Toetusstreik

Tervishoiutöötajate toetusstreik õpetajate streigi toetuseks 7. märtsil 2012

 Info osalejatele

Eesmärk:

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit korraldavad tunniajalise tööseisaku, et toetada õpetajate streiki palgatõusu saavutamiseks.

Õpetajate põhinõudmised:

Tõsta õpetajate töötasu alammäärasid 2012.a vähemalt 20% ning taotleda nende otsustavat tõusu 2013.a. Seada eesmärgiks tõsta õpetajate töötasu alammäär 2014. a vabariigi keskmise töötasu tasemele.

Aeg:

Kolmapäev, 7. märts 2012 kell 12–13.

Ulatus:

Tallinna ja Tartu haiglate töötajad – PERH, LTKH, ITK, Lastehaigla, TÜK.

Teiste raviasutuste ja piirkondade ühinemine on vabatahtlik (täpne ulatus selgub hiljemalt 1.03).

Töötajate osavõtt on vabatahtlik, ootame ühinema ka arste, õdesid jt töötajaid, kes ei kuulu EAL-i või ETK-sse.

Tegevus:

Peatatakse ambulatoorsed vastuvõtud ja plaaniline töö statsionaaris. Patsientidele teatatakse ette vastuvõtu ärajäämisest või edasilükkamisest ja statsionaarne töö korraldatakse ümber vastavalt võimalustele. Erakorralist arstiabi antakse täies mahus.

 Algusega kell 12 toimuvad haiglates töötajate üldkoosolekud, kus avaldame oma solidaarsust streikivatele õpetajatele ja toetame nende õigustatud nõudmisi. Samuti arutatakse EAL ja ETK kavandatavaid aktsioone meie nõudmiste saavutamiseks – palgatõus, kollektiivleping, tervishoiu rahastamine.

 Teavitamine:

Vastavalt seadusele teavitavad EAL ja ETK toetusstreigi toimumisest tööandjaid (haiglate juhatused), haiglate liitu, Tallinna ja Tartu linnavalitsust (kui toetusstreigiga ühineb teisi piirkondi, siis ka neid kohalikke omavalitsusi).

Avalikkuse teavitamine on tööandja kohustus, kuid seda teevad ajakirjanduse kaudu ka EAL ja ETK.

EAL, ETK, Tallinna ja Tartu AL ning arstide liidu ja kutseliidu usaldusisikud suhtlevad tööandjatega, et leppida kokku millises mahus osutatakse arstiabi toetusstreigi ajal, kuidas toimub patsientide informeerimine, samuti püütakse saavutada kokkulepe töötasu säilitamiseks.

Teated tööseisaku ja töötajate koosoleku toimumise kohta pannakse üles osakondadesse, registratuuri, haigla kodulehele ja siselehele. EAL ja ETK teavitavad oma liikmeid kodulehtede, melilistide ja usaldusisikute kaudu. Kui töö iseloom ei võimalda tööd peatada, siis nt EMO-s, intensiivravis, kiirabis saab panna üles teate, et töötajad toetavad õpetajaid ja toetusstreigis osalejaid.

Seaduslik alus:

Toetusstreike kestusega kuni 3 päeva on õigus korraldada streikivate töötajate toetuseks. Ette teatama peab vähemalt 3 päeva (Kollektiivse töötüli lahendamise seadus § 18).

Seaduslikust streigist osavõttu ei käsitleta töölepingu rikkumisena ja sellega ei kaasne töötaja vastutust (Kollektiivse töötüli lahendamise seadus § 24 lg 1). Kehtiv kollektiivleping ei takista toetusstreigis osalemist.

.EAL eestseisus ja ETK juhatus

Streik ja töölepingud Slovakkias

Kokkuvõte Slovakkia arstide võitlusest töökoormuse vähendamise ja palgatõusu eest 2011. a

Slovakkias on tervishoiu pikaajaline alarahastamine ja haiglaarstide suur koormus ning madalad palgad põhjustanud suure hulga arstide lahkumise Tšehhi Vabariiki, Austriasse, Saksamaale jt riikidesse. Slovakkia arstide organisatsioonide pöördumistele olukorra parandamiseks valitsus ei reageerinud. Lisaks plaanis valitsus muuta riigihaiglad äriühinguteks, mis arstide hinnangul oleks ohustanud haiglaravi kättesaadavust.

