tingimuste rahaline projektiga hõlmatud haiglate eelarvetele; 3) EHL analüüsib KL projekti ja esitab kirjalikult omapoolsed seisukohad.

Ükski lepitaja märgitud nn asjaoludest ei kuulu põhimääruse § 24 toodud juhtude hulka. Lepitaja otsusest ei selgu, milliseid konkreetseid dokumente, arvamusi, tõendusmaterjale menetluse jätkamiseks nõutakse ning kellelt.

Töötajate gruppe puudutava küsimuse osas tegelikult ei saa aru, mida tahetakse teada. Kui küsimus on selles, milliseid töötajaid KL projekt puudutab, siis ütleb KLS  § 4 lg 1 selgelt ja arusaadavalt: KL laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad KL sõlminud organisatsioonidesse, kui KL-s ei ole ette nähtud teisiti. KL projekt näeb ette küll laiendamise, kuid seda teemat ei ole keegi siiani tõstatanud (sh Riigikohtu lahend ettevõttesisese laienemise kohta ka mitte AÜ liikmetele). Seega kehtib sõlmitav KL vastavalt seadusele kõigile EAL ja ETK liikmetele, kes töötavad EHL kuuluvates haiglates.

Ametiühingute seadusest tulenevat esindusõigust töötajate esindamiseks kollektiivlepingu sõlmimisel selgitab üheselt arusaadavalt AÜS § 16 lg 1: Kollektiivsetes töösuhetes on ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve ning § 17. Ametiühingute pädevus:  Töötajate õiguste ja huvide esindamiseks, teostamiseks ja kaitsmiseks kuulub ametiühingute pädevusse: 1) kollektiiv- või muude töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate lepingute sõlmimine tööandjate ja nende ühendustega, riigiasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste ja Vabariigi Valitsusega.

Leiame, et poolel on õigus eeldada, et lepitajale kui eelduslikult pädevaimale tööõiguse spetsialistile pole vaja seadust ja riigikohtu praktikat selgitada.

 Mõju haiglate eelarvele – nagu selgitatud ka 03.11.2011 koosolekul, ei saa seda analüüsi nõuda AÜ-lt. Sellisel juhul oleks see ebamõistlik nõue, põhjendamatu koormise panemine töötajate poolele, kellel ei ole tegelikkuses mitte mingit võimalust seda mõju välja selgitada. Lepitaja otsusest ei selgu samas, kellelt selle mõju väljaselgitamist nõutakse. Kirjas on küll järgmine lause „kui punktis 1 toodud asjaolu on välja selgitatud, saab hinnata kollektiivlepingu projekti mõjusid”. Lause on arusaamatu ning ei selgu, millist asjaolu silmas peetakse. Kui mõeldakse „töötajate gruppe”, ka siis ei muuda see lause sisu arusaadavamaks.

Kolmanda peatamise aluseks olnud asjaoluna on nimetatud EHL poolt KL projekti analüüsi ja omapoolseid kirjalikke seisukohti. Ei selgu, mida konkreetselt silmas peetakse – kas seda, et EHL peaks selle analüüsi tegema ja seisukohad esitama? Sellisel juhul on see juba 03.11.2011 koosolekul otsustatud küsimus ning lepitaja peaks kohustama EHL seda konkreetseks kuupäevaks täitma. Vajadus ja õiguslik alus seetõttu menetlust peatada puudub.

Kokkuvõttes leiame, et menetluse peatamiseks õiguslik alus puudub. Lisame, et lepitaja on määranud asjaolude väljaselgitamise tähtajaks 14.12.2011. Otsusest ei selgu, mida kavatseb lepitaja selle tähtajani teha, milliseid dokumente ja kellelt nõuda, kellega ja millisel eesmärgil kohtuda jmt. Seega konkreetsed ettevõetavad sammud puuduvad. Jääb selgusetuks peatamise eesmärk ja tegelik põhjus.

Lühidalt Eesti Haiglate Liidu kirjades toodud väidetest:

Kui EHL kuuluvas haiglas töötab kasvõi mõni EAL kuuluv hambaarst, siis on EAL seadusest tulenevalt selle hambaarsti esindajaks KL sõlmimisel. EHL on oma liikmeshaigla esindajaks KL sõlmimisel tööandjana, seda kõikide KL sõlminud AÜ-desse kuuluvate töötajate suhtes, ükskõik, kas tegemist on kirurgiga või hambaarstiga. Oluline on see, et arst on AÜ liige ja töötab EHL haiglas. Vastuolu puudub. Kui EHL haiglates tõepoolest EAL kuuluvaid hambaarste ei ole, siis tuleks seda selgelt öelda. Kirjadest sellist fakti välja ei loe.

