Toetusstreik õnnestus

Meie toetusstreik õpetajatele läks korda. Läks korda selles mõttes, et õnnestus – osavõtjaid oli üle 4000. Suur tänu kõigile osalejatele ja korraldajatele! Aga ma usun, et arstide ja teiste tervishoiutöötajate toetus läks korda ka õpetajatele ja laiemale avalikkusele. Ja olles eriti optimistlik – loodame, et ehk läks see siiski korda ka neile, kelle võimuses on õpetajate nõudmisi täita.

7. märtsi keskpäeval peatus ambulatoorne vastuvõtt Tallinna ja Tartu haiglates, edasi lükati ka plaanilisi lõikusi ja uuringuid. Peale EMO ja intensiivravi töötasid ainult üksikud arstid. Streikisid ka mitmed väiksemad raviasutused ja perearstikeskused. Patsiendid suhtusid õpetajate toetamisse mõistvalt, pole kuulda olnud, et kuskil streigi tõttu konflikte tekkis. Haiglates peetud koosolekutel kõnelesid ka õpetajad. Nende jutu põhjal võib ütelda, et peamised probleemid on hariduses ja tervishoius üsna sarnased – suur koormus, väike palk ja palju “ülevalt poolt” peale surutud mõttetuid kohustusi.
Ajakirjandus kajastas arstide streiki üsna vaoshoitult, kuid PERH-i saali, kuhu oli koosolekule ligi 400 inimest, näidati siiski ka Aktuaalses kaameras. Ülikooli kliinikumist tegi uudise Kanal 2 Reporter ja Tartu Postimehe esilehel oli pilt õpetajate miitingust, kus esiplaanil meie plakat: arstid ja õed toetavad õpetajate nõudmisi. Tallinna miitingul võttis nii ETK kui EAL toetusstreikijate nimel sõna kutseliidu president Iivi Luik.

Tore, et arstid üksmeelselt õpetajaid toetavad ja et EAL näitas organisatsioonina oma võimekust ühist väljaastumist korraldada.
Oma tervitused ja tänusõnad palus edasi anda ka arstide liidu president Andres Kork.

Parimate kevadiste soovidega
Katrin Rehemaa

NB! Eesti Arstide Päevad toimuvad 29.ja 30. märtsil Tartus. Info www.arstideliit.ee Ärge jätke registreerimist viimasele
minutile!

Toetusstreik

Tervishoiutöötajate toetusstreik õpetajate streigi toetuseks 7. märtsil 2012

 Info osalejatele

Eesmärk:

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit korraldavad tunniajalise tööseisaku, et toetada õpetajate streiki palgatõusu saavutamiseks.

Õpetajate põhinõudmised:

Tõsta õpetajate töötasu alammäärasid 2012.a vähemalt 20% ning taotleda nende otsustavat tõusu 2013.a. Seada eesmärgiks tõsta õpetajate töötasu alammäär 2014. a vabariigi keskmise töötasu tasemele.

Aeg:

Kolmapäev, 7. märts 2012 kell 12–13.

Ulatus:

Tallinna ja Tartu haiglate töötajad – PERH, LTKH, ITK, Lastehaigla, TÜK.

Teiste raviasutuste ja piirkondade ühinemine on vabatahtlik (täpne ulatus selgub hiljemalt 1.03).

Töötajate osavõtt on vabatahtlik, ootame ühinema ka arste, õdesid jt töötajaid, kes ei kuulu EAL-i või ETK-sse.

Tegevus:

Peatatakse ambulatoorsed vastuvõtud ja plaaniline töö statsionaaris. Patsientidele teatatakse ette vastuvõtu ärajäämisest või edasilükkamisest ja statsionaarne töö korraldatakse ümber vastavalt võimalustele. Erakorralist arstiabi antakse täies mahus.

 Algusega kell 12 toimuvad haiglates töötajate üldkoosolekud, kus avaldame oma solidaarsust streikivatele õpetajatele ja toetame nende õigustatud nõudmisi. Samuti arutatakse EAL ja ETK kavandatavaid aktsioone meie nõudmiste saavutamiseks – palgatõus, kollektiivleping, tervishoiu rahastamine.

 Teavitamine:

Vastavalt seadusele teavitavad EAL ja ETK toetusstreigi toimumisest tööandjaid (haiglate juhatused), haiglate liitu, Tallinna ja Tartu linnavalitsust (kui toetusstreigiga ühineb teisi piirkondi, siis ka neid kohalikke omavalitsusi).

Avalikkuse teavitamine on tööandja kohustus, kuid seda teevad ajakirjanduse kaudu ka EAL ja ETK.

EAL, ETK, Tallinna ja Tartu AL ning arstide liidu ja kutseliidu usaldusisikud suhtlevad tööandjatega, et leppida kokku millises mahus osutatakse arstiabi toetusstreigi ajal, kuidas toimub patsientide informeerimine, samuti püütakse saavutada kokkulepe töötasu säilitamiseks.

