Täna on ülemaailmne patsiendiohutuse päev

Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
17.09.2019

Täna, 17. septembril tähistatakse esmakordselt ülemaailmset patsiendiohutuse päeva. Päeva  eesmärk on tõsta teadlikkust tervishoius esinevatest välditavatest ravivigadest ning nende ennetamise võimalustest, et muuta tervishoidu patsientidele turvalisemaks.

„Patsiendiohutus on tõusnud ülemaailmseks terviseprioriteediks. Kahjujuhtumite tagajärgede ja ennetusega tegelemine on tervishoiu oluline osa. Kuigi arstiabi on Eestis väga heal tasemel, tuleb ka meil kahjuks ette olukordi, kus kõik ei lähe plaanipäraselt,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Ohutuma tervishoiu suunas liikumiseks vajame läbipaistvat patsiendikindlustuse süsteemi, mis võimaldaks eksimustest õppida, neist avatult rääkida ja nendega julgemalt tegeleda. Selle üks olulisi eeldusi on patsientidele välditava kahju õiglane hüvitamine ilma üleliigse bürokraatiata.“

Mitmeid patsiendiohutust toetavaid tegevusi on Eestis alustatud juba aastaid tagasi. Esimesed patsiendiohutust reguleerivad sätted pandi Eesti õigusaktidesse juba 2004. aastal. Patsiendiohutuse töörühm, mis tegeleb patsiendiohutusnõuete kaasajastamisega on käinud sotsiaalministeeriumi juures koos alates 2017. aastast.

Patsiendiohutuse tagamiseks rakendatakse haiglates tervishoiutekkeliste nakkuste järelevalvesüsteemi, korraldatakse nakkuste seire ja kätehügieeni kampaaniaid, koostatakse ravi-, patsiendi- ja käsitlusjuhendeid, tegeletakse ravikvaliteedi näitajate seadmise ja jälgimisega, on võetud kasutusele kirurgilise ohutuse kontrollkaart, ravimite koos- ja kõrvaltoimete andmebaas, registreeritakse patsiendiohutusjuhtumeid raviasutustes ning patsiendiohutus on lõimitud tervishoiutöötajate õppekavadesse.

„Juhtumite arv, kus inimene saab tervishoiusüsteemis kannatada, on kui jäämäe veepealne osa kõigist ohuolukordadest, mis tegelikult süsteemis varjul on. Tulevaste patsientide kaitseks tuleks igas tervishoiuasutuses osata probleeme ennetavalt märgata, analüüsida ja neist õppida,“ ütles Eesti Patsientide Liidu juht Kadri Tammepuu. „Seda saavad teha vaid praktikud ise, aga selleks on neil esmalt vaja nii haiglajuhtide, ametnike, aga ka ühiskonna toetust ja õiglasemat suhtumist. Lennunduses on selline lähenemine ennast õigustanud – lennusõitu peetakse täna kõige ohutumaks reisimise viisiks.“   

Patsiendiohutusega seonduv on praegu iga raviasutuse enda korraldada.  „Ravivigu ja ohuolukordi saab oluliselt vähendada, kui kasutaksime üksteise kogemusi ja tegutseksime ühtsete põhimõtete järgi,“ ütles Eesti Arstide Liidu president dr Jaan Sütt. „Asjatundjad on uue süsteemi välja mõelnud, arstid on selleks valmis ja praegu ootame koos patsientidega ainult poliitikutelt rohelist tuld.“

Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud patsiendikindlustuse ja patsiendiohutuse töörühmad on võtnud eesmärgi leppida kokku ühtsetes patsiendiohutuse põhimõtetes kogu tervishoiusüsteemi jaoks.