ETK liikmete ja ”töötajate gruppide” osas: ei saa aru küsimusest. Võibolla tahetakse teada, kas ETK esindab näiteks kõiki Eestis tegutsevaid massööre või ainult osasid neist? Järjekordselt ei oska muud kui korrata, et AÜ esindab oma liikmeid. Laiendamise teemat tõstatatud ei ole, seega seda EHL ilmselt silmas ei pea.

Rahaline mõju – EHL tahab, et lepitaja kohustaks töötajate poolt hindama mõjusid. Sellest kirjutasin ülalpool. Lepitaja ei ole hetkel töötajaid millekski selliseks kohustanud ning ei tohigi seda teha. Majandus- ja finantsanalüüsi tegemine ei ole ega saa olla AÜ-de kohustuseks.

Väide selle kohta, et KL projekti saab käsitleda ainult terviklikult. Õiguslik alus selliseks väiteks puudub. Tegemist on projektiga, mida saab muuta, sh jätta punkte välja, panna punkte juurde jne. See kõik toimub läbirääkimiste käigus. Nonsenss tundub hakata selgitama aabitsatõdesid. Tegemist ei ole valmisoleva lepinguga, mida saab ainult kas kinnitada või tagasi lükata. Ma loen ka EHL seisukohtadest välja, et nende ettekujutuses alati, kui läbirääkimiste käigus mingit punkti muudetakse, välja võetakse, lisatakse, on automaatselt tegemist uue projektiga koos uue KL projekti menetluse algatamisega. Seda ei ole võimalik tõsiselt kommenteerida, see on täielik absurdsus. Teatud punktide esmajärjekorras arutamine ei ole vastuolus ühegi õigusnormiga ega õigusprintsiibiga, vastupidi, see on käesoleval juhul ainuvõimalik lahendus töötüli lõpetamiseks ning KL sõlmimiseks.

Kokkuvõttes tuleneb EHL kirjadest selgelt: töötüli tegelikku lahendamist ei soovita.

Ja veel lühemalt 01.12.2011 lepitaja kirjast:

Lepitaja kirjutab, et hambaarstide osas ei ole EHL nõus partneriks olema ja teatab, et on vaja leida sobiv tööandja esindaja. Siin on kaks varianti – kui EHL haiglas töötab mõni EAL kuuluv hambaarst, siis KLS  § 4 lg 1 järgi siin vaidlust olla ei saa: EHL on tööandja esindaja ja kui EHL „ei nõustu olema partneriks”, siis puudub sellel igasugune seaduslik alus. Teine variant – kui selliseid hambaarste ka tegelikkuses ei ole, siis pole ka ju probleemi, tööandjal kohustusi sel juhul ju ei teki.

EAL nimekirjas on üle 30 hambaarsti, kellest osa töötab haiglates – Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Ida-Viru Keskhaigla, TÜK. Kõik need haiglad on EHL liikmed.

Vastused eriarvamuste protokolli nõudele

Eesti Haiglate Liit vastab Riiklikule lepitajale 25.11.2011

Eestu Haiglate Liidu seisukoht Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu 07.11.2011 esitatud nõudmiste osas.

Riikliku lepitaja kohusetäitja kiri.

 

Kollektiivlepingu rahaline kulu (versioon 1)

Riiklik lepitaja saatis kirja, mis puudutab Haigekassa poolt tehtud arvutusi kollektiivlepingu rahalise kulu osas. Eesti Haiglate Liidule ei ole vastamiseks antud tähtaega. Kirjas on vaid nõue vastata kiirendatud korras.

Haigekassa arvutused.

Esimese kohtumise protokoll

03.11.2011 läbirääkimiste protokoll ning ettepanekud selle täpsustamiseks. Dokument ise on esitatud mõnevõrra hiljem, kuid kronoloogilise järjestuse huvides on avaldatud läbirääkimiste kuupäevaga.

Pärast pikka venitamist saabus 30.11.11 uus protokolli versioon.