Teated tööseisaku ja töötajate koosoleku toimumise kohta pannakse üles osakondadesse, registratuuri, haigla kodulehele ja siselehele. EAL ja ETK teavitavad oma liikmeid kodulehtede, melilistide ja usaldusisikute kaudu. Kui töö iseloom ei võimalda tööd peatada, siis nt EMO-s, intensiivravis, kiirabis saab panna üles teate, et töötajad toetavad õpetajaid ja toetusstreigis osalejaid.

Seaduslik alus:

Toetusstreike kestusega kuni 3 päeva on õigus korraldada streikivate töötajate toetuseks. Ette teatama peab vähemalt 3 päeva (Kollektiivse töötüli lahendamise seadus § 18).

Seaduslikust streigist osavõttu ei käsitleta töölepingu rikkumisena ja sellega ei kaasne töötaja vastutust (Kollektiivse töötüli lahendamise seadus § 24 lg 1). Kehtiv kollektiivleping ei takista toetusstreigis osalemist.

.EAL eestseisus ja ETK juhatus

Streik ja töölepingud Slovakkias

Kokkuvõte Slovakkia arstide võitlusest töökoormuse vähendamise ja palgatõusu eest 2011. a

Slovakkias on tervishoiu pikaajaline alarahastamine ja haiglaarstide suur koormus ning madalad palgad põhjustanud suure hulga arstide lahkumise Tšehhi Vabariiki, Austriasse, Saksamaale jt riikidesse. Slovakkia arstide organisatsioonide pöördumistele olukorra parandamiseks valitsus ei reageerinud. Lisaks plaanis valitsus muuta riigihaiglad äriühinguteks, mis arstide hinnangul oleks ohustanud haiglaravi kättesaadavust.

 Arstide protestiaktsioonid algasid 2011. a sügisel. Nõuti tervishoiu rahastamise suurendamist, töökoormuse reguleerimist, palgatõusu ja haiglate äriühinguteks muutmisest loobumist.

 Kuna Slovakkia valitsus nõudis arstidelt streigi korral praktiliselt kogu olemasoleva arstiabi mahu säilitamist, siis olnuks streik sellistes tingimustes kasutu. Seetõttu otsustasid sajad arstid valitsusele surve avaldamiseks esitada lahkumisavalduse. Valitsus kuulutas seejärel välja eriolukorra, et arstid kohustuslikus korras tööle sundida. Eriolukorra väljakuulutamise päevaks oli Slovakkia Tervishoiuministeerium haiglate juhtidelt saadud andmete põhjal registreerinud 1339 arsti lahkumisavaldused. Hiljem langes lahkumisavalduse sisse jätnud arstide arv 636ni, ent see polnud piisavalt suur langus. Muret tekkinud olukorra üle avaldas ka Slovakkia president Ivan Gašparovic, kes soovitaski välja kuulutada eriolukorra. Kuigi eriolukorra kehtestamise järel võib arstidele kehtestada  nn töötamiskohustuse, ei õnnestunud ka selle meetme abil tagada arstiabi säilimist vajalikus mahus, sest paljud arstid võtsid eriolukorra kuulutamise järel haiguslehe.

 Slovakkia valitsus otsis abi teistelt riikidelt. Tšehhi Vabariik saatis appi 25 arsti, kelle abil viidi Slovakkia tervishoiuasutustes eriolukorra ajal läbi 91 kiireloomulist protseduuri. Eriolukorra kestel käis regulaarselt koos erikomisjon, mille eesmärk oli hoida ära patsientide elu ja tervise ohtu sattumine arstide protesti ajal. Arstid kontrollisid olukorda haiglates ja erakorralist abi osutati täies mahus. Ühegi patsiendi elu ja tervist protestiaktsioon ei ohustanud, kuid ebamugavusi tekitas plaaniliste lõikuste edasilükkamine.

 Slovakkia valitsus pidas aktiivselt läbirääkimisi arstide ametiühingu LOZ juhtidega. Lõpuks saavutas valitsus  arstidega kokkuleppe, mille kinnituseks allkirjastasid osapooled 3. detsembril 2011 memorandumi. Sellega võttis valitsus järgmised kohustused:

 1.      Haiglates töötavate arstide palka tõstetakse järgmiselt:

          perioodil 1.01 kuni 31.12.2012 1,05- kuni 1,6-kordse riigi keskmise palgani, kusjuures ülemine piirmäär rakendub neile arstidele, kes on oma erialal atesteeritud.

          alates 1.01.2013 1,25- kuni 2,3-kordse riigi keskmise palgani, kusjuures ülemine piirmäär rakendub neile arstidele, kes on oma erialal atesteeritud.