 Arstide protestiaktsioonid algasid 2011. a sügisel. Nõuti tervishoiu rahastamise suurendamist, töökoormuse reguleerimist, palgatõusu ja haiglate äriühinguteks muutmisest loobumist.

 Kuna Slovakkia valitsus nõudis arstidelt streigi korral praktiliselt kogu olemasoleva arstiabi mahu säilitamist, siis olnuks streik sellistes tingimustes kasutu. Seetõttu otsustasid sajad arstid valitsusele surve avaldamiseks esitada lahkumisavalduse. Valitsus kuulutas seejärel välja eriolukorra, et arstid kohustuslikus korras tööle sundida. Eriolukorra väljakuulutamise päevaks oli Slovakkia Tervishoiuministeerium haiglate juhtidelt saadud andmete põhjal registreerinud 1339 arsti lahkumisavaldused. Hiljem langes lahkumisavalduse sisse jätnud arstide arv 636ni, ent see polnud piisavalt suur langus. Muret tekkinud olukorra üle avaldas ka Slovakkia president Ivan Gašparovic, kes soovitaski välja kuulutada eriolukorra. Kuigi eriolukorra kehtestamise järel võib arstidele kehtestada  nn töötamiskohustuse, ei õnnestunud ka selle meetme abil tagada arstiabi säilimist vajalikus mahus, sest paljud arstid võtsid eriolukorra kuulutamise järel haiguslehe.

 Slovakkia valitsus otsis abi teistelt riikidelt. Tšehhi Vabariik saatis appi 25 arsti, kelle abil viidi Slovakkia tervishoiuasutustes eriolukorra ajal läbi 91 kiireloomulist protseduuri. Eriolukorra kestel käis regulaarselt koos erikomisjon, mille eesmärk oli hoida ära patsientide elu ja tervise ohtu sattumine arstide protesti ajal. Arstid kontrollisid olukorda haiglates ja erakorralist abi osutati täies mahus. Ühegi patsiendi elu ja tervist protestiaktsioon ei ohustanud, kuid ebamugavusi tekitas plaaniliste lõikuste edasilükkamine.

 Slovakkia valitsus pidas aktiivselt läbirääkimisi arstide ametiühingu LOZ juhtidega. Lõpuks saavutas valitsus  arstidega kokkuleppe, mille kinnituseks allkirjastasid osapooled 3. detsembril 2011 memorandumi. Sellega võttis valitsus järgmised kohustused:

 1.      Haiglates töötavate arstide palka tõstetakse järgmiselt:

          perioodil 1.01 kuni 31.12.2012 1,05- kuni 1,6-kordse riigi keskmise palgani, kusjuures ülemine piirmäär rakendub neile arstidele, kes on oma erialal atesteeritud.

          alates 1.01.2013 1,25- kuni 2,3-kordse riigi keskmise palgani, kusjuures ülemine piirmäär rakendub neile arstidele, kes on oma erialal atesteeritud.

2.      Valitsus kinnitab, et arstid ei pea töötama üle töökoodeksis kehtestatud normi ja et järgitakse  ka Tervishoiuministeeriumi määrusega kehtestatud tööalaseid normatiive. Määruse järgimist kontrollitakse kord kolme aasta jooksul ja tuvastatud puudused tuleb kõrvaldada 40 päeva jooksul. LOZi soovi korral viiakse pärast seda 30 päeva jooksul läbi täiendav kontroll. Arstid, kellelt on nõutud ületundide tegemist, peavad saama kompensatsiooni täiendusteks mõeldud tasustatud puhkuse kujul.