Töötingimuste parandamine kasvatab õdede ja arstide motivatsiooni kodumaale jääda

Tervishoiutöötajad soovivad ennetada olukorda, kus patsiendid ei saa enam arstiabi Eesti arstidelt ja õdedelt.
Täna algas haiglate liidu ja tervishoiutöötajate töötüli lepitusmenetlus riikliku lepitaja juures.
“Iga päev näeme kolleege välismaale lahkumas, töökohti tühjaks jäämas ja haigete rahulolematust suurenemas. Kui töötingimusi ja töötasu õnnestub parandada ja hakata liikuma euroopaliku töökeskkonna suunas, siis kasvab kindlasti ka arstide ja õdede motivatsioon kodumaale jääda. Seetõttu oleme juba pikka aega tahtnud sõlmida kollektiivlepingut Eesti Haiglate Liiduga,” ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.

Meil on hea meel, et pärast väga kaua kestnud tõrkumist tulid haiglate liidu esindajad lõpuks meiega ühise läbirääkimiste laua taha. Tänane koosolek läks küll üle kivide ja kändude, kuna ametiühingud polnud valmistunud esitama iga oma ettepanekut ja arvamust kirjalikult nagu nõudsid tööandjad.

Haiglajuhid ei olnud nõus enne kollektiivlepingu tingimusi arutama hakkama, kui töötajad ei ole välja arvutanud, kui palju töötingimuste parandamine tööandjale täpselt maksma läheb.
“Nõudmine oli meile pisut üllatav, sest tavaliselt on kollektiivsetes töösuhetes selliste mõjude hindamisega toime tulnud tööandjad. Et läbirääkimistega edasi minna, tulime haiglajuhtidele vastu ja leppisime kokku, et esmalt hakkame arutama 2012. aasta miinimumtunnitasude tõstmist, sest neist numbritest sõltub otseselt ka kollektiivlepingu ülejäänud tingimuste rahaline mõju,” selgitas arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.
Teiseks otsustati, et tunnitasude tõstmise “hinna” palub riiklik lepitaja välja arvutada haigekassal.

Iivi Luik
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Katrin Rehemaa,
Eesti Arstide Liit

Sotsiaalministeerium ja haiglate liit tõestasid kohtus, et palgakokkulepet ei saavutatud

Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit esitasid 13.03.07 hagi Harju Maakohtule Eesti Vabariigi ja Eesti Haiglate Liidu vastu nõudega tuvastada, et vastavalt 25. jaanuaril lepituskoosolekul saavutatud kokkuleppele on muudetud 23.09.04 sõlmitud kollektiivlepingus kehtinud palgatingimusi ja alates 1. aprillist 2007 on miinimumtunnitasu arstidele 99 kr ja õdedel jt keskastme tervishoiutöötajatel 52.50 kr.

Harju Maakohus jättis 21.09.07 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus 1.02.08 apellatsioonkaebust ei rahuldanud ja jättis maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse (määrus 30.04.08).

Seega jõustus Harju Maakohtu otsus, kes jõudis järeldusele, et EAL ja EKTK ei saavutanud 2007.a läbirääkimistel kokkulepet Eesti Haiglate Liidu ja Sotsiaalministeeriumiga.

Tallinna Halduskohus tunnistas 14.09.07 õigusvastaseks riikliku lepitaja poolt lepitusmenetluses protokollide vormistamata jätmise tervishoiutöötajate 2007. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppe saavutamise kohta ning 2008. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppele mittejõudmise kohta Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliiduga.

Riiklik lepitaja edasi ei kaevanud, seega see osa otsusest jõustub.
Tervishoiutöötajate kutseliit esitas 15.10.07 apellatsiooni kaebuse rahuldamata jäetud osa kohta ja palus kohtul kohustada riikliku lepitajat koostama protokoll 2007. a. miinimumtunnitasude kokkuleppe kohta ning eriarvamuste protokoll 2008. a miinimumtunnitasude kokkuleppe mittesaavutamise kohta. Tallinna Ringkonnakohus ei ole seni kohtuistungi aega määranud.

Palgaläbirääkimiste kronoloogia 2006…2007 ja kuidas see kõik välja kukkus

Kronoloogia 2006 a maikuust kuni oktoobirini.

Kronoloogia 2006 oktoobrist kuni 2007

Veel ajaloolist lugemist 2006…2007 palgaläbirääkimistest.