2.      Valitsus kinnitab, et arstid ei pea töötama üle töökoodeksis kehtestatud normi ja et järgitakse  ka Tervishoiuministeeriumi määrusega kehtestatud tööalaseid normatiive. Määruse järgimist kontrollitakse kord kolme aasta jooksul ja tuvastatud puudused tuleb kõrvaldada 40 päeva jooksul. LOZi soovi korral viiakse pärast seda 30 päeva jooksul läbi täiendav kontroll. Arstid, kellelt on nõutud ületundide tegemist, peavad saama kompensatsiooni täiendusteks mõeldud tasustatud puhkuse kujul.

3.      Valitsus paneb tervishoiuministrile kohustuse peatada haiglate muutmine äriühinguteks.

4.      Valitsus  tagab, et kõik riiklike haiglate arstid, kes esitasid lahkumisavalduse, saavad oma töökoha tagasi ja mingeid sanktsioone nende suhtes ei rakendata. Nende uues töölepingus ei tohi olla ette nähtud senisest madalamat palka või lepingujärgsete töötingimuste halvenemist. Nende haiglate puhul, mida ei juhi riik, on valitsus tungivalt soovitanud arstid tööle ennistada.

 Memorandumi täitmist kontrollib järelevalvekomisjon, mille 4 liiget määrab ametisse peaminister ja 4 liiget arstide ametiühing.

Eriarvamuse protokoll on kahepoolselt allkirjastatud ja läbrirääkimised on lõppenud

Eriarvamuste protokoll 26.01.2012

Eriarvamuste protokolli allkirjastamine tulekul

Austatud osapooled!

Teatame, et eriarvamuste protokolli allkirjastamine toimub 26.01.2012 kell 12.00 Sotsiaalministeeriumi pressiruumis.

Lugupidamisega

Merle Aro-Raal

Kantselei juhataja

Riikliku Lepitaja Kantselei

6269 962, 5202290

Eriarvamuste protokolli arutelu jätkub

Eelmises postituses andsime teada, et oleme esitanud oma ettepanekud eriarvamuste protokolli tarbeks. Antud kirja saatsime ka ära. Ka Eesti Haiglate Liit saatis omad seisukohad. Lugeda nendest küll palju ei ole. H Pärn soovib seisukohta haiglate liidu seisukoha osas.

… edasisest juba järgmistes postitustes.

Eriarvamuste protokoll tulekul

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu seisukohad eriarvamuste protokolli tarbeks.

Lepitaja kohusetäitja kirjutab Eesti Haiglate Liidule

Asi läheb õige huvitavaks: lepitaja kohusetäitja küsib tööandjalt, milliste töötajate osas nad soovivad olla kollektiivlepingu osapooleks ja missuguste kollektiivlepingu punktide üle nad on nõus läbi rääkima. Kollektiivlepingu seadus sellist valikuvõimalust ei anna.

Soovi töötüli lahendamiseks ei ole

03.11.2011 koosolekul lepiti üheselt arusaadavalt kokku, et esimene samm on Haigekassalt rahalise mõju numbri saamine. Pärast seda räägitakse läbi 2012 töötasu osas. Nii on sellest aru saanud ka lepitaja ja vähemalt need otsused on protokollis fikseeritud.

Vaidlust pole selles, et Haigekassa on küsitud numbri esitanud ning see on edastatud Eesti Haiglate Liidule (EHL-le). Lepitaja on küsinud EHL-lt selle summaga seoses hinnangut ja omapoolseid ettepanekuid. EHL on keeldunud neid andmast. Selle asemel on EHL saatnud lepitajale 2 kirja õiguslikult absurdsete väidetega (vt eelmine postitus).

Lepitaja on võtnud aluseks EHL kirjad 15.11.2011 ja 25.11.2011 ning peatanud 30.11.2011 lepitusmenetluse, viidates oma põhimääruse § 24 p 1 ja 3.

Põhimääruse viidatud punktid nimetavad selgelt, millal võib (kuid ei ole kohustatud) lepitaja menetluse peatada kas enda algatusel või poolte ettepanekul. Pooled menetluse peatamist taotlenud ei ole. Peatada võib juhul, kui 1) pooled pole asja lahendamiseks esitanud vajalikke dokumente; 2) üks pooltest ei ole mõjuvatel põhjustel ilmunud lepituskoosolekule vähemal kahel korral; 3) kui koosoleku käigus selgub, et asja läbivatamiseks vajatakse täiendavaid dokumente, ekspertide arvamusi ja teisi toimingute jätkamiseks vajalikke tõendusmaterjale.

Lepitaja viitab menetluse peatamisel punktidele 1 ja 3 ning teatab, et ta peab vajalikuks välja selgitada järgmised asjaolud (kokkuvõte): 1) kollektiivlepingu projektiga hõlmatavad töötajate grupid; 2) KL projekti tingimuste rahaline projektiga hõlmatud haiglate eelarvetele; 3) EHL analüüsib KL projekti ja esitab kirjalikult omapoolsed seisukohad.