3.      Valitsus paneb tervishoiuministrile kohustuse peatada haiglate muutmine äriühinguteks.

4.      Valitsus  tagab, et kõik riiklike haiglate arstid, kes esitasid lahkumisavalduse, saavad oma töökoha tagasi ja mingeid sanktsioone nende suhtes ei rakendata. Nende uues töölepingus ei tohi olla ette nähtud senisest madalamat palka või lepingujärgsete töötingimuste halvenemist. Nende haiglate puhul, mida ei juhi riik, on valitsus tungivalt soovitanud arstid tööle ennistada.

 Memorandumi täitmist kontrollib järelevalvekomisjon, mille 4 liiget määrab ametisse peaminister ja 4 liiget arstide ametiühing.

Eriarvamuse protokoll on kahepoolselt allkirjastatud ja läbrirääkimised on lõppenud

Eriarvamuste protokoll 26.01.2012

Seisukoht dr H Uuetoa töötüli osas

Teemat on käsitletud ETV saates Pealtnägija.

Arstide liit avaldab käesolevaga järgmise seisukoha.

EAL eestseisus on seisukohal, et tööandja keeld arstidele töötada „konkureerivas“ haiglas on vastuolus arstieetikaga ja piirab arstide professionaalset autonoomiat. Arstil on õigus ja kohustus ravida haigeid oma parimate oskuste ja võimaluste kohaselt. Arsti teadmiste ja oskuste rakendamise piiramine tööandja huvidest lähtudes kahjustab patsientide huve. Tervishoiusüsteemi eesmärk on haigete ravimine, mitte kasumi teenimine ja teise raviasutuse „turult välja söömine“. Konkurents on kasulik ainult siis, kui see motiveerib haiglaid oma tööd paremini korraldama, luues haigetele ja tervishoiutöötajatele võimalikult hea ravi- ja töökeskkonna.

Eestseisus taunib dr Hasso Uuetoa töölepingu ebaseaduslikku ülesütlemist Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse poolt. Dr Uuetoa taotleb kohtus töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamist, teda nõustab ja esindab kohtus arstide liidu lepinguline advokaat.

Henn Pärna personaalküsimus

Mäletatavasti soovisime lepitaja kohusetäitja asendamist, kuna ta ei pea seadustest kinni. Oodatult vastas valitsus sotsiaalministri isikus, et nemad ei saa midagi teha. Riikliku lepitaja institutsioon on sõltumatu. Üles jääb küsimus, kas lepitaja kohusetäitja Henn Pärn on nii sõltumatu, et ei pea kinni pidama ka Eesti Vabariigi seadustest.

Reformierakondlasest sotsiaalminister on teinud läbinähtava käigu. Soovitanud pöörduda kohtusse. Probleem on aga selles, et kohtuvaidluse alustamine ja endile soodsa lahendi saamine võtab vähemalt kolmveerand aastat.

Eriarvamuste protokoll tulekul

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu seisukohad eriarvamuste protokolli tarbeks.

Urmas Sule venitustaktika

Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees U Sule jätkab venitamist ja vastatud küsimuste üha uuesti ja uuesti küsimist. See on üks näide, miks noored arstid Eesti Vabariigs töötada ei taha. Haiglate juhtkonnad ei pea lugu töötajast. Kirjast saab lugeda, et juhul kui kollektiivleping põhjustab tööandjale täiendavaid kulusid ei saa seda sõlmida. Kerkib küsimus, kas Eesti Haiglate Liit on tõsiselt võetav organisatsioon.

Kollektiivlepingu rahaline kulu (täiendus versioon ühele)

Riikliku lepitaja kohusetäitja kirjutas haigekassale ja soovis teada töötasude tõusu rahalist mõju.

Eesti Haigekassa vastab küsimusele.

Lepitaja kohusetäitja kirjutab Eesti Haiglate Liidule

Asi läheb õige huvitavaks: lepitaja kohusetäitja küsib tööandjalt, milliste töötajate osas nad soovivad olla kollektiivlepingu osapooleks ja missuguste kollektiivlepingu punktide üle nad on nõus läbi rääkima. Kollektiivlepingu seadus sellist valikuvõimalust ei anna.