Sotsiaalministeeriumi ja Haiglate Liidu pressiteade on eksitav

Sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter Laasiku ja Haiglate Liidu juhi Urmas Sule täna tehtud avaldus sisaldab eksitavat teavet.

Koos Arstide Liiduga lükkas riikliku lepitaja palgaleppe projekti tagasi ka Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit. Palgaleppe projekt on koostatud juriidiliselt ebapädevalt ja selle sisu ei vasta läbirääkimistel saavutatud kokkulepetele. Lisaks sellele kitsendab riiklik lepitaja oma nägemuses palgaleppe laienemise piiramisega töötajate õigusi.

Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Arstide Liit

Jaak, kurat, jalad põhjas!

Sotsiaalminister ja Eesti Haiglate Liit venitavad põhjendamatult tervishoiutöötajate palgaleppe allkirjastamisega.

Tervishoiutöötajate üldstreigi väljakuulutamisest tingitud pingelises õhkkonnas toimunud lepitusläbirääkimistel jõuti 25. jaanuaril kokkuleppele 2007. aasta miinimumtunnitasudes ja selles, et 2008. aastal tõuseb palgakomponent veel 20%.

Tänu nendele kokkulepetele ei alustanud tervishoiutöötajad streiki.

Riiklik lepitaja teatas 25. jaanuaril avalikult, et lepitusmenetlus on lõppenud ja saavutatud kokkulepe, et alates 1. aprillist 2007 hakkavad kehtima miinimumtunnitasud arstidel 99, õdedel 52.50 ja hooldustöötajatel 29 krooni. Kuu aja jooksul pole aga palgaleppele alla kirjutatud ja nüüd on selgunud, et Haiglate Liidu juht Urmas Sule ei kavatsegi seda lähiajal teha.

Tööandjate niisugust tegutsemist on kahjuks igati soosinud ka riiklik lepitaja Henn Pärn. Lepitaja ülesanne on töötüli võimalikult kiiresti lahendada ja läbirääkimised kokkuleppe sõlmimisega lõpetada. Sellega pole lepitaja aga seni toime tulnud.

Ülaltoodud põhjustel on tervishoiutöötajate palgalepe endiselt alla kirjutamata. Sotsiaalministri kodupartei Keskerakond aga eksitab valijaid, raporteerides telereklaamis reipalt „meie poolt läbi viidud arstide ja õdede palgatõusust”.

Kogu palgaläbirääkimiste mõistusevastaselt pikaks venitatud protsess tõendab, et Eestil on demokraatliku kodanikuühiskonnani veel pikk tee. Läbirääkimistel saavutatud kokkulepetest tuleb kinni pidada ja palgalepe alla kirjutada, seda enam, et raha selle katteks on Haigekassa nõukogu ja Valitsuse otsustega eraldatud.

Praegune olukord tuletab kangesti meelde üht teist Jaaku Juhan Liivi novellist „Peipsi peal”.

27.02.07

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit

Ootamatu pööre tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel

Täna hommikul kogunenud tervishoiutöötajate kutseliitude esindajad tunnustasid palgaläbirääkimiste delegatsioonide tehtud head tööd. Sotsiaalministriga on saavutatud kokkulepe jätkata läbirääkimisi tervishoiu üldise rahastamise üle rahulikus õhkkonnas.

Palgaläbirääkimiste käigus saavutati mõlemapoolsete kompromisside tulemusel konsensus palgatõusuks vajaliku ressursi suuruse osas.

Riigisektoris töötavaid meedikuid esindav sotsiaalminister Jaak Aab nõustus ka töötajate sooviga, et palgatõus rakenduks kokkulepitud ressursi ulatuses 1. aprillist.

Eile õhtul tekkis aga ootamatu takistus tööandjate poolelt. Haiglajuhtide esindaja Urmas Sule sõnul ei ole tal volitusi kokkuleppe kinnitamiseks ilma Haiglate Liidu üldkoosoleku otsuseta.

Tervishoiutöötajad on seisukohal, et muutunud olukorras on palgakokkuleppe sõlmimine võimalik rahumeelsel teel. Streik esmaspäeval ei alga. Töötüli lahendus sõltub nüüd haiglajuhtide otsusest.