Ükski lepitaja märgitud nn asjaoludest ei kuulu põhimääruse § 24 toodud juhtude hulka. Lepitaja otsusest ei selgu, milliseid konkreetseid dokumente, arvamusi, tõendusmaterjale menetluse jätkamiseks nõutakse ning kellelt.

Töötajate gruppe puudutava küsimuse osas tegelikult ei saa aru, mida tahetakse teada. Kui küsimus on selles, milliseid töötajaid KL projekt puudutab, siis ütleb KLS  § 4 lg 1 selgelt ja arusaadavalt: KL laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad KL sõlminud organisatsioonidesse, kui KL-s ei ole ette nähtud teisiti. KL projekt näeb ette küll laiendamise, kuid seda teemat ei ole keegi siiani tõstatanud (sh Riigikohtu lahend ettevõttesisese laienemise kohta ka mitte AÜ liikmetele). Seega kehtib sõlmitav KL vastavalt seadusele kõigile EAL ja ETK liikmetele, kes töötavad EHL kuuluvates haiglates.

Ametiühingute seadusest tulenevat esindusõigust töötajate esindamiseks kollektiivlepingu sõlmimisel selgitab üheselt arusaadavalt AÜS § 16 lg 1: Kollektiivsetes töösuhetes on ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve ning § 17. Ametiühingute pädevus:  Töötajate õiguste ja huvide esindamiseks, teostamiseks ja kaitsmiseks kuulub ametiühingute pädevusse: 1) kollektiiv- või muude töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate lepingute sõlmimine tööandjate ja nende ühendustega, riigiasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste ja Vabariigi Valitsusega.

Leiame, et poolel on õigus eeldada, et lepitajale kui eelduslikult pädevaimale tööõiguse spetsialistile pole vaja seadust ja riigikohtu praktikat selgitada.

 Mõju haiglate eelarvele – nagu selgitatud ka 03.11.2011 koosolekul, ei saa seda analüüsi nõuda AÜ-lt. Sellisel juhul oleks see ebamõistlik nõue, põhjendamatu koormise panemine töötajate poolele, kellel ei ole tegelikkuses mitte mingit võimalust seda mõju välja selgitada. Lepitaja otsusest ei selgu samas, kellelt selle mõju väljaselgitamist nõutakse. Kirjas on küll järgmine lause „kui punktis 1 toodud asjaolu on välja selgitatud, saab hinnata kollektiivlepingu projekti mõjusid”. Lause on arusaamatu ning ei selgu, millist asjaolu silmas peetakse. Kui mõeldakse „töötajate gruppe”, ka siis ei muuda see lause sisu arusaadavamaks.

Kolmanda peatamise aluseks olnud asjaoluna on nimetatud EHL poolt KL projekti analüüsi ja omapoolseid kirjalikke seisukohti. Ei selgu, mida konkreetselt silmas peetakse – kas seda, et EHL peaks selle analüüsi tegema ja seisukohad esitama? Sellisel juhul on see juba 03.11.2011 koosolekul otsustatud küsimus ning lepitaja peaks kohustama EHL seda konkreetseks kuupäevaks täitma. Vajadus ja õiguslik alus seetõttu menetlust peatada puudub.

Kokkuvõttes leiame, et menetluse peatamiseks õiguslik alus puudub. Lisame, et lepitaja on määranud asjaolude väljaselgitamise tähtajaks 14.12.2011. Otsusest ei selgu, mida kavatseb lepitaja selle tähtajani teha, milliseid dokumente ja kellelt nõuda, kellega ja millisel eesmärgil kohtuda jmt. Seega konkreetsed ettevõetavad sammud puuduvad. Jääb selgusetuks peatamise eesmärk ja tegelik põhjus.

Lühidalt Eesti Haiglate Liidu kirjades toodud väidetest:

Kui EHL kuuluvas haiglas töötab kasvõi mõni EAL kuuluv hambaarst, siis on EAL seadusest tulenevalt selle hambaarsti esindajaks KL sõlmimisel. EHL on oma liikmeshaigla esindajaks KL sõlmimisel tööandjana, seda kõikide KL sõlminud AÜ-desse kuuluvate töötajate suhtes, ükskõik, kas tegemist on kirurgiga või hambaarstiga. Oluline on see, et arst on AÜ liige ja töötab EHL haiglas. Vastuolu puudub. Kui EHL haiglates tõepoolest EAL kuuluvaid hambaarste ei ole, siis tuleks seda selgelt öelda. Kirjadest sellist fakti välja ei loe.

ETK liikmete ja ”töötajate gruppide” osas: ei saa aru küsimusest. Võibolla tahetakse teada, kas ETK esindab näiteks kõiki Eestis tegutsevaid massööre või ainult osasid neist? Järjekordselt ei oska muud kui korrata, et AÜ esindab oma liikmeid. Laiendamise teemat tõstatatud ei ole, seega seda EHL ilmselt silmas ei pea.