Ettekanded Eesti Arstide Liidu üldkogul 03.12.11

Andres Korgi ettekanne “Meditsiin2012”

Angelga Poolakese ettekanne töötasude teemal.

Maris Jesse ettekanne rahvatervise teemal.

Katrin Rehemaa ülevaade läbirääkimistest 03.12.11

Üldkogu ajal tehtud ülesvõtted on näha galeriis.

Soovi töötüli lahendamiseks ei ole

03.11.2011 koosolekul lepiti üheselt arusaadavalt kokku, et esimene samm on Haigekassalt rahalise mõju numbri saamine. Pärast seda räägitakse läbi 2012 töötasu osas. Nii on sellest aru saanud ka lepitaja ja vähemalt need otsused on protokollis fikseeritud.

Vaidlust pole selles, et Haigekassa on küsitud numbri esitanud ning see on edastatud Eesti Haiglate Liidule (EHL-le). Lepitaja on küsinud EHL-lt selle summaga seoses hinnangut ja omapoolseid ettepanekuid. EHL on keeldunud neid andmast. Selle asemel on EHL saatnud lepitajale 2 kirja õiguslikult absurdsete väidetega (vt eelmine postitus).

Lepitaja on võtnud aluseks EHL kirjad 15.11.2011 ja 25.11.2011 ning peatanud 30.11.2011 lepitusmenetluse, viidates oma põhimääruse § 24 p 1 ja 3.

Põhimääruse viidatud punktid nimetavad selgelt, millal võib (kuid ei ole kohustatud) lepitaja menetluse peatada kas enda algatusel või poolte ettepanekul. Pooled menetluse peatamist taotlenud ei ole. Peatada võib juhul, kui 1) pooled pole asja lahendamiseks esitanud vajalikke dokumente; 2) üks pooltest ei ole mõjuvatel põhjustel ilmunud lepituskoosolekule vähemal kahel korral; 3) kui koosoleku käigus selgub, et asja läbivatamiseks vajatakse täiendavaid dokumente, ekspertide arvamusi ja teisi toimingute jätkamiseks vajalikke tõendusmaterjale.

Lepitaja viitab menetluse peatamisel punktidele 1 ja 3 ning teatab, et ta peab vajalikuks välja selgitada järgmised asjaolud (kokkuvõte): 1) kollektiivlepingu projektiga hõlmatavad töötajate grupid; 2) KL projekti tingimuste rahaline projektiga hõlmatud haiglate eelarvetele; 3) EHL analüüsib KL projekti ja esitab kirjalikult omapoolsed seisukohad.

Ükski lepitaja märgitud nn asjaoludest ei kuulu põhimääruse § 24 toodud juhtude hulka. Lepitaja otsusest ei selgu, milliseid konkreetseid dokumente, arvamusi, tõendusmaterjale menetluse jätkamiseks nõutakse ning kellelt.

Töötajate gruppe puudutava küsimuse osas tegelikult ei saa aru, mida tahetakse teada. Kui küsimus on selles, milliseid töötajaid KL projekt puudutab, siis ütleb KLS  § 4 lg 1 selgelt ja arusaadavalt: KL laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad KL sõlminud organisatsioonidesse, kui KL-s ei ole ette nähtud teisiti. KL projekt näeb ette küll laiendamise, kuid seda teemat ei ole keegi siiani tõstatanud (sh Riigikohtu lahend ettevõttesisese laienemise kohta ka mitte AÜ liikmetele). Seega kehtib sõlmitav KL vastavalt seadusele kõigile EAL ja ETK liikmetele, kes töötavad EHL kuuluvates haiglates.

Ametiühingute seadusest tulenevat esindusõigust töötajate esindamiseks kollektiivlepingu sõlmimisel selgitab üheselt arusaadavalt AÜS § 16 lg 1: Kollektiivsetes töösuhetes on ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve ning § 17. Ametiühingute pädevus:  Töötajate õiguste ja huvide esindamiseks, teostamiseks ja kaitsmiseks kuulub ametiühingute pädevusse: 1) kollektiiv- või muude töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate lepingute sõlmimine tööandjate ja nende ühendustega, riigiasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste ja Vabariigi Valitsusega.