21.01.07

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit

Tervishoiutöötajate palgakokkulepe

Eesti Vabariigi Valitsus
Eesti Haiglate Liit
Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit

K O K K U L E P E
Tervishoiuala töötajate miinimumtunnitasu kehtestamise kohta

Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Vabariigi Valitsuse volitatud esindajad ühelt poolt ning Eesti Arstide Liidu, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu volitatud esindajad teiselt poolt, pidades riikliku lepitaja vahendusel läbirääkimisi tervishoiutöötajate palgatingimuste küsimustes, pidades esmatähtsaks tervishoiuteenuse senisel tasemel hoidmist ja kvaliteetse arstiabi osutamist ning lähtudes tsiviliseeritud ühiskonnas aktsepteeritud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, leppisid kokku alljärgnevas:

1
Kehtestada alates 1. jaanuarist 2005.a. tunnipalga alammääraks arstidele 66 krooni tunnis, keskastme tervishoiutöötajatele 34 krooni tunnis ning hooldustöötajatele 20 krooni tunnis ja alates 1. jaanuarist 2006.a. tunnipalga alammääraks arstidele 75 krooni tunnis, keskastme tervishoiutöötajatele 39 krooni tunnis ning hooldustöötajatele 23 krooni tunnis käesoleva kokkuleppe punktis 3, 4 ja 5 toodud tingimustel.

2
Laiendada kokkuleppe punktis 1 sätestatud palgatingimusi kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses tööandjate poolel kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ja organisatsioonidele ning kõigile tervishoiuteenust osutavatele juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele ja töötajate poolel kõigile arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal töötavatele arstidele, kõigile keskastme tervishoiutöötajale, kes töötavad vastava kutse omamist nõudval ametikohal ning hooldustöötajatele.

3
Kokkuleppe punktis 1 sätestatud kohustus jõustub juhul, kui Eesti Haigekassa eriarstiabi ja hooldusravi tervishoiuteenuste piirhindade palgakomponenti suurendatakse määral, mis lähtudes 2004.a. ravijuhtude arvust tagab alates 01.01.2005.a. aastases arvestuses vähemalt 365 miljoni krooni võrra ning alates 01.01.2006 aastases arvestuses vähemalt 212 miljoni krooni võrra täiendavat ravi rahastamise lepingute summaarset rahalist mahtu eriarstiabi ja hooldusravi osas. Punktis 1 sätestatud kohustus jõustub 2005. ja 2006. aastal vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt Eesti Haigekassa poolt rahastatavate tervishoiuteenuste piirhindade hinnakirja muutmisele.

4
Kokkuleppe punktis 1 sätestatud kohustus jõustub arst-residentide osas juhul, kui 2005 a. ja 2006 a. riigieelarves kasvab arst-residentide koolituskulude sihtassigneeringute maht ulatuses, mis katab arst-residentide tunnipalga alammäära tõusu punktis 1 sätestatud tasemele.

5
Kokkuleppe punktis 1 sätestatud kohustus jõustub kiirabitöötajate osas juhul, kui 2005 a. ja 2006 a. riigieelarves kasvab kiirabiteenuse osutamise rahastamise sihtassigneeringute maht ulatuses, mis katab kiirabitöötajate tunnipalga alammäära tõusu punktis 1 sätestatud tasemele.

6
Eesti Arstide Liit, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit teevad tervishoiuteenuste praktiliste osutajate esindajatena tööandjatega koostööd ühishuvide esindamisel ning tagavad kokkuleppe punktide 1 ja 2 täitmise korral töörahu.

7
Kokkulepe jõustub 01. jaanuarist 2005.a. ja kehtib kuni 31. detsembrini 2006.a. ning pikeneb automaatselt, kui üks osapooltest ei ole teisele osapoolele vähemalt üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist kirjalikult teatanud oma soovist kokkulepet muuta.

8
Kokkuleppe esitab Eesti Haiglate Liit 10 päeva jooksul Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamiseks.

9
Kokkulepe on vormistatud seitsmes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kuus jäävad kokkuleppe allakirjutanutele ja üks riiklikule lepitajale.

Marko Pomerants
Sotsiaalminister, Vabariigi Valitsuse liige

Meelis Roosimägi
Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees

Andres Kork
Eesti Arstide Liidu president

Inna Rahendi
Eesti Keskastme Tersvishoiutöötajate Kutseliidu president

Ester Pruuden
Eesti Õdede Liidu president

Ülle Schmidt
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu esinaine

Tallinnas, 23. septembril 2004.a.

