Arstide liidu maja Tartus Pepleri tänaval püüab linnarahva ja Tartu külaliste pilke uhke arhitektuuriga, ent esmajoones on see olnud koduks tervise ja tervishoiuga seotud organisatsioonidele. Selle Tartu linnapildis unikaalse, miljööväärtuslikuks tunnistatud hoone olemasolu on aga ka omamoodi ime – Teise maailmasõja ajal sattus piirkond rindejoonele ning paljud majad selle ümbruses hävisid.
Tervishoiu muuseum Tartus 1929. aastal.
Maja lugu ulatub enam kui kahe ja poole sajandi taha. Krunt mõõdeti välja juba 1767. aastal ning esimesed teated seal asunud hoonest pärinevad 18. sajandi lõpust. Aastate jooksul vahetusid omanikud sageli ning 19. sajandi lõpuks seisis krundil tagasihoidlik puumaja.
1901. aastal lasi krundi värske omanik Krasnojarski jalaväepolgu staabikapten Antoni Mašarski vana hoone asemele ehitada uue uhke kivimaja. Projekti autor oli Saksamaalt pärit arhitekt Carl Bescht, kelle käekirjale omane saksa historitsistlik uusrenessanss on Tartu linnaruumis haruldane.
Punastest tellistest fassaad, kahekordsed seinast eenduvad akendega hooneosad ehk erkerid, rikkalikud karniisid ja kõrge katuseviil moodustasid esindusliku hoone, mis eristus ümbritsevast juba oma valmimisajal.
Kolmekordse elamu esimestel korrustel paiknesid avarad korterid, ülemisel aga eluruumid teenijatele. Algupärasest sisekujundusest annavad aimu tänaseni säilinud valged kahhelahjud, kaminad, historitsistlike kremoonidega aknad, osa siseuksi ja vaibahoidjatega peatrepp.
Renoveerimise käigus avastati algsed laudpõrandad ning trafarettmustrid ja maalingud seintel-lagedel. Suur õu peidab endas haruldast kaitsealust külmakindlat pirnipuud ja taastamist ootavat ajaloolist purskkaevu.
“Tervishoiu muuseumil oma kodu”
Sellise pealkirjaga lugu ilmus Postimehes 12. veebruaril 1928, mis teatas, et Eesti Arstiseltside Liidul õnnestus leskproualt Hedwig von Wahlilt osta Pepleri 32 maja koos ümbritseva krundiga tervishoiumuuseumi tarvis. Muuseumi oli liit asutanud juba neli aastat varem, seni asus aga kitsamates oludes Tartu Ülikooli Aia (praeguse Vanemuise) tänava õppehoones.
Muuseumi esimene juht dr Voldemar Sumberg on öelnud: ”Tervishoiumuuseumid ei ole ainult vanavara ja ajalooliste esemete hoiukohad, vaid õppeasutused, kus selgitavate väljapanekute abil püütakse tervishoiu küsimusi näitlikuks ja huvitavaks teha, arvestades tegeliku elu nõudeid ja teaduse edusamme.”
Kuni 1940. aastani tegutseski muuseum arstiseltside liidu eestvedamisel, pärast eramuuseumide riigistamist ja ühiskonnaohtlikuks tembeldatud liidu tegevuse keelustamist kasutas maja ENSV tervishoiuministeerium. Muuseum töötas Pepleri 32 hoones 1952. aastani, siis nimetati see ümber vabariiklikuks sanitaarhariduse majaks. Hiljem kolis sinna Tartu meditsiiniline keskkool. 1980. aastatel kasutati hoonet osaliselt ka Tartu Ülikooli ja Elleri muusikakooli ruumidena.
Lisaks arstide liidu kontroriruumidele ja koosolekute saalile on maja olnud peavarjuks ajakirja Eesti Arst toimetusele, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsile ja teistele meditsiinitudengite organisatsioonidele. Suur osa ruumidest on olnud välja renditud.
Fotol (vasakult) Soome jooksukuulsus Paavo Nurmi ning Eesti sporditegelased Evald Roorand ja Reinhold Saulmann. 11. septembril 1929 võistles Nurmi Tartus praegusel Ülikooli staadionil ja külastas ka Tervishoiu muuseumi. Foto Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi kogust.
Väärika ajalooga hoone renoveerimine
Arstide liit on maja jõudumööda remontinud selle tagastamisest tänaseni. Vahetatud on katus ja restaureeritud fassaad ning paljud ajaloolised sisustusdetailid võimalikult algsel kujul taastatud.
2015. aastal otsustas arstide liidu volikogu maja väärika ajalooga sobivas stiilis terviklikult renoveerida. 2019. aastal alustas ARC Projekt renoveerimisprojekti tegemist, ent COVID-19 pandeemia tegi sellesse pausi. Töid jätkati kolm aastat hiljem ja peagi algas ka koostöö Tervisemuuseumiga. Renoveerimine on plaanis lõpetada 2026. aasta lõpuks.
Loe lähemalt maja renoveerimisestTervisemuuseum tuleb koju tagasi
Renoveerimise järel kolib oma kunagisse koju tagasi Eesti Tervisemuuseum, rajades siia oma Tartu filiaali. Maja esimesele korrusele ja keldrisse ja tuleb muuseumi ekspositsioon ja luuakse ligipääsutingimused erivajadustega külastajatele (sh invalift). Kolmandale korrusele tulevad muuseumitöötajate tööruumid. Teine korrus jääb arstide liidu ja temaga seotud organisatsioonide käsutusse.
Nii jõuab Tervisemuuseum tagasi oma ajalooliste juurte juurde. Muuseumi tegevus haakub hästi Eesti Arstide Liidu põhikirjaliste eesmärkidega: edendada meditsiinikultuuri, kaitsta rahva tervist ning koguda ja levitada tervishoiualast teavet.
Pepleri 32 ei ole pelgalt maja – see on sümbol, mis jutustab Eesti arstkonna pühendumusest ja kogukonnatundest ning arstide liidu järjepidevusest. Arstide, üliõpilaste ja tervisehuviliste kohtumispaigana ühendab see minevikku ja tänapäeva, pakkudes ruumi aruteluks, õppimiseks ja ühistegevuseks. Maja elab edasi tänu neile, kes väärtustavad selle lugu ja tähendust.
Loe maja loo kohta pikemalt Eesti Arstist