Leiame, et poolel on õigus eeldada, et lepitajale kui eelduslikult pädevaimale tööõiguse spetsialistile pole vaja seadust ja riigikohtu praktikat selgitada.

 Mõju haiglate eelarvele – nagu selgitatud ka 03.11.2011 koosolekul, ei saa seda analüüsi nõuda AÜ-lt. Sellisel juhul oleks see ebamõistlik nõue, põhjendamatu koormise panemine töötajate poolele, kellel ei ole tegelikkuses mitte mingit võimalust seda mõju välja selgitada. Lepitaja otsusest ei selgu samas, kellelt selle mõju väljaselgitamist nõutakse. Kirjas on küll järgmine lause „kui punktis 1 toodud asjaolu on välja selgitatud, saab hinnata kollektiivlepingu projekti mõjusid”. Lause on arusaamatu ning ei selgu, millist asjaolu silmas peetakse. Kui mõeldakse „töötajate gruppe”, ka siis ei muuda see lause sisu arusaadavamaks.

Kolmanda peatamise aluseks olnud asjaoluna on nimetatud EHL poolt KL projekti analüüsi ja omapoolseid kirjalikke seisukohti. Ei selgu, mida konkreetselt silmas peetakse – kas seda, et EHL peaks selle analüüsi tegema ja seisukohad esitama? Sellisel juhul on see juba 03.11.2011 koosolekul otsustatud küsimus ning lepitaja peaks kohustama EHL seda konkreetseks kuupäevaks täitma. Vajadus ja õiguslik alus seetõttu menetlust peatada puudub.

Kokkuvõttes leiame, et menetluse peatamiseks õiguslik alus puudub. Lisame, et lepitaja on määranud asjaolude väljaselgitamise tähtajaks 14.12.2011. Otsusest ei selgu, mida kavatseb lepitaja selle tähtajani teha, milliseid dokumente ja kellelt nõuda, kellega ja millisel eesmärgil kohtuda jmt. Seega konkreetsed ettevõetavad sammud puuduvad. Jääb selgusetuks peatamise eesmärk ja tegelik põhjus.

Lühidalt Eesti Haiglate Liidu kirjades toodud väidetest:

Kui EHL kuuluvas haiglas töötab kasvõi mõni EAL kuuluv hambaarst, siis on EAL seadusest tulenevalt selle hambaarsti esindajaks KL sõlmimisel. EHL on oma liikmeshaigla esindajaks KL sõlmimisel tööandjana, seda kõikide KL sõlminud AÜ-desse kuuluvate töötajate suhtes, ükskõik, kas tegemist on kirurgiga või hambaarstiga. Oluline on see, et arst on AÜ liige ja töötab EHL haiglas. Vastuolu puudub. Kui EHL haiglates tõepoolest EAL kuuluvaid hambaarste ei ole, siis tuleks seda selgelt öelda. Kirjadest sellist fakti välja ei loe.

ETK liikmete ja ”töötajate gruppide” osas: ei saa aru küsimusest. Võibolla tahetakse teada, kas ETK esindab näiteks kõiki Eestis tegutsevaid massööre või ainult osasid neist? Järjekordselt ei oska muud kui korrata, et AÜ esindab oma liikmeid. Laiendamise teemat tõstatatud ei ole, seega seda EHL ilmselt silmas ei pea.

Rahaline mõju – EHL tahab, et lepitaja kohustaks töötajate poolt hindama mõjusid. Sellest kirjutasin ülalpool. Lepitaja ei ole hetkel töötajaid millekski selliseks kohustanud ning ei tohigi seda teha. Majandus- ja finantsanalüüsi tegemine ei ole ega saa olla AÜ-de kohustuseks.