Taust:

  • Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangutel saab  ligikaudu 10% tervishoiuteenuste tarbijatest tervishoius kahju. Igal aastal toob see kaasa umbes 23 miljonit eluaastat tervisekadu.
  • Euroopa Liidus kannatab umbes 8–12% haiglapatsientidest haiglasoleku ajal ilmnenud kõrvalekallete tõttu. Igal aastal saab EL-is hinnanguliselt 4,1 miljonit patsienti tervishoiuteenustega seotud nakkuse.
  • OECD 2017. aasta andmetel kulutavad raviasutused kuni 15% oma eelarvest välditavate ohujuhtumite ja eksimuste tagajärgedega tegelemiseks.

Tartu Ülikool hakkab arendama Eesti esimest patsiendiohutuse uurimiskeskust loe siit

Arstide liit ja ravimitootjate liit uuendasid eetikapõhimõtete deklaratsiooni

Pressiteade

12.september 2019

Ravimitootjate Liit ja Eesti Arstide Liit uuendasid ühisdeklaratsiooni vastastikuste eetiliste koostööpõhimõtete tunnustamiseks.

Arstkond, keda esindab Eesti Arstide Liit (EAL) ja ravimitootjad, keda esindab Ravimitootjate Liit (RTL), uuendasid  ühisdeklaratsiooni, mis on aluseks ravimitootjate ja meditsiinikogukonna vahelistele koostööpõhimõtetele ja läbipaistvatele suhetele.  Koostööpõhimõtetega määratletakse ravimitootjate ja arstide vastastikused kohustused ja sõnastatakse kokkulepped, mis puudutavad ravimitootjate poolt ürituste korraldamist, kliinilisi uuringuid ning konsultatsiooniteenuste pakkumist.

„Kvaliteetse arstiabi oluliseks osaks on ka uute  ja tõhusate ravimite kättesaadavus –  koostöö arstide ja ravimitootjate vahel on juba pikka aega soodustanud patsientide ravi edendamist ja uuenduslike ravimite väljatöötamist,“ ütles Eesti Arstide Liidu president Jaan Sütt. „Ravimitootjate ja meditsiinikogukonna suhted peavad olema läbipaistvad ning tagama mõlema poole sõltumatuse  – see on nii arstide, tootjate endi kui ka kogu ühiskonna ootus. Meie ühine eesmärk on parandada patsientide ravi võimalusi ja tulemusi.“

„Arstide roll on ravimitööstuse nõustamisel väga oluline: tänu vahetule kontaktile patsiendiga on neil hulk väärtuslikke ekspertteadmisi, ilma milleta ei ole ravimiarendus võimalik. Ravimitootjad ja arstid teevad ühiseid jõupingutusi juba teadusuuringute algstaadiumis, seejärel kliiniliste uuringute käigus ja ka meditsiinihariduse vallas, et pakkuda ja arendada kvaliteetset ravi. Lisaks allkirjastatud koostööpõhimõtetele järgivad Ravimitootjate Liidu liikmed arstidega koostööd tehes RTL Eetikakoodeksit, milles on muu hulgas sätestatud reeglid koostööd puudutavate andmete avalikustamise kohta,“ sõnas Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer.

Eesti Arstide Liit (EAL) on arstide vabatahtlik mittetulunduslik kutseühing. Arstide liidu eesmärgid on Eesti arstkonna ühendamine, tervishoiupoliitika kujundamine, meditsiinikultuuri edendamine ning oma liikmete kutsehuvide ja õiguste kaitsmine. EALi peamised tegevusvaldkonnad on arstiabi kvaliteedi edendamine, arstide töö- ja palgatingimuste parandamine, arstide täienduskoolitus, meditsiinieetika ning koostöö arendamine arstlike organisatsioonidega Eestis ja välismaal.

Ravimitootjate Liit (RTL) on mittetulundusühing, mis esindab Eestis tegutsevaid uurimistööl põhinevaid originaalravimite tootjaid ja geneerilisi ravimeid tootvaid ravimifirmasid, kelle toodang on mõeldud müügiks retsepti alusel või professionaalsete tervishoiutöötajate kontrolli all ning kes lähtuvad oma töös eetilistest printsiipidest. Ravimitootjate Liitu kuulub 25 liiget.