Rahaline mõju – EHL tahab, et lepitaja kohustaks töötajate poolt hindama mõjusid. Sellest kirjutasin ülalpool. Lepitaja ei ole hetkel töötajaid millekski selliseks kohustanud ning ei tohigi seda teha. Majandus- ja finantsanalüüsi tegemine ei ole ega saa olla AÜ-de kohustuseks.

Väide selle kohta, et KL projekti saab käsitleda ainult terviklikult. Õiguslik alus selliseks väiteks puudub. Tegemist on projektiga, mida saab muuta, sh jätta punkte välja, panna punkte juurde jne. See kõik toimub läbirääkimiste käigus. Nonsenss tundub hakata selgitama aabitsatõdesid. Tegemist ei ole valmisoleva lepinguga, mida saab ainult kas kinnitada või tagasi lükata. Ma loen ka EHL seisukohtadest välja, et nende ettekujutuses alati, kui läbirääkimiste käigus mingit punkti muudetakse, välja võetakse, lisatakse, on automaatselt tegemist uue projektiga koos uue KL projekti menetluse algatamisega. Seda ei ole võimalik tõsiselt kommenteerida, see on täielik absurdsus. Teatud punktide esmajärjekorras arutamine ei ole vastuolus ühegi õigusnormiga ega õigusprintsiibiga, vastupidi, see on käesoleval juhul ainuvõimalik lahendus töötüli lõpetamiseks ning KL sõlmimiseks.

Kokkuvõttes tuleneb EHL kirjadest selgelt: töötüli tegelikku lahendamist ei soovita.

Ja veel lühemalt 01.12.2011 lepitaja kirjast:

Lepitaja kirjutab, et hambaarstide osas ei ole EHL nõus partneriks olema ja teatab, et on vaja leida sobiv tööandja esindaja. Siin on kaks varianti – kui EHL haiglas töötab mõni EAL kuuluv hambaarst, siis KLS  § 4 lg 1 järgi siin vaidlust olla ei saa: EHL on tööandja esindaja ja kui EHL „ei nõustu olema partneriks”, siis puudub sellel igasugune seaduslik alus. Teine variant – kui selliseid hambaarste ka tegelikkuses ei ole, siis pole ka ju probleemi, tööandjal kohustusi sel juhul ju ei teki.

EAL nimekirjas on üle 30 hambaarsti, kellest osa töötab haiglates – Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Ida-Viru Keskhaigla, TÜK. Kõik need haiglad on EHL liikmed.

Sotsiaalminister keelab streikida

Sotsiaalminister Maret Maripuu ei võtnud vastu ettepanekut konsulteerida töörahu säilitamise võimaluste üle ja teatas ametlikus vastuses Arstide Liidule ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidule, et neil on streigi korraldamine keelatud.

Alates 2006. aasta sügisest, kui tekkis reaalne oht tervishoiutöötajate üldstreigiks, on riigi esindajad püüdnud selle toimumist iga hinna eest takistada. Juba eelmise aasta oktoobris, kui riikliku lepitaja puudumise tõttu ei saanud läbi viia lepitusmenetlust, tõdes õiguskantsler, et sellega rikuti töötajate põhiseaduslikke õigusi.

Jaanuaris venitas riiklik lepitaja tahtlikult lepitusprotsessi, esinedes sealjuures ajakirjanduses pidevalt ähvardustega, et tema streikida ei lase ja lepitusmenetluse ajal algav streik on ebaseaduslik. Lõpuks jättis lepitaja vormistamata seaduses ettenähtud protokollid. See tekitas segaduse 2007. aasta miinimumtunnitasude ümber ja ametiühingud olid sunnitud kohtusse pöörduma.

Halduskohus on lepitaja tegevuse õigusvastaseks tunnistanud, kuid eesmärk oli saavutatud – streik jäeti ära.

Sotsiaalminister teadis kevadest peale, et kui pole kollektiivlepingut, ei ole ka töörahu.
Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit on korduvalt soovinud konsulteerida töörahu säilitamise võimaluste üle. Tervishoiutöötajate eesmärk ei ole mitte streik, vaid olukorra lahendamine, et arstiabi osutamine ei katkeks ja patsiendid ei kannataks. Ilmselt aga on palgaprobleemide sisuline arutamine võimalik ainult otsese streigiähvarduse survel, muidu jutule ei võeta.

Viimase aasta sündmuste tõttu on arstidel ja õdedel selge, et Eesti Vabariigis ei lasta neil oma huve kõikide põhiseaduses lubatud vahenditega kaitsta. Riigi suhtumine ei üllata meedikuid juba ammu, kuid streikimise otsene keelamine on siiski uus tase.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide järgi on õigus streikida üks peamisi vahendeid, mille abil töötajad ja nende organisatsioonid saavad edendada ja kaitsta oma sotsiaalseid ja majanduslikke huvisid. Kui streigi korraldamine tehakse võimatuks või see pahauskselt nurjatakse, on riigil kohustus hoolitseda selle eest, et töötajate põhiõiguste rikkumine lõpetataks.

