Haigekassa eelarve on seadustega vastuolus

Homme teisele lugemisele minev haigekassa eelarve on endiselt vastuolus seaduste ja valitsuse määrusega.

Eesti Arstide Liidu korduvad ettepanekud valitsusele ja haigekassa nõukogule parandada arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti, kasutades selleks seadustega tagatud vahendeid, on jäänud vastuseta. Täna saatsime uue pöördumise sotsiaalministri ja haigekassa nõukogu esimehe Hanno Pevkuri ja nõukogu liikmete poole.

Haigekassa eelarvesse ei ole planeeritud haiglate kapitalikulusid, mis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi tuleb rahastada riigieelarvest. Eelarve järgi jääb ka järgmisel aastal jõusse ravihindade kärbe, mis valitsuse määruse kohaselt peaks kaotama kehtivuse 31. detsembril 2010. Samuti ei vasta haigekassa eelarve riigieelarvele. Arstide liit toetab haiglate liidu nõudmist viia ravikindlustusmaksu laekumise tulud vastavusse riigieelarvega.

Ravihindade 6%-line kärbe, mistõttu haiglad on töötanud äärmise kokkuhoiu tingimustes, oli vastavalt haigekassa ja valitsuse lubadusele planeeritud üheks aastaks. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi halvenemise vältimiseks on hädavajalik taastada 2011. aastal kõik ravihinnad vähemalt 2009. aasta tasemel.

Arstkond on seisukohal, et lubamatu on jätta arvestatav osa haigekassa seaduslikest tuludest patsientide raviks kulutamata. Ravijuhtude hulga suurendamine eelarves ei paranda tegelikult arstiabi kättesaadavust, sest juba sel aastal ei ole haiglad suutnud planeeritud ravimahte täielikult täita. 9 kuuga on osa ravirahast jäänud kasutamata ja haigekassa on teeninud rohkem kui 50 miljonit krooni kasumit. Jaotamata kasumi suurenemine on küll ilmselt kasulik riigieelarve tasakaalule, kuid kindlasti kahjulik inimeste tervisele.

Tervishoiu rahastamine suureneb teosammul

Sotsiaalminister Maret Maripuu tunnistab, et Eesti jääb kuni 2050. aastani halvima tervishoiu rahastamisega riigiks Euroopa Liidus.

Täna kohtusid tervishoiu rahastamise poliitilise kokkuleppe läbirääkimistel valitsuskomisjoni, haigekassa, haiglate liidu ja tervishoiutöötajate liitude esindajad. Kokkuleppega soovivad kõik osapooled võtta konkreetsed kohustused, et muuta tervishoiusüsteemi paremaks ja lahendada selle kitsaskohti.

Leppe projekti koostades lähtusid Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit Riigieelarve strateegiast 2008–2011, mille järgi kasvavad tervishoiu kogukulud aastaks 2010 vähemalt 6,5%-ni SKP-st. Nende numbrite paikapidavust on sotsiaalminister Maret Maripuu korduvalt kinnitanud nii Riigikogu sotsiaalkomisjonile kui rahastamispoliitika kokkuleppe osapooltele.

Täna teatas Rahandusministeeriumi esindaja Kadri Maasik, et tervishoiukulutuste osakaalu tõusu 6,5%-ni planeeritakse alles 2050. aastaks. Maret Maripuu möönis, et eelarvestrateegias on viga, mida Sotsiaalministeeriumis seni polnud märgatud.

Olukorra teeb halenaljakaks tõik, et samas situatsioonis olid rahastamiskokkuleppe osalised ka 2006. aastal läbirääkimisi alustades. Ka siis muutus Riigi eelarvestrateegias seisnud aastanumber „havi käsul“ ehk Rahandusministeeriumi tahtel. Eelarvestrateegia on valitsuses kinnitatud alusdokument riigieelarve koostamiseks.

Hiljuti avaldatud Eesti Inimarengu Aruanne nendib, et meie inimeste tervis ja elukvaliteet on kehvapoolsed. ÜRO inimarengu järjestuses on Eesti langenud 44. kohale peamiselt halbade tervisenäitajate ning madala oodatava eluea tõttu.

Seega oleks ootuspärane tervishoiule rohkem tähelepanu pöörata. Kui aga riigi prioriteedid on teised, siis tuleks rahvale ka ausalt välja ütelda, et praegu planeeritava rahastamistaseme juures tervishoiusüsteemi oluliselt paremaks muuta pole võimalik. Tuleb leppida arstide ja õdede nappuse ja üha pikenevate ravijärjekordadega.

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit

Valvetöö rahastamine haiglates peab vastama patsientide vajadustele

Sotsiaalministeerium on tunnistanud tõsiasja, et meie tervishoius on tõsine arstide puudus. Haigla liikide nõuete muutmisega ja kohustuslike valveringide arvu vähendamisega neljalt kahele soovitakse olemasolevat tööjõudu kõige optimaalsemalt kasutada.

Rangetest käskudest ja kohustustest loobumine ja haiglatele suurema otsustusvabaduse andmine on positiivne, kuid koos miinimumnõuete vähendamisega ei tohi piirata vajalikku rahastamist. Kui patsientidele õigeaegse ja kvaliteetse erakorralise arstiabi tagamiseks peab valves olema kolm või neli arsti, siis peab haigekassa vastavalt sellele ka valmisoleku eest tasuma. Kindlasti tuleb arvestada piirkondlikke iseärasusi, elanike arvu haiglate teeninduspiirkondades ja näiteks Kuressaare haigla saarelist asukohta.

Mõnes väiksemas üldhaiglas võib piisata ka kahest valvearstist ja lisaks teiste erialade nn koduvalvetest. Peab siiski kaaluma ka muudatustest tulenevaid võimalikke tagajärgi. Valveid käivad praegu tegemas ka teiste haiglate arstid, koduvalves saab olla vaid haigla läheduses elav arst, samuti võib ümberkorraldusi vajada kiirabi tegevus.

Arstide liit on seisukohal, et koduvalvete tasustamist on vaja parandada. Koduvalve ei tähenda piiranguteta vaba aega, vaid arst peab nii päeval kui öösel olema valmis poole tunniga patsiendi juurde jõudma. Meie tööseaduste järgi on valveaja kestus kuni 30 tundi kuus. Neid tunde ei arvata tööaja hulka ning nende eest maksab tööandja lisatasu, mille suurus määratakse kollektiiv- või töölepinguga.
Arsti koduvalve tunnitasuks tuleb kehtestada vähemalt 50% arsti miinimumtunnitasust ja valve ajal tegelikult haiglas töötatud ning tööteel oldud aja eest maksta töötasu 100% ja lisatasu ületunnitöö eest.

Kahtlemata on õige püüda nii tööjõudu kui raha kõige efektiivsemalt kasutada, kuid ennekõike tuleks mõelda, mida teha, et arstide arvu vähenemist peatada.