Uuendatud ühisdeklaratsioon on loetav siin

Arstide avaldus teaduse toetuseks

Arstid toetavad teadlaste ja õppejõudude nõudmisi suurendada teaduse rahastamist vähemalt ühe protsendini sotsiaalmajanduse kogutoodangust.
Teaduse alarahastus on kestnud pikka aega ja jätnud juba praegu paljude erialade teadusprojektid finantseerimata ning seadnud ohtu õppejõudude järelkasvu. Piisavas mahus teadusprojektide olemasolu toetab otseselt arstiabi kvaliteeti riigis. „Meditsiinis on teadus ja praktika lahutamatult seotud ning teaduse allakäik toob kaasa ravikvaliteedi languse,“ ütles arstide liidu volikogu liige professor Vallo Volke. Arstidele on väga olulised erialase arengu, sealhulgas teadustöö tegemise võimalused. Kui Eestis need võimalused veelgi halvenevad, lähevad noored arstid end arendama välismaale. Samalaadsete probleemidega on silmitsi kogu Eesti teadus- ja arendustegevus ning kõrgharidus. Mida vähem haritud rahvas, seda enam levib libateadus ja kasvab šarlatanide õpetusi järgiv terviseohtlik käitumine.
Valitsuse sõnamurdlikkus ja teadusleppest taganemine on häbiväärne ja vastutustundetu nii praeguste kui tulevaste üliõpilaste ja teadlaste suhtes. Meie kooliõpilaste teadmised on PISA-testi tulemuste põhjal maailma tipus, nad väärivad parimat kõrgharidust ja parimaid tingimusi, et hoida Eesti teadlaste saavutatud kõrget taset.


Teadlastele ei ole oma vigade tunnistamine ja nende parandamine midagi ebaharilikku, neist peaksid eeskuju võtma ka poliitikud.

05.06.2019

Eesti Arstide Liit
Eesti Kiirabi Liit
Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts
Eesti Endodontia Selts
Eesti Sisearstide Selts Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Naha- ja suguhaiguste Arstide Selts
Eesti Kopsuarstide Selts Eesti Transfusioonmeditsiini Selts
Eesti Kaitseväe Arstide Selts Eesti Laborimeditsiini Ühing
Eesti Valu Selts Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Selts
Eesti Onkoloogide Selts
Eesti Hematoloogide Selts
Eesti Kohtuarstide Selts
Eesti Patoloogide Selts
Eesti Meditsiinigeneetika Selts
Eesti Veresoontekirurgide Selts
Eesti Töötervishoiuarstide Selts
Eesti Radioloogia Ühing Eesti Hüpertensiooni Ühing
Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts
Eesti Kardioloogide Selts Eesti Peavalu Selts
Eesti Endokrinoloogia Selts Eesti Perinatoloogia Selts
Eesti Perearstide Selts
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Eesti Naistearstide Selts

Avaldus alkoholiaktsiisi langetamise vastu

Arstide organisatsioonide pressiteade 28.05.2019:
 
Alkoholiaktsiisi langetamisega annab valitsus ühemõttelise sõnumi, et rahva tervis ei ole oluline.

Värske uuringu järgi langes alkoholitarbimine Eestis eelmisel aastal viimase kümnendi madalaimale tasemele, seega osutusid valeks alkoholitootjate ning kaupmeeste ennustused, et aktsiisitõusu tõttu joomine suureneb.

Soomes langetati 2004. aastal alkoholiaktsiisi, mille tagajärjel suurenes märkimisväärselt alkoholi tarvitamine ning sellest tingitud surmad ja tervisekahju. Targad inimesed õpivad teiste vigadest, mitte ei proovi neid omal nahal järele.

„Inimeste surmade, rahva tervise halvenemise ja meditsiinikulude kasvu eest vastutavad poliitikud, kes selle rumala otsuse tegid,“ ütles arstide liidu president Jaan Sütt. Ta lisas, et tunnustust väärib vaid sotsiaalminister Tanel Kiik, kes valitsuses ainsana ei toetanud alkoholi odavamaks muutmist.

