Tervishoiutöötajate lahkumine välisriikidesse

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Arstide Liit avaldasid täna oma seisukoha seoses sotsiaalminister H Pevukri suhtumisega tervishoiutöötajatesse.

 

Sotsiaalministrit töörahu tervishoius ei huvita

Sotsiaalminister Maret Maripuu ei ole vastanud Eesti Arstide Liidu (EAL) ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu (EKTK) ettepanekutele konsulteerida töörahu säilitamise võimaluste üle tervishoius.

Eelmisel talvel peetud palgaläbirääkimised lõppesid 2008. aasta miinimumtunnitasude osas tulemusteta. Palgaleppele, millest jäeti välja arst-residendid ja kiirabitöötajad, EAL ja EKTK alla ei kirjutanud. Õdede Liidu ja Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu kollektiivleping hõlmab ainult osa õdedest ja hooldustöötajatest.

Seaduses ettenähtud lepitusmenetlus on läbitud, seega pole Arstide Liidul ja Tervishoiutöötajate Kutseliidul töörahu pidamise kohustust.

Juba kevadel andsime sotsiaalministrile teada, et arstkonna nõudmine on endine: kehtestada arsti miinimumpalgaks Eesti kahekordne keskmine palk. Keskastme tervishoiutöötajate miinimumtunnitasuks taotleb kutseliit 60% arsti töötasust. Palusime arvestada nende nõudmistega 2008. aasta riigieelarve ja Haigekassa eelarve koostamisel. Kahjuks pole seda tehtud ega ka meie korduvatele pöördumistele vastatud.

Eelmisel aastal algatas valitsus läbirääkimised tervishoiu rahastamispoliitika üle, kuid kokkuleppeni ei jõutud. EAL ja EKTK on mitu korda püüdnud läbirääkimisi taasalustada, võttes nii endale justkui Sotsiaalministeeriumi rolli, kes kummalisel kombel selle teema vastu enam huvi ei näi tundvat. Arutelul Riigikogu sotsiaalkomisjonis jäi ministri esinemisest mulje, et tervishoiu rahastamisega meil probleeme pole, seetõttu ta ilmselt ei peagi kokkulepet vajalikuks.

Riik, tööandjad ja riiklik lepitaja on oma käitumisega andnud tervishoiutöötajatele, eriti noortele arstidele, selge sõnumi, et nende tööd Eestis ei hinnata ega vajata. Lepitaja tegevus on tänaseks halduskohtu poolt õigusvastaseks tunnistatud. Sotsiaalministeerium ja Haiglate Liit ei tunnista talvel saavutatud palgakokkulepet ja vaidlevad selle vastu kohtus, mistõttu pole arst-residentide palk sel aastal sentigi tõusnud. Tööjõupuudus raviasutustes kasvab ja ravijärjekorrad pikenevad.

Arstide Liidu volikogu otsustas 19. oktoobril jääda oma palganõudmise juurde ja andis eestseisusele volitused pidada konsultatsioone Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassaga, et anda neile võimalus nõudmised täita ja töörahu säilitada.

Sotsiaalminister ja Haigekassa nõukogu esimees Maret Maripuu seda võimalust ilmselt kasutada ei soovi.

Palgaläbirääkimiste kronoloogia 2006…2007 ja kuidas see kõik välja kukkus

Kronoloogia 2006 a maikuust kuni oktoobirini.

Kronoloogia 2006 oktoobrist kuni 2007

Veel ajaloolist lugemist 2006…2007 palgaläbirääkimistest.

Pole arsti, pole probleemi

Esmaspäeval teatas sotsiaalminister Maret Maripuu Eesti Arstide Liidule, et arst-residentide palka ei saa tõsta enne sügisel võib-olla tehtavaid riigieelarve muudatusi. Veel möönis minister, et tema 9. mail antud lubadus kiirabiarstide palgatõusust 99 kroonini tunnis oli eksitus.

Tegelikult on ekslik sotsiaalministri ja haigekassa nõukogu esimehe seisukoht, et arstide miinimumtunnitasu on 93.75 krooni. See summa on haigekassa hinnakirjas arsti palgakuluna arvestatud summa, mida haiglatele makstakse aasta algusest peale. Arstide palga alammäär on alates 1. aprillist palgaläbirääkimistel kokku lepitud 99 krooni tunnis. Haiglad seda kokkulepet täidavad, valitsus aga lubadustele vaatamata riigieelarvest finantseeritavate arst-residentide ja kiirabi palgatõusuks seni raha eraldanud ei ole.

Valitsus peab seega normaalseks, et kõikidele arstidele ei kehti võrdne palga alammäär ja leiab, et residentidele võib maikuu töötasu maksta ka näiteks novembris.

Arst-residendid ise nii ei arva. Viimase aasta residentidel jääbki palgatõus suure tõenäosusega saamata. Palju nendest, juba väljaõppinud eriarstidest sellise kohtlemise järel veel kodumaale tööle tahab jääda, pole teada. Sel nädalal arstiteaduskonna lõpetavast 97-st noorest mõtleb kolmandik Eestist lahkumisele.

Arstide Liit pakkus probleemi lahenduseks kokkulepet haiglatega, kes tõstaksid residentide palka kohe, riik aga maksaks väljamakstud summad neile sügisel riigieelarvest tagasi. Ettepanek lükati tagasi, sest Haiglate Liit ei pidanud valitsuskabineti nõupidamisel võetud seisukohta raha eraldamiseks piisavaks tagatiseks.