Väide selle kohta, et KL projekti saab käsitleda ainult terviklikult. Õiguslik alus selliseks väiteks puudub. Tegemist on projektiga, mida saab muuta, sh jätta punkte välja, panna punkte juurde jne. See kõik toimub läbirääkimiste käigus. Nonsenss tundub hakata selgitama aabitsatõdesid. Tegemist ei ole valmisoleva lepinguga, mida saab ainult kas kinnitada või tagasi lükata. Ma loen ka EHL seisukohtadest välja, et nende ettekujutuses alati, kui läbirääkimiste käigus mingit punkti muudetakse, välja võetakse, lisatakse, on automaatselt tegemist uue projektiga koos uue KL projekti menetluse algatamisega. Seda ei ole võimalik tõsiselt kommenteerida, see on täielik absurdsus. Teatud punktide esmajärjekorras arutamine ei ole vastuolus ühegi õigusnormiga ega õigusprintsiibiga, vastupidi, see on käesoleval juhul ainuvõimalik lahendus töötüli lõpetamiseks ning KL sõlmimiseks.

Kokkuvõttes tuleneb EHL kirjadest selgelt: töötüli tegelikku lahendamist ei soovita.

Ja veel lühemalt 01.12.2011 lepitaja kirjast:

Lepitaja kirjutab, et hambaarstide osas ei ole EHL nõus partneriks olema ja teatab, et on vaja leida sobiv tööandja esindaja. Siin on kaks varianti – kui EHL haiglas töötab mõni EAL kuuluv hambaarst, siis KLS  § 4 lg 1 järgi siin vaidlust olla ei saa: EHL on tööandja esindaja ja kui EHL „ei nõustu olema partneriks”, siis puudub sellel igasugune seaduslik alus. Teine variant – kui selliseid hambaarste ka tegelikkuses ei ole, siis pole ka ju probleemi, tööandjal kohustusi sel juhul ju ei teki.

EAL nimekirjas on üle 30 hambaarsti, kellest osa töötab haiglates – Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Ida-Viru Keskhaigla, TÜK. Kõik need haiglad on EHL liikmed.

Vastused eriarvamuste protokolli nõudele

Eesti Haiglate Liit vastab Riiklikule lepitajale 25.11.2011

Eestu Haiglate Liidu seisukoht Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu 07.11.2011 esitatud nõudmiste osas.

Riikliku lepitaja kohusetäitja kiri.

 

Esimese kohtumise protokoll

03.11.2011 läbirääkimiste protokoll ning ettepanekud selle täpsustamiseks. Dokument ise on esitatud mõnevõrra hiljem, kuid kronoloogilise järjestuse huvides on avaldatud läbirääkimiste kuupäevaga.

Pärast pikka venitamist saabus 30.11.11 uus protokolli versioon.

Palgaläbirääkimised Haiglate Liiduga lõppesid tulemusteta

Palgaläbirääkimistel ei jõudnud töövõtjate kutseliidud Eesti Haiglate Liiduga miinimumtunnitasu osas kokkuleppele. Osapooled on pöördunud riikliku lepitaja poole töötüli lahendamise taotlusega ja koostanud avaliku pöördumise Riigikogusse valitud erakondade poole.

Lp. Henn Pärn
Riiklik lepitaja

14.03.03
Töötüli lahendamise taotlus

Eesti tervishoiusektori tööandjate ühenduse, Eesti Haglate Liiduga (EHL) üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimisi pidavad töötajate esindusorganisatsioonid
Eesti Arstide Liit (EAL), Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit (EKTK) ning Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit (ETTAL) tõdevad töötülile eelnenu kokkuvõtteks

1. 28.märtsil 2002.a. sõlmitud eelmine kokkulepe arstide ja hooldustöötajate töö tasustamise kohta kehtib 31.märtsini 2003.a.

2. Lepingu muutmiseks ja täiendamiseks on EHLile esitatud taotlused järgnevalt:
EALi poolt 25.09.02; EKTK poolt 27.09.02; ETTALi poolt 26.09.02 (vt.lisad 1, 2, 3)

3. Läbirääkimistel on töötajate esindusorganisatsioonid vastavalt kokkuleppele EAL, EKTK ja ETTAL (vt.lisa 4)
Läbirääkimiste vaatlejaliikmed on Eesti Haigekassa ja Eesti Õdede Ühing.