13.juunil sõlmiti tervishoiutöötajate palgakokkulepe

Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Arstide Liidu, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu ning Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu esindajad kirjutasid 13. juunil alla tervishoiutöötajate palgakokkuleppele, mis kehtestab alates 1. juulist 2003 tunnipalga alammääraks arstile 50 krooni, keskastme tervishoiutöötajale 25 krooni ja hooldustöötajale 16 krooni.
Vastavalt kollektiivlepingute seadusele soovivad tervishoiutöötajate kutseliidud laiendada palgakokkulepet kõigile Eestis tervishoiuteenuseid osutavatele juriidilistele isikutele.

Eesti Haiglate Liit
Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervis-hoiutöötajate Kutseliit
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit

K O K K U L E P E

Tervishoiuala töötajate miinimumtunnitasu kehtestamise kohta

Eesti Haiglate Liidu volitatud esindajad ühelt poolt ning Eesti Arstide Liidu, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu esindajad teiselt poolt, pidades riikliku lepitaja vahendusel läbirääkimisi tervishoiutöötajate palgatingimuste küsimustes, pidades esmatähtsaks tervishoiuteenuse senisel tasemel hoidmist ja kvaliteetse arstiabi osutamist ning lähtudes tsiviliseeritud ühiskonnas aktsepteeritud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, leppisid kokku alljärgnevas:

1
Kehtestada alates 1. juulist 2003.a. tunnipalga alammääraks arstidele 50 krooni tunnis, keskastme tervishoiutöötajale 25 krooni tunnis ja hooldustöötajale 16 krooni tunnis käesoleva kokkuleppe punktis 3 toodud tingimuse täitumisel.

2
Eesti Arstide Liit, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit teevad raviteenuste praktiliste osutajate esindajatena tööandjatega koostööd ühishuvide esindamisel ning tagavad käesoleva kokkuleppe täitmise korral töörahu säilimise.

3
Lähtuvalt ühishuvist õiglase palgapoliitika kehtestamisel, teevad osapooled koostööd saavutamaks oma põhjendatud nõudmistele vajalikud rahalised katteallikad seaduses ettenähtud korras. Kokkuleppe punktis 1 sätestatud kohustus astub jõusse tingimusel, et Vabariigi Valitsus jõustab alates 01.07. 2003.a. kindlustatu terviseuuringute, tervise säilitamise ja raviteenuste piirhinnad lähtudes käesolevale kokkuleppele allakirjutanute 21. mai 2003.a. ühisettepanekust.

4
Käesolev kokkulepe jõustub allakirjutamise päevast ja kehtib kuni 30. juunini 2004.a. ning pikeneb automaatselt, kui üks osapooltest ei ole teisele osapoolele vähemalt üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist kirjalikult teatanud oma soovist kokkulepet muuta.

5
Tekkivate erimeelsuste lahendamiseks töökollektiivide tasandil on osapooltel võimalus pöörduda abi saamiseks paikkondlike lepitajate poole.

6
Käesoleva kokkuleppe esitab registreerimiseks Eesti Arstide Liit 10 päeva jooksul peale allkirjastamist.

7
Käesolev kokkulepe on vormistatud viies võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest neli jäävad kokkuleppe allakirjutanutele ja üks riiklikule lepitajale.

Meelis Roosimäg,
Eesti Haiglate Liidu president
Andres Kork,
Eesti Arstide Liidu president
Inna Rahendi,
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu president
Ann Paal,
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu juhatuse liige

Tallinnas, 13. juunil 2003.a

Palgaläbirääkimised Haiglate Liiduga lõppesid tulemusteta

Palgaläbirääkimistel ei jõudnud töövõtjate kutseliidud Eesti Haiglate Liiduga miinimumtunnitasu osas kokkuleppele. Osapooled on pöördunud riikliku lepitaja poole töötüli lahendamise taotlusega ja koostanud avaliku pöördumise Riigikogusse valitud erakondade poole.

Lp. Henn Pärn
Riiklik lepitaja

14.03.03
Töötüli lahendamise taotlus

Eesti tervishoiusektori tööandjate ühenduse, Eesti Haglate Liiduga (EHL) üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimisi pidavad töötajate esindusorganisatsioonid
Eesti Arstide Liit (EAL), Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit (EKTK) ning Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit (ETTAL) tõdevad töötülile eelnenu kokkuvõtteks

1. 28.märtsil 2002.a. sõlmitud eelmine kokkulepe arstide ja hooldustöötajate töö tasustamise kohta kehtib 31.märtsini 2003.a.