Arstkonnale, eelkõige noortele arstidele on järjekordselt teada antud, et riik ei pea arstide lahkumist Eesti tervishoiust oluliseks probleemiks. Võib-olla see ongi taktika tervishoiu finantseerimisküsimuste lahendamisel: kui inimesi on vähem, kulub ju ka palgaraha vähem.

Kuidas kodanikud arstiabi saavad, see ei paista valitsust huvitavat.

Samm tagasi tervishoiusektori palgapoliitikas. EAKL pressiteade

Eesti Ametiühingute Keskliit peab ülimalt kahetsusväärseks, et riiklik lepitaja saatis 8. märtsil Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidule ja Arstide Liidule sellise palgaleppe teksti, mis halvendab tervishoiutöötajate palgatingimusi võrreldes seni kehtinud kollektiivlepinguga.
Suurim tagasilöök on loobumine laiendatud kollektiivlepingust. Kui 2005-2006.a. palgalepe kehtis “tööandjate poolel kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ja organisatsioonidele ning kõigile tervishoiuteenust osutavatele juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele”, siis riikliku lepitaja nägemuses hõlmaks uus kokkulepe ainult 21 Haiglate Liitu kuuluvat raviasutust. Kui selline dokument allkirjad saab, siis paraku ei ole see kohustuslik ülejäänud tervishoiuteenuse osutajatele.
Õigusest nõuda suuremat palka jätaks selline lepe ilma väga paljud tervishoiuteenust osutavad töötajad – kõik need, kes saavad palka riigi või kohaliku omavalitsuse asutustest (vanglates, politseis, hooldekodudes, koolides jne.). Samuti ei tagaks lepe palgatõusu pereõdedele.
“Ei tahaks uskuda, et riiklik lepitaja teadlikult pakkus tervishoiutöötajatele “diili” – saate ise kõrgemad palganumbrid, kui loobute kõigi selles valdkonnas töötavate inimeste eest seismisest”, ütles EAKLi esimees Harri Taliga. “Jääb pehmelt öeldes arusaamatuks, kellena kavatseb sellele paberile alla kirjutada sotsiaalminister – riigile kui tööandjale lepe ju ei laiene.”
Lisaks sektoritasandi laiendatud kollektiivlepingute arvu vähenemisele valmistab Ametiühingute Keskliidule tõsist muret nii töötajate ebavõrdne kohtlemine kui ka palgadumping ja sellega kaasnev kõlvatu konkurents. Euroopa Liidus on just tööandjate ühendused huvitatud kollektiivlepingute laiendamisest, et tagada ühtsed konkurentsitingimused. “On kummaline, miks nõustus Haiglate Liit kokkuleppega, mis annab konkurentsieelise tema liikmeskonda mittekuuluvatele tervishoiuteenuste osutajatele,” märkis ametiühingujuht.
EAKL on veendunud, et töörahu tagab tervishoiusektoris ainult kokkulepe, millel on kõigi läbirääkimisi alustanud ametiühingute allkirjad. Vastasel juhul võib mõni osapool küll raporteerida TEHTUD, kuid seda raskemaks tõotab kujuneda järgmine kollektiivne töötüli.

Eesti Ametiühingute Keskliit

Sotsiaalminister Jaak Aab ei täitnud riiklikule lepitajale antud lubadust

11. jaanuaril toimus tervishoiutöötajate kutseliitude, Eesti Haiglate Liidu ja valitsuskomisjoni lepituskoosolek riikliku lepitaja juures. Seal lepiti kokku, et sotsiaalminister Jaak Aab esitab riiklikule lepitajale 15. jaanuari õhtul kella 20-ks kirjalikult Vabariigi Valitsuse konkreetse seisukoha, kas on võimalik täita tervishoiutöötajate kompromissettepanekut tervishoiu rahastamise suurendamise ja tervishoiutöötajate palgatõusu kohta.

Tervishoiutöötajad kokkulepitud tähtajaks valitsuse seisukohta ega uut pakkumist ei saanud. Seetõttu teevad tervishoiutöötajad 16. jaanuaril riiklikule lepitajale ettepaneku lõpetada lepitusprotsess ja vormistada eriarvamuste protokoll.

EAL volikogu koosolek 28.10.05

Eesti Arstide Liidu volikogu koosolek toimus 28.oktoobril Tartus.
Alates 2006. aastast tõuseb vastavalt praegu kehtivale palgakokkuleppele arstide miinimumtunnitasu 75 kroonini. Volikogu põhiteema oli aga juba uute palgaläbirääkimiste ettevalmistused. Otsustati alustada haiglate liidu ja sotsiaalministriga läbirääkimisi 2007.-2008. a palga üle järgmise aasta jaanuaris.

Üldkogu koosolek toimub 26. novembril Tallinnas. Volikogu arutas läbi 2006.a eelarve projekti ja otsustas selle esitada kinnitamiseks üldkogule.

Kuulati ülevaadet arste diskrimineerivatest nõuetest seoses soodusretseptide väljakirjutamisega. EAL volikogu on seisukohal, et arst ei pea tööandjale hüvitama ebaõigesti välja kirjutatud soodusravimi retsepti alusel Haigekassa poolt apteegile põhjendamatult makstud summat, ja soovitab oma liikmetel sellest keelduda. Arstide Liit teeb ettepanekud seda küsimust reguleerivate õigusaktide muutmiseks.

Indrek Oro tutvustas CPME ja EPFIA ühisdeklaratsiooni arstkonna ja ravimitootjate vahelisest koostööst.