Seisukoht dr H Uuetoa töötüli osas

Teemat on käsitletud ETV saates Pealtnägija.

Arstide liit avaldab käesolevaga järgmise seisukoha.

EAL eestseisus on seisukohal, et tööandja keeld arstidele töötada „konkureerivas“ haiglas on vastuolus arstieetikaga ja piirab arstide professionaalset autonoomiat. Arstil on õigus ja kohustus ravida haigeid oma parimate oskuste ja võimaluste kohaselt. Arsti teadmiste ja oskuste rakendamise piiramine tööandja huvidest lähtudes kahjustab patsientide huve. Tervishoiusüsteemi eesmärk on haigete ravimine, mitte kasumi teenimine ja teise raviasutuse „turult välja söömine“. Konkurents on kasulik ainult siis, kui see motiveerib haiglaid oma tööd paremini korraldama, luues haigetele ja tervishoiutöötajatele võimalikult hea ravi- ja töökeskkonna.

Eestseisus taunib dr Hasso Uuetoa töölepingu ebaseaduslikku ülesütlemist Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse poolt. Dr Uuetoa taotleb kohtus töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamist, teda nõustab ja esindab kohtus arstide liidu lepinguline advokaat.

Eesti Arstide Liidu seisukoht alkoholireklaami osas

Arstid toetavad alkoholireklaami piiramist

Eesti Arstide Liit toetab Riigikogu menetlusse võetud seaduseelnõu, mis keelustaks alkoholi reklaamimise televisioonis ja raadios ning välireklaamina.

Peame kahetsusväärseks reklaamiseaduse muudatuste tagasilükkamist sotsiaalkomisjonis ja alusetuks põhjendust nagu ei vähendaks reklaamikeeld alkoholi liigtarvitamist ega muudaks noorte käitumist.

Paljude uuringutega on tõendatud, et alkoholireklaam mõjutab kõige enam noori, kelle jaoks alkoholi tarvitamine seostub reklaamides nähtud mõnusa meeleolu, lahedate sõprade ja vahvate pidudega. Tervise Arengu Instituudi andmetel on viimastel aastatel kasvanud lahjemate alkohoolsete jookide telereklaamide osakaal, millega ahvatletakse jooma eelkõige noori.

Noorte alkoholist eemal hoidmine peab olema Eesti alkoholipoliitika prioriteet. Ei erakondadevaheline kemplemine ega alkoholitootjate ja -müüjate ärihuvid ei tohi seda üles kaaluda. Reklaamipiirangud on üks meetmetest, millega saab vähendada noorte huvi alkoholi vastu.

Alkoholitootjad väidavad, et reklaamiga soovitakse mõjutada ainult margieelistusi. Arstid ei ole täheldanud, et „peenemad“ alkohoolsed joogid tervist vähem kahjustaksid – ka nende liigne tarvitamine lõpeb enamasti ikka tavalise maksatsirroosiga.

 Alkoholi tarvitamise tagajärjed ja neist põhjustatud kulu tekitavad nii üksikisikule kui kogu ühiskonnale kokkuvõttes vaid kahju, seetõttu peab arstide liit alkoholireklaami ebaeetiliseks.

Eesti Arstide Liidu seisukoht arstide täienduskoolituse korraldusest ja rahastamisest

Eesti Arstide Liit peab väga oluliseks, et kogu koolitustel pakutav informatsioon oleks tõene, tasakaalustatud ja vastaks arstiteaduse viimasele sõnale. Arstide liidul on kavas hakata tegelema ka arstide pädevuse hindamise süsteemi ühtsete reeglite väljatöötamisega.

Pädevust hindavatel erialaseltsidel soovitame koolituspunktide arvestamisel võtta arvesse ainult rahvusvahelisi koolitusi, millel on pädeva organisatsiooni (UEMS/EACCME, AMA) akrediteering ja kohalikke koolitusi, mille korraldaja on sõltumatu osapool – arstide organisatsioon, haigla, Tartu Ülikool, Ravimiamet – ja muid koolitusi, millel on erialaseltsi akrediteering.

Praegu finantseeritakse arstide täienduskoolitusi tööandjate, sõltumatute fondide (arstide liidu asutatud Arstide Täienduskoolituse Fond) ning ravimi- ja meditsiinitehnikafirmade poolt loodud fondide või arstidele suunatud otseste toetuste kaudu. Arvestades koolitusraha nappust Eestis, on ravimi- ja meditsiinitehnikafirmade poolt eraldatud toetused olnud väga oluliseks ja tänuväärseks osaks, võimaldamaks Eesti arstide osalemist rahvusvahelistel koolitustel.

Tagamaks süsteemi maksimaalset selgust ja vältimaks huvide konflikti, peame liikuma suunas, kus väliskoolitustel osalemist toetatakse vaid tööandja ja/või sõltumatute fondide poolt. Praegu soovitame ravimifirmadel suunata osa (10–20%) koolituseks kulutatavatest summadest sõltumatutesse fondidesse.

Arstide täienduskoolitus mõjutab oluliselt arstiabi kvaliteeti, seetõttu peab kindlasti suurenema riigi roll koolituse rahastamisel.

Eesti Arstide Liit

Eesti Arstide Liidu seisukoht arstide täienduskoolituse korraldusest ja rahastamisest

Eesti Arstide Liit peab väga oluliseks, et kogu koolitustel pakutav informatsioon oleks tõene, tasakaalustatud ja vastaks arstiteaduse viimasele sõnale. Arstide liidul on kavas hakata tegelema ka arstide pädevuse hindamise süsteemi ühtsete reeglite väljatöötamisega.

Pädevust hindavatel erialaseltsidel soovitame koolituspunktide arvestamisel võtta arvesse ainult rahvusvahelisi koolitusi, millel on pädeva organisatsiooni (UEMS/EACCME, AMA) akrediteering ja kohalikke koolitusi, mille korraldaja on sõltumatu osapool – arstide organisatsioon, haigla, Tartu Ülikool, Ravimiamet – ja muid koolitusi, millel on erialaseltsi akrediteering.

Praegu finantseeritakse arstide täienduskoolitusi tööandjate, sõltumatute fondide (arstide liidu asutatud Arstide Täienduskoolituse Fond) ning ravimi- ja meditsiinitehnikafirmade poolt loodud fondide või arstidele suunatud otseste toetuste kaudu. Arvestades koolitusraha nappust Eestis, on ravimi- ja meditsiinitehnikafirmade poolt eraldatud toetused olnud väga oluliseks ja tänuväärseks osaks, võimaldamaks Eesti arstide osalemist rahvusvahelistel koolitustel.

Tagamaks süsteemi maksimaalset selgust ja vältimaks huvide konflikti, peame liikuma suunas, kus väliskoolitustel osalemist toetatakse vaid tööandja ja/või sõltumatute fondide poolt. Praegu soovitame ravimifirmadel suunata osa (10–20%) koolituseks kulutatavatest summadest sõltumatutesse fondidesse.

Arstide täienduskoolitus mõjutab oluliselt arstiabi kvaliteeti, seetõttu peab kindlasti suurenema riigi roll koolituse rahastamisel.

Eesti Arstide Liit