Arstkond kutsub Riigikogu liikmeid hääletama rahva tervise poolt ja alkoholiaktsiisi langetamise vastu.  

Eesti Arstide Liit
Eesti Nooremarstide Ühendus
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Eesti Perearstide Selts
Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Radioloogia Ühing
Eesti Patoloogide Selts
Eesti Anestesioloogide Selts
Eesti Naistearstide Selts
Eesti Lastearstide Selts
Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts
Eesti Endokrinoloogia Selts
Eesti Perinatoloogia Selts
Eesti Uroloogide Selts
Eesti Onkoloogide Selts,
Eesti Laborimeditsiini Ühing
ja teised arstlikud erialaseltsid    

Arstide avaldus alkoholipoliitikast

Arstide organisatsioonide pressiteade 15.05.2019:

Arstkond toetab Eesti viimaste aastate alkoholipoliitikat, mille eesmärk on vähendada alkoholi kättesaadavust eelkõige lastele ja noortele. Esikohal peab olema tervis, mitte aktsiisitulu.
Rahvusvahelised uuringud ja praktika kinnitavad, et alkoholi tarvitamist mõjutavad kõige enam hind, füüsiline kättesaadavus ja reklaam ning kõige hinnatundlikumad on just lapsed ja noored.
Eelmisel nädalal avaldas Tervise Arengu Instituut kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu, mis näitas, et viimase nelja aasta jooksul on kokkupuuted alkoholiga ja alkoholitarbimine noorte seas oluliselt vähenenud.
Meie senine alkoholipoliitika on olnud mõistlik ja edukas. Eelmisel aastal sai Eesti alkoholikahjusid vähendavate piirangute kehtestamise eest Euroopa alkoholipoliitika ühenduse Eurocare auhinna ja märgiti ära Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt.
Oma igapäevatöös näevad kõik Eesti arstid, kuidas alkohol kahjustab nii vaimset kui füüsilist tervist, põhjustab õnnetusi ja suurendab kuritegevust, lõhub peresid, tekitab vaesust. Ka poliitikud ja riigijuhid ei tohi sellest mööda vaadata ja teha alkoholi tarvitamist soodustavaid otsuseid.
Alkoholipiirangute mõju on pikaajaline ega avaldu kohe, seetõttu ei ole tark tormata praegu aktsiise langetama. Alkoholi tarbimine eelmisel aastal sisuliselt ei muutunud, aktsiisitõus ja piirikaubandus seda hüppeliselt ei kasvatanud. Alkoholitootjadki on nüüd aru saanud, et kõrgem hind ei pane eestlasi rohkem jooma.
Aktsiisi langetamine ei pruugi tuua oodatud tulu, küll aga suurendada alkoholi joomisest põhjustatud kahjusid – nii tervisele kui riigieelarvele. Soomes viis alkoholiaktsiisi langetamise katse 2004. aastal alkoholi tarbimise ja sellest tingitud suremuse ning muude kahjude märkimisväärse suurenemiseni.
Alkoholiaktsiisi langetamine on lühinägelik ja rahva tervist kahjustav otsus.

Eesti Arstide Liit
Eesti Perearstide Selts
Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Lastearstide Selts
Eesti Nooremarstide Ühendus
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

Arstide liit toetab naistearste

Arstide liit tunnustab naistearste professionaalse ja tulemusliku tegevuse eest, tänu millele on Eesti seksuaal- ja reproduktiivtervise näitajad maailmas parimate hulgas. Abortide arv on tänu naistearstidele kordades vähenenud.

Arstid aitavad ja nõustavad inimesi, kuid peavad austama ka patsientide otsuseid. Paraku on abordid günekoloogia eriala üks osa. Süüdistada naistearste inimõiguste ja arstivande rikkumises selle eest, et nad teevad oma tööd, on ebaõiglane ja solvav.

Leiame, et Martin Helme väljaütlemised arstide kohta eilses ETV „Esimeses stuudios“ on Riigikogu liikmele sobimatud ja ta võlgneb naistearstidele vabanduse.