4. Läbirääkimiste 6.voorul 5.märtsil k.a. esitas EHL omapoolsed pakkumised palgakokkuleppeks (vt.lisa 5). EAL, EKTK ja ETTALi delegatsioonid pidasid esitatud miinimumtasusid liiga madalateks ning palusid EHLil arutada nende suurendamist.

5. Läbirääkimiste 6. voorul lepiti kokku, et järgmine voor toimub 12.märtsil ja korraldajaks on EHL.

6. 11.märtsil k.a. teatas EHL, et uusi pakkumisi ei tehta ning kokkulepitud kohtumisele 12.märtsil ei tulda (vt.lisa 6)

EALi, EKTK ja ETTALi esindajatena leiame, et kollektiivlepingu läbirääkimiste jätkamine EHLiga ei ole praeguses etapis enam võimalik.
Pöördume Teie kui Riikliku lepitaja poole tekkinud töötüli lahendamiseks.

Andres Kork, EAL president
Inna Rahendi, EKTK president
Ülle Schmidt, ETTAL esinaine

Tervishoiutöötajate avalik pöördumine Riigikogusse valitud erakondade poole.

Viimase nelja aasta jooksul vähendati poliitiliste otsustega tervishoiukulutuste osakaalu SKP-s 6,5%-lt 5,2%-ni. Selle näitajaga muutus Eesti Euroliitu pürgivate riikide hulgas punaseks laternaks. Samadel aastatel kiirenes oluliselt kvalifitseeritud meedikute väljavool Eestist, mistõttu ka tervishoiutöötajate suhtarvult oleme Euroliitu minejate hulgas viimased. Seetõttu on kahetsusväärne, et tänaseks on tulemusteta lõppenud tervishoiutöötajate palgaläbirääkimised. Tööandjate pakkumiseks miinimumtunnitasu osas jäi arstidele 42, õdedele 19 ja hooldajatele 14 krooni. Selline pakkumine jääb allapoole mõistlikkuse piire ja ei suuda ilmselt pidurdada arstide-õdede lahkumist eesti raviasutustest.

Valimiseelsel perioodil mõistsid tervishoius kujunenud olukorra tõsidust kõik erakonnad ning andsid ka väga konkreetseid lubadusi meedikute palkade osas. Täna koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade pakkumised olid järgnevad:
Res Publica hindas valimiseelselt arsti õiglaseks palgaks 15 000-20 00 krooni kuus (90-120 krooni tunnis), õe õiglaseks palgaks 8000-10 000 krooni kuus ( 48-60 krooni tunnis) ja hooldajatele 6000 krooni tunnis (36 krooni tunnis).
Reformierakonna hinnang õiglasele palgale oli arstile kolm keskmist palka s.o.107 krooni tunnis, õdedele 2 keskmist palka s.o.70 krooni tunnis ja hooldajatele 1 kesk-mine palk ehk 36 krooni tunnis.
Rahvaliidu arvates oli arsti õiglane palk 2 keskmist palka (70 krooni tunnis), õdedele 5853 krooni (35 krooni tunnis) ja hooldajatele vähemalt 2500 krooni (15 krooni tunnis).

Sellised olid valimiseelsed lubadused kolm nädalat tagasi. Kas täna, kui järgmiste valimisteni jääb neli aastat, need lubadused veel kehtivad? Meie miinimumtunnitasu nõudmised vastavalt arstile 50, õele 25 ja hooldajatele 18 krooni on oluliselt madalamad teie valimiseelsetest lubadustest. Jõusolev palgakokkulepe lõpeb 31.märtsil. Ootame teie konkreetset ja avalikku vastust, milline saab olema tervishoiutöötajate minimaalpalk esimesel aprillil juhul kui teie erakond osaleb valitsuses.