Mida teha aga siis, kui riigivõimu esindav minister streigiõigust püüab piirata? Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit on otsustanud pöörduda õiguskantsleri poole.

Sotsiaalministri poolt põhjenduseks toodud kollektiivse töötüli lahendamise seaduse §12 lõige 2 keelab tõepoolest streigi korraldamise alates kohtusse pöördumise päevast. Juristiharidusega minister unustas aga läbi lugemata sama paragrahvi lõike 1, mis ütleb, et streigikeeld kehtib kollektiivlepingu täitmisest tulenevate kohtuvaidluste korral. Meie taotleme esialgu kokkuleppe sõlmimise tunnustamist, võib-olla jõuame edaspidi ka selle täitmise nõudmiseni.

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit

Sotsiaalministrit töörahu tervishoius ei huvita

Sotsiaalminister Maret Maripuu ei ole vastanud Eesti Arstide Liidu (EAL) ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu (EKTK) ettepanekutele konsulteerida töörahu säilitamise võimaluste üle tervishoius.

Eelmisel talvel peetud palgaläbirääkimised lõppesid 2008. aasta miinimumtunnitasude osas tulemusteta. Palgaleppele, millest jäeti välja arst-residendid ja kiirabitöötajad, EAL ja EKTK alla ei kirjutanud. Õdede Liidu ja Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu kollektiivleping hõlmab ainult osa õdedest ja hooldustöötajatest.

Seaduses ettenähtud lepitusmenetlus on läbitud, seega pole Arstide Liidul ja Tervishoiutöötajate Kutseliidul töörahu pidamise kohustust.

Juba kevadel andsime sotsiaalministrile teada, et arstkonna nõudmine on endine: kehtestada arsti miinimumpalgaks Eesti kahekordne keskmine palk. Keskastme tervishoiutöötajate miinimumtunnitasuks taotleb kutseliit 60% arsti töötasust. Palusime arvestada nende nõudmistega 2008. aasta riigieelarve ja Haigekassa eelarve koostamisel. Kahjuks pole seda tehtud ega ka meie korduvatele pöördumistele vastatud.

Eelmisel aastal algatas valitsus läbirääkimised tervishoiu rahastamispoliitika üle, kuid kokkuleppeni ei jõutud. EAL ja EKTK on mitu korda püüdnud läbirääkimisi taasalustada, võttes nii endale justkui Sotsiaalministeeriumi rolli, kes kummalisel kombel selle teema vastu enam huvi ei näi tundvat. Arutelul Riigikogu sotsiaalkomisjonis jäi ministri esinemisest mulje, et tervishoiu rahastamisega meil probleeme pole, seetõttu ta ilmselt ei peagi kokkulepet vajalikuks.

Riik, tööandjad ja riiklik lepitaja on oma käitumisega andnud tervishoiutöötajatele, eriti noortele arstidele, selge sõnumi, et nende tööd Eestis ei hinnata ega vajata. Lepitaja tegevus on tänaseks halduskohtu poolt õigusvastaseks tunnistatud. Sotsiaalministeerium ja Haiglate Liit ei tunnista talvel saavutatud palgakokkulepet ja vaidlevad selle vastu kohtus, mistõttu pole arst-residentide palk sel aastal sentigi tõusnud. Tööjõupuudus raviasutustes kasvab ja ravijärjekorrad pikenevad.

Arstide Liidu volikogu otsustas 19. oktoobril jääda oma palganõudmise juurde ja andis eestseisusele volitused pidada konsultatsioone Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassaga, et anda neile võimalus nõudmised täita ja töörahu säilitada.

Sotsiaalminister ja Haigekassa nõukogu esimees Maret Maripuu seda võimalust ilmselt kasutada ei soovi.

Palgaläbirääkimiste kronoloogia 2006…2007 ja kuidas see kõik välja kukkus

Kronoloogia 2006 a maikuust kuni oktoobirini.

Kronoloogia 2006 oktoobrist kuni 2007

Veel ajaloolist lugemist 2006…2007 palgaläbirääkimistest.

Tervishoiutöötajad ootavad nägemuste asemel reaalset palgalepet

Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel jõuti 25. jaanuaril kokkuleppele 2007. aasta miinimumtunnitasudes. Selle kokkuleppe kehtimist on oma avaldustes korduvalt kinnitanud ka tööandjate esindajad.

15. veebruaril tegid tervishoiutöötajate kutseliidud ettepaneku kehtestada 2008. aastal miinimumtunnitasudeks alates 1. aprillist arstidele 116.50, keskastme tervishoiutöötajatele 62.50 ja hooldustöötajatele 34.50 krooni. Selles, et 2008. aastal muutuvad palganumbrid 1. aprillist, olid osapooled kokku leppinud juba 20. jaanuaril. Oleme tööandjate vastust oma ettepanekule oodanud üle kahe nädala, kuid ei tea tänaseni, kas sotsiaalminister ja Haiglate Liit nõustusid sellega või mitte.

