Toetusstreik õnnestus

Meie toetusstreik õpetajatele läks korda. Läks korda selles mõttes, et õnnestus – osavõtjaid oli üle 4000. Suur tänu kõigile osalejatele ja korraldajatele! Aga ma usun, et arstide ja teiste tervishoiutöötajate toetus läks korda ka õpetajatele ja laiemale avalikkusele. Ja olles eriti optimistlik – loodame, et ehk läks see siiski korda ka neile, kelle võimuses on õpetajate nõudmisi täita.

7. märtsi keskpäeval peatus ambulatoorne vastuvõtt Tallinna ja Tartu haiglates, edasi lükati ka plaanilisi lõikusi ja uuringuid. Peale EMO ja intensiivravi töötasid ainult üksikud arstid. Streikisid ka mitmed väiksemad raviasutused ja perearstikeskused. Patsiendid suhtusid õpetajate toetamisse mõistvalt, pole kuulda olnud, et kuskil streigi tõttu konflikte tekkis. Haiglates peetud koosolekutel kõnelesid ka õpetajad. Nende jutu põhjal võib ütelda, et peamised probleemid on hariduses ja tervishoius üsna sarnased – suur koormus, väike palk ja palju “ülevalt poolt” peale surutud mõttetuid kohustusi.
Ajakirjandus kajastas arstide streiki üsna vaoshoitult, kuid PERH-i saali, kuhu oli koosolekule ligi 400 inimest, näidati siiski ka Aktuaalses kaameras. Ülikooli kliinikumist tegi uudise Kanal 2 Reporter ja Tartu Postimehe esilehel oli pilt õpetajate miitingust, kus esiplaanil meie plakat: arstid ja õed toetavad õpetajate nõudmisi. Tallinna miitingul võttis nii ETK kui EAL toetusstreikijate nimel sõna kutseliidu president Iivi Luik.

Tore, et arstid üksmeelselt õpetajaid toetavad ja et EAL näitas organisatsioonina oma võimekust ühist väljaastumist korraldada.
Oma tervitused ja tänusõnad palus edasi anda ka arstide liidu president Andres Kork.

Parimate kevadiste soovidega
Katrin Rehemaa

NB! Eesti Arstide Päevad toimuvad 29.ja 30. märtsil Tartus. Info www.arstideliit.ee Ärge jätke registreerimist viimasele
minutile!

Sotsiaalminister keelab streikida

Sotsiaalminister Maret Maripuu ei võtnud vastu ettepanekut konsulteerida töörahu säilitamise võimaluste üle ja teatas ametlikus vastuses Arstide Liidule ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidule, et neil on streigi korraldamine keelatud.

Alates 2006. aasta sügisest, kui tekkis reaalne oht tervishoiutöötajate üldstreigiks, on riigi esindajad püüdnud selle toimumist iga hinna eest takistada. Juba eelmise aasta oktoobris, kui riikliku lepitaja puudumise tõttu ei saanud läbi viia lepitusmenetlust, tõdes õiguskantsler, et sellega rikuti töötajate põhiseaduslikke õigusi.

Jaanuaris venitas riiklik lepitaja tahtlikult lepitusprotsessi, esinedes sealjuures ajakirjanduses pidevalt ähvardustega, et tema streikida ei lase ja lepitusmenetluse ajal algav streik on ebaseaduslik. Lõpuks jättis lepitaja vormistamata seaduses ettenähtud protokollid. See tekitas segaduse 2007. aasta miinimumtunnitasude ümber ja ametiühingud olid sunnitud kohtusse pöörduma.

Halduskohus on lepitaja tegevuse õigusvastaseks tunnistanud, kuid eesmärk oli saavutatud – streik jäeti ära.

Sotsiaalminister teadis kevadest peale, et kui pole kollektiivlepingut, ei ole ka töörahu.
Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit on korduvalt soovinud konsulteerida töörahu säilitamise võimaluste üle. Tervishoiutöötajate eesmärk ei ole mitte streik, vaid olukorra lahendamine, et arstiabi osutamine ei katkeks ja patsiendid ei kannataks. Ilmselt aga on palgaprobleemide sisuline arutamine võimalik ainult otsese streigiähvarduse survel, muidu jutule ei võeta.

Viimase aasta sündmuste tõttu on arstidel ja õdedel selge, et Eesti Vabariigis ei lasta neil oma huve kõikide põhiseaduses lubatud vahenditega kaitsta. Riigi suhtumine ei üllata meedikuid juba ammu, kuid streikimise otsene keelamine on siiski uus tase.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide järgi on õigus streikida üks peamisi vahendeid, mille abil töötajad ja nende organisatsioonid saavad edendada ja kaitsta oma sotsiaalseid ja majanduslikke huvisid. Kui streigi korraldamine tehakse võimatuks või see pahauskselt nurjatakse, on riigil kohustus hoolitseda selle eest, et töötajate põhiõiguste rikkumine lõpetataks.

Mida teha aga siis, kui riigivõimu esindav minister streigiõigust püüab piirata? Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit on otsustanud pöörduda õiguskantsleri poole.

Sotsiaalministri poolt põhjenduseks toodud kollektiivse töötüli lahendamise seaduse §12 lõige 2 keelab tõepoolest streigi korraldamise alates kohtusse pöördumise päevast. Juristiharidusega minister unustas aga läbi lugemata sama paragrahvi lõike 1, mis ütleb, et streigikeeld kehtib kollektiivlepingu täitmisest tulenevate kohtuvaidluste korral. Meie taotleme esialgu kokkuleppe sõlmimise tunnustamist, võib-olla jõuame edaspidi ka selle täitmise nõudmiseni.

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit

Ida-Tallinna Keskhaigla juhid rikuvad rahvusvahelise streigiõiguse põhimõtteid

Ida-Tallinna Keskhaigla juhtkond (juhatuse esimees Ralf Allikvee, nõukogu esimees Vilja Savisaar) tegi 12. jaanuaril abilinnapea Merike Martinsoni ettepanekul meditsiinilisele personalile palgapakkumise, millega tõstetaks arstide, õdede ja hooldustöötajate töötasud tervishoiutöötajate palganõudmise tasemest kõrgemale.

„Streigi toimumise korral Ida-Tallinna Keskhaiglas ükskõik millises ulatuses pakkumine ei kehti,“ teatab Ida-Tallinna Keskhaigla juhatus oma töötajatele.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide nr 87 ja 98 järgi on tegemist töötajate lubamatu mõjutamisega eesmärgil nurjata streigi läbiviimine. Sellise tegevusega rikutakse töötajate ühinemisvabaduse põhimõtteid. Eesti on need konventsioonid ratifitseerinud, mis tähendab, et neid tuleb ka järgida.