Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit protesteerivad valitsuse plaanide vastu vähendada järgmisel aastal tervishoiu rahastamist kokku rohkem kui miljardi krooni võrra. Eelarvekärped ohustavad rahva tervist ja võivad muuta arstiabi kõige nõrgemale osale elanikkonnast kättesaamatuks.
2009. aasta riigieelarve eelnõu näeb ette tervishoiukulude vähendamist enam kui poole miljardi krooni võrra. Eile avalikkuse ette tulnud lisakärbete kava võtab haigekassa eelarvest veel teist sama palju, seega jääb haigete ravimiseks üle miljardi krooni vähem raha kui tänavu.
Ülemaailmse inimarengu indeksi järgi koostatud riikide pingereas langeb Eesti rahva halbade tervisenäitajate ja lühikese eluea tõttu aina allapoole. Tänavu kevadel valitsuses kinnitatud rahvastiku tervise arengukavas seati eesmärgiks tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Ometi vähendatakse südamehaiguste, vähktõve, tuberkuloosi, narkomaania, AIDS-i ning vigastuste ennetamise riiklike programmide rahastamist ligi kolmandiku ehk 20,5 miljoni krooni võrra. Hambaravihüvitiste kaotamise tõttu halvenevad suu- ja hambahaiguste õigeaegse avastamise võimalused, raha ei jätku HIV ja AIDS-i ravimite ostmiseks, mille tagajärg on epideemia laienemine ja ravimresistentsuse juhtude kasv ning ravikulude hüppeline suurenemine.
Riigieelarve aukude lappimiseks jäetakse haigekassa ilma miljonitest kroonidest, mis on kogutud haigete ravimiseks. Haiglate korrashoiuks raha ei eraldata, ravimite käibemaksu tõstmise ja haigekassa intressitulu haldamise tasu kaudu võetakse osa haigekassa tulusid riigieelarvesse. Nii tekitab valitsus väga ohtliku pretsedendi. Edaspidi ei saa keegi kindel olla, et tema makstud ravikindlustusmaksu eest arstiabi saab, sest riik võib seda raha kasutada milleks tahes.
Tervishoiukulude nii ulatuslik vähendamine halvendab tunduvalt arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti, samas toob ennetusmeetmete piiramine ja ravimite hinnatõus kaasa haigestumuse suurenemise ja krooniliste haiguste ägenemise.
Poole miljardi krooni suurust lisakärbet haigekassa eelarvest põhjendatakse sotsiaalmaksu laekumise vähenemisega. Haigekassal on küll viimaste aastatega kogutud 2,8 miljardit krooni jaotamata kasumit, kuid seadusega pandud piirang ja valitsuskabineti ettekirjutus ei võimalda seda raha inimeste ravimiseks vajalikus mahus kasutada. Seetõttu tuleb kokku tõmmata ka raviteenuste kulusid, mis tähendab eelarvest tasutavate haigusjuhtude arvu ja haiglatega sõlmitavate lepingumahtude vähenemist. Kõige enam halveneb olukord eriarstiabis, kus pikenevad järjekorrad ja kasvab tasulise ravi osakaal.
Eesti on tervishoiu rahastamiselt Euroopa viimaste hulgas. Ka siis, kui riigil läks hästi, majandus kasvas ja eelarves rahapuudust polnud, ei tahetud tervishoiukulusid suurendada. Nüüd on valitsus võtnud selge suuna tasulise meditsiini poole, sest rahastamist veelgi vähendades ei ole võimalik ravikulusid senises mahus kinni maksta. Patsientide omaosalus tervishoiukulude katmisel ulatub meil ligi 25 protsendini, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul ülemine piir ja selle tõstmisel muutub arstiabi osale elanikkonnast kättesaamatuks. Sotsiaalministeeriumil tuleks inimesi teavitada, missuguste erialade järjekorrad kõige rohkem pikenevad, ja millised ravikulud peavad patsiendid edaspidi oma taskust tasuma.