Vastuse asemel edastas riiklik lepitaja Henn Pärn 1. märtsil hoopis oma nägemuse palgaleppest. Arusaamatutel põhjustel on lepitaja sellest välja jätnud punkti, et osapooled jätkavad kolmepoolseid läbirääkimisi tervishoiu rahastamise põhimõtteid käsitleva poliitilise kokkuleppe sõlmimise üle, mille eesmärgiks on tervishoiu jätkusuutlik rahastamine.

See on äärmiselt kahetsusväärne, kuivõrd tervishoiu rahastamise parandamine on jätkuvalt meditsiinitöötajate üks peamisi nõudmisi. Pealegi oleks poliitikutel eelseisval valimistevabal perioodil just sobiv aeg sisuliste probleemide lahendamisega tegelda.

Tervishoiutöötajate hämmastuseks sisaldab lepitaja nägemus 2008. aasta miinimumtunnitasudena tööandjate poolt kord juba välja käidud ja tervishoiutöötajate poolt tagasi lükatud pakkumist. Peale selle on 2008. aasta palgatõusu jõustumine sõltuvusse viidud reast tingimustest, sealhulgas Haiglate Liidu ja Haigekassa vahelisest kokkuleppest. Tingimusliku leppe sõlmimise välistasid osapooled juba lepitusläbirääkimiste alguses.
Täielikult puudub lepitaja nägemusest eelmiste palgalepete korral kehtinud laiendamine kõikidele arstidele, õdedele ja hooldajatele.

Ülaltoodust tulenevalt ei ole tervishoiutöötajatel võimalik palgaleppe niisuguse versiooniga nõustuda.

Riikliku lepitaja tegevusest jääb mulje, et ta ei ole oma ülesannetest täpselt aru saanud. Lepitaja nägemuste analüüsimise asemel soovivad tervishoiutöötajad alla kirjutada saavutatud kokkulepetele.

2.03.2007

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit

Ida-Tallinna Keskhaigla juhid rikuvad rahvusvahelise streigiõiguse põhimõtteid

Ida-Tallinna Keskhaigla juhtkond (juhatuse esimees Ralf Allikvee, nõukogu esimees Vilja Savisaar) tegi 12. jaanuaril abilinnapea Merike Martinsoni ettepanekul meditsiinilisele personalile palgapakkumise, millega tõstetaks arstide, õdede ja hooldustöötajate töötasud tervishoiutöötajate palganõudmise tasemest kõrgemale.

„Streigi toimumise korral Ida-Tallinna Keskhaiglas ükskõik millises ulatuses pakkumine ei kehti,“ teatab Ida-Tallinna Keskhaigla juhatus oma töötajatele.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide nr 87 ja 98 järgi on tegemist töötajate lubamatu mõjutamisega eesmärgil nurjata streigi läbiviimine. Sellise tegevusega rikutakse töötajate ühinemisvabaduse põhimõtteid. Eesti on need konventsioonid ratifitseerinud, mis tähendab, et neid tuleb ka järgida.

Arstid oma nõudmistest ei tagane

Kui teie kõrvu kuskilt jõuab jutt, et Tallinna haiglates streiki ei toimu, siis see on vale. Mitteametlikel andmetel olevat linnapea Jüri Ratas küll andnud Tallinna haiglajuhtidele korralduse töötajate palka tõsta, aga haiglatel on selleks väga raske raha leida ja streiki see ära ei hoia. Tallinna arstid tahavad kindlasti streigis osaleda ega muuda oma otsust. Siis kaoks igasugune lootus saada kaheaastast palgalepet ja lõpuks ometi jõuda vähegi normaalse miinimumpalga tasemele ehk siis kahekordse Eesti keskmiseni. Meie nõudmine on tervishoiu rahastamise üldine suurendamine ja üleriigiline palgalepe, palga tõstmine mõnes haiglas neid probleeme ei lahenda.

Kuku raadio teatas, et Tartu Ülikooli Kliinikumi õdedel on kehtiv kollektiivleping ja nad saavad teha ainult toetusstreiki. Kui streik ei ole korraldatud konkreetse kollektiivlepingu tingimuste muutmiseks (ja üldstreik ei ole), siis on selles osalemine täiesti seaduslik.

Eks üritatakse kõikidele väita, et keegi teine peale teie ei streigigi. Ärge laske ennast eksitada ega ära osta. Arstkond pole vist iseseisvuse taastamise ja arstide liidu taasasutamise aegadest saadik olnud nii ühtne kui praegu. Lisajõudu annavad meile teised tervishoiutöötajad.

Jõudu ja meelekindlust kõigile!

