Riik hoiab kokku kõige nõrgemate arvelt

Selle aasta negatiivne lisaeelarve, mis homme valitsusele kinnitamiseks esitatakse, haavab valusasti kõige nõrgemaid ja kaitsetumaid ühiskonnaliikmeid.

Kärbitavatest kuludest moodustavad lõviosa, peaaegu kolmandiku kogu lisaeelarve mahust sotsiaalvaldkonna kulud. Seega tunnevad ekslike prognooside hinda oma nahal kõige valusamalt just need, kellele riigil seni niigi vähe tähelepanu on jätkunud.

Puuetega inimeste avaldused ja piketid toetuste suurendamiseks on enamasti lõppenud ainult poliitikute lohutavate lubadustega. Nüüd aga tahetakse neid summasid veelgi vähendada. Julm on vähendada puuetega laste rehabilitatsioonitoetusi rohkem kui poole võrra. Riigieelarves selleks ettenähtud 42 miljonist kroonist võetakse ära 25 miljonit. Erivajadustega lastest võiksid tänu õigeaegsele rehabilitatsioonile saada oma eluga ise toimetulevad kodanikud, ilma selleta aga vajavad nad tõenäoliselt eluaeg riigilt toetust.

Enne lisaeelarve koostamist lubas rahandusminister Ivari Padar, et ravikindlustusraha ja pensione ei puudutata. Täna selgus, et haigekassa eelarve kaotab siiski üle poole miljardi, vaatamata sellele, et sotsiaalmaks on esimese nelja kuuga laekunud vastavalt eelarves planeeritule.

Kutsume Riigikogu üles lisaeelarvet sellisel kujul mitte kinnitama ja jätma vähemalt puuetega lastele toetused alles.

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Arstide Liit

Arstkond ootab lahendusi

Poliitikud on hakanud tegelema tervishoiu rahastamise probleemidega, mille lahendamist arstkond viimasel ajal jõuliselt on nõudnud.

Tunnustame kõiki erakondi, kes pööravad oma valimisplatvormides varasemast suuremat tähelepanu tervisele ja tervishoiule.

Esimeste konkreetsete sammudena tervishoiusüsteemi lisaraha toomiseks menetleb Riigikogu Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muudatusi. Haiglate kapitalikulude katmine riigieelarvest toob ravikindlustuse eelarvesse lisavahendeid, Haigekassa jaotamata kasumi kasutuselevõtt senisest suuremas ulatuses võimaldab hästi laekuvat ravikindlustusmaksu kulutada selle peamisel eesmärgil – inimeste ravimiseks.

Samas on endiselt lõpetamata tervishoiutöötajate palgaläbirääkimised, mille alustamiseks tegid kutseliidud esimese ettepaneku täpselt aasta tagasi.

Arstid ootavad, et tervishoiu rahastamist parandavad seadusemuudatused Riigikogus sel nädalal vastu võetakse ja tervishoiutöötajate kaheaastane palgakokkulepe lähiajal alla kirjutatakse.

Eesti Arstide Liit