Õpetajad seisavad meie laste hea hariduse eest ja kujundavad tuleviku Eesti ühiskonda. Haritud inimestel on parem terviseteadlikus ja seeläbi ka parem tervis. Tänapäeval ei saa ükski eluala läbi tarkade ja haritud inimesteta. Arstidki muretsevad järelkasvu pärast ja hindavad väga häid õpetajaid, ainult nende käe alt saavad tulla tublid arstitudengid ja tulevased arstid.
On muret tekitav, et noored õpetajad ei tule kooli või lahkuvad sealt mõne aasta pärast pingelisele ja vastutusrikkale tööle mittevastava tasu pärast. Õpetajate puuduse leevendamiseks peaks nende palgad olema riigieelarve prioriteet, mitte kokkuhoiukoht.
Haridustöötajate liit taotleb õpetajatele Eesti keskmisest palgast 20 protsenti kõrgemat töötasu, mis pole magistrikraadiga spetsialistidele kindlasti ülemäära suur nõudmine. Kevadel panid poliitikud selle eesmärgi uhkelt kirja ka koalitsioonilepingusse. Veel augustis tegi haridusminister Kristina Kallas ettepaneku tõsta järgmisel aastal palka 8 protsenti, sügiseks aga ei jäänud sellest järele sisuliselt mitte midagi. Nüüd lubab minister pikaajalist plaani, mille sisu pole teada.
Kodus ja koolis õpetame lastele, et valetada, petta ja ülekohut teha ei tohi. Vaadates, kuidas sõnamurdlik valitsus õpetajatega käitub, tundub, et ministritele on kooliajast meelde jäänud ainult vanasõna: hea mees, kes lubabki.
„Õpetajate ja arstide ja probleemid on paljuski sarnased, meie kogemus näitab, et enda eest tasub seista,“ ütles arstide liidu president dr Jaan Sütt.