Tervishoiutöötajate üldstreik on välja kuulutatud

Hr Andrus Ansip,
Eesti Vabariigi peaminister

Hr Jaak Aab,
Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustatud valitsuskomisjoni esimees läbirääkimiste pidamiseks tervishoiutöötajatega üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimiseks

Dr Urmas Sule,
Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees

Hr Henn Pärn,
Riiklik lepitaja

koopia:
Hr Jüri Ratas,
Tallinna Linnapea

Hr Margus Lepik,
Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees

Hr Kurmet Müürsepp,
Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees

Tervishoiutöötajate üldstreigi teade

Käesolevaga teatame teile, et vastavalt Eesti Arstide Liidu (EAL), Eesti Perearstide Seltsi (EPS), Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu (EKTK), Eesti Õdede Liidu (EÕL) ja Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liidu (ETTAL) moodustatud streigikomitee otsusele algab tervishoiutöötajate üleriigiline üldstreik 17. jaanuaril 2007. aastal.

Streigi põhjused

Eesti tervishoiusektori töötajate esindusorganisatsioonid Eesti Arstide Liit, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit ja Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit alustasid 11. mail 2006. aastal palgaläbirääkimisi tervishoiutöötajate miinimumtunnitasu kehtestamiseks tööandjaid esindavate Eesti Haiglate Liiduga (EHL) ja Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustatud valitsuskomisjoniga läbirääkimiste pidamiseks tervishoiutöötajatega üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimiseks.

Sotsiaalministeeriumi palgauuringust on selgunud, et praegu kehtivat palgakokkulepet, mis sõlmiti 23.09.2004. a., ei täideta täies mahus ei arstide, õdede ega hooldustöötajate osas.

Läbirääkimistel kokkuleppele ei jõutud.
Kollektiivse töötüli lahendamiseks pöördusime riikliku lepitaja poole juba 3. oktoobril 2006, kuid lepitusmenetlust alustati alles detsembris.
Lepituskoosolekul 22. detsembril 2006. a esitas Eesti Haiglate Liit miinimumtunnitasude pakkumise, mis on oluliselt madalam tervishoiutöötajate nõudmistest, valitsuskomisjon omapoolset ettepanekut ei teinud.

Tekkinud olukorras oleme seisukohal, et ainus võimalus Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse säilitamiseks on meie nõudmiste täitmise saavutamine streigi kaudu.

Streigi eesmärk on saavutada 23.09.04 sõlmitud palgaleppe täitmine ja tervishoiutöötajate kutseliitude esitatud palganõudmiste täitmine ning sõlmida palgakokkulepe 2007. ja 2008. aastaks, mis kehtestab järgmised miinimumtöötasud:
2007. aastal arstidele 110 krooni tunnis, keskastme tervishoiutöötajatele 60 krooni tunnis ja hooldustöötajatele 32 krooni tunnis;
2008. aastal arstidele kahekordne Eesti keskmine töötasu 2007. aasta andmete põhjal, keskastme tervishoiutöötajatele 60% arsti miinimumtöötasust ja hooldustöötajatele 58% keskastme tervishoiutöötaja miinimumtöötasust.

Streigi täpne algus

Streik algab 17. jaanuaril 2007. aastal kell 8.00.

Streigi võimalik ulatus

Tervishoiutöötajate üldstreigis osalevad arstid, hambaarstid, õed, ämmaemandad, bioanalüütikud, radioloogiatehnikud, kiirabitehnikud, hambatehnikud ja hooldustöötajad, kelle tööandjaks on Eesti Vabariigis tervishoiuteenust osutavad juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja organisatsioonid.

17.–21. jaanuaril hõlmab streik Tallinna ambulatoorse arstiabi süsteemi. Ei toimu eriarstide ambulatoorseid vastuvõtte ja ei tehta plaanilisi diagnostilisi uuringuid ega protseduure ambulatoorsetele patsientidele.
Tallinna perearstid on teatanud oma lepingute peatamisest Haigekassaga samuti 17. jaanuarist, seega katkestavad töö ka perearstid.

Kui nõudmisi ei täideta, laieneb streik alates 22. jaanuarist üle kogu Eesti Vabariigi. Kogu Eestis ei toimu eriarstide ambulatoorseid vastuvõtte ja ei tehta plaanilisi diagnostilisi uuringuid ega protseduure ambulatoorsetele patsientidele.
Alates 22. jaanuarist ei tööta kogu Eesti perearstid.
Samuti lõpetatakse kõikides haiglates plaanilises korras saabuvate patsientide vastuvõtt.

Vältimatu abi osutamine jätkub ka streigi ajal.

29. detsembril 2006. a

Streigikomitee liikmed:

Andres Kork
Eesti Arstide Liidu president

Anneli Kalle
Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige

Inna Rahendi
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu president

Ester Pruuden
Eesti Õdede Liidu president

Piret Kruuser
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liidu esinaine