2. Lepingu muutmiseks ja täiendamiseks on EHLile esitatud taotlused järgnevalt:
EALi poolt 25.09.02; EKTK poolt 27.09.02; ETTALi poolt 26.09.02 (vt.lisad 1, 2, 3)

3. Läbirääkimistel on töötajate esindusorganisatsioonid vastavalt kokkuleppele EAL, EKTK ja ETTAL (vt.lisa 4)
Läbirääkimiste vaatlejaliikmed on Eesti Haigekassa ja Eesti Õdede Ühing.

4. Läbirääkimiste 6.voorul 5.märtsil k.a. esitas EHL omapoolsed pakkumised palgakokkuleppeks (vt.lisa 5). EAL, EKTK ja ETTALi delegatsioonid pidasid esitatud miinimumtasusid liiga madalateks ning palusid EHLil arutada nende suurendamist.

5. Läbirääkimiste 6. voorul lepiti kokku, et järgmine voor toimub 12.märtsil ja korraldajaks on EHL.

6. 11.märtsil k.a. teatas EHL, et uusi pakkumisi ei tehta ning kokkulepitud kohtumisele 12.märtsil ei tulda (vt.lisa 6)

EALi, EKTK ja ETTALi esindajatena leiame, et kollektiivlepingu läbirääkimiste jätkamine EHLiga ei ole praeguses etapis enam võimalik.
Pöördume Teie kui Riikliku lepitaja poole tekkinud töötüli lahendamiseks.

Andres Kork, EAL president
Inna Rahendi, EKTK president
Ülle Schmidt, ETTAL esinaine

Tervishoiutöötajate avalik pöördumine Riigikogusse valitud erakondade poole.

Viimase nelja aasta jooksul vähendati poliitiliste otsustega tervishoiukulutuste osakaalu SKP-s 6,5%-lt 5,2%-ni. Selle näitajaga muutus Eesti Euroliitu pürgivate riikide hulgas punaseks laternaks. Samadel aastatel kiirenes oluliselt kvalifitseeritud meedikute väljavool Eestist, mistõttu ka tervishoiutöötajate suhtarvult oleme Euroliitu minejate hulgas viimased. Seetõttu on kahetsusväärne, et tänaseks on tulemusteta lõppenud tervishoiutöötajate palgaläbirääkimised. Tööandjate pakkumiseks miinimumtunnitasu osas jäi arstidele 42, õdedele 19 ja hooldajatele 14 krooni. Selline pakkumine jääb allapoole mõistlikkuse piire ja ei suuda ilmselt pidurdada arstide-õdede lahkumist eesti raviasutustest.

Valimiseelsel perioodil mõistsid tervishoius kujunenud olukorra tõsidust kõik erakonnad ning andsid ka väga konkreetseid lubadusi meedikute palkade osas. Täna koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade pakkumised olid järgnevad:
Res Publica hindas valimiseelselt arsti õiglaseks palgaks 15 000-20 00 krooni kuus (90-120 krooni tunnis), õe õiglaseks palgaks 8000-10 000 krooni kuus ( 48-60 krooni tunnis) ja hooldajatele 6000 krooni tunnis (36 krooni tunnis).
Reformierakonna hinnang õiglasele palgale oli arstile kolm keskmist palka s.o.107 krooni tunnis, õdedele 2 keskmist palka s.o.70 krooni tunnis ja hooldajatele 1 kesk-mine palk ehk 36 krooni tunnis.
Rahvaliidu arvates oli arsti õiglane palk 2 keskmist palka (70 krooni tunnis), õdedele 5853 krooni (35 krooni tunnis) ja hooldajatele vähemalt 2500 krooni (15 krooni tunnis).

Sellised olid valimiseelsed lubadused kolm nädalat tagasi. Kas täna, kui järgmiste valimisteni jääb neli aastat, need lubadused veel kehtivad? Meie miinimumtunnitasu nõudmised vastavalt arstile 50, õele 25 ja hooldajatele 18 krooni on oluliselt madalamad teie valimiseelsetest lubadustest. Jõusolev palgakokkulepe lõpeb 31.märtsil. Ootame teie konkreetset ja avalikku vastust, milline saab olema tervishoiutöötajate minimaalpalk esimesel aprillil juhul kui teie erakond osaleb valitsuses.