20.03.2019
Eesti Arstide Liit

Eesti Arstide Päevad 2013 pressiteade

Eesti Arstide Päevad 11. ja 12. aprillil Tallinnas

11. ja 12. aprillil toimuvad Tallinnas Nokia kontserdimajas Eesti Arstide Päevad. Selle nime all tuntakse Eesti Arstide Liidu aastakonverentsi, mida tänavu peetakse 20. korda.

Esimesed arstide päevad pärast iseseisvuse taastamist peeti 6.–8. septembril 1994. aastal Tartus. Kakskümmend aastat tagasi alguse saanud traditsioon kannab edasi aastatel 1920–1939 aktuaalsete meditsiiniküsimusi käsitlemiseks korraldatud arstide päevade järjepidevust. Arstide päevadel saavad kokku arstid, teadlased, tudengid, tervishoiujuhid, meditsiinikaupade tootjad. Lisaks täienduskoolituse programmile, mis peaks huvitavat pakkuma kõigi erialade tohtritele, arutleme ka laiemalt tervist ja ühiskonda puudutavatel teemadel.

Konverentsi juhatavad sisse arstide liidu president Andres Kork ja sotsiaalminister Taavi Rõivas. Avasessioonis räägime põhjustest, miks Eesti inimeste eluiga on lühike, ja otsime retsepte, kuidas pakkuda pikemat ja tervemat elu. Käsitleme ka tervise ja suremuse regionaalseid erinevusi Eestis.

Sisehaiguste meistriklassis õpime tundma mitme igale arstile olulise haiguse diagnoosimise ja ravi moodsaid meetodeid. Nahahaiguste spetsialistid käsitlevad häid, halbu ja inetuid nahamoodustisi, mida iga arst peab tundma. Mitmepalgeliste kaaluhäirete sessioonis räägime haigusliku ala- ja ülekaaluga seonduvaist probleemidest.

Lisaks põhiprogrammile arutatakse ajakirja „Eesti Arst“ ümarlauas eesti meditsiinikeele arendamise küsimusi, nooremarstide ühenduse sohvasümpoosionil käsitletakse psühhiaatrilisi haigusi, mis alati ei olegi psühhiaatrilised, ja arstitudengite vestlusring paljastab välismaal töötamise telgitaguseid.

Eesti Arstide Päevadele on registreerunud üle 700 osaleja. Konverentsikava www.arstideliit.ee

Eesti Arstide Liit

lisainfo: Katrin Rehemaa 513 5121

Tööseisakuga seonduvad pressiteated

Järgnevas on kokku võetud meie tööseisakut puudutavad pressiteated. Viidete alguses olevad kuupäevad on vormis aasta.kuu.päev. Kõige hilisem pressiteade on kõige ülemine. Varasemate leidmiseks peab lehte allapoole kerima.

12.10.16 Lepitusmenetlus riikliku lepitaja juures lõppes jaanuaris

12.10.15 Tervishoiutöötajatele pakutud muudatused ei täida streigi eesmärki

12.10.12 Õed ja arstid ei pea patsiendi omaosaluse tõstmist õigeks

12.10.12 Tervishoiutöötajate läbirääkimised katkesid kokkuleppele jõudmata

12.10.10 Milleks kulutatakse riigieelarves haigekassa jaotamata kasum

12.10.10 Streigi lõpetamine sõltub haigekassa ja riigi otsustest

12.10.08 Palgatõusu vajavad kõik õed ja hooldajad

12.10.08 Noored arstid ei taha palgavabu reedeid

12.10.05 Tervishoiutöötajate streik laieneb alates esmaspäevast

12.10.05 Sotsiaalminister viib tervishoiutöötajate palgatõusu ettepaneku haigekassa nõukogusse

12.09.17 Tervishoiutöötajate streik algab 1. oktoobril

12.09.14 Õed vajavad kodumaal töötamiseks paremaid tingimusi

12.09.03_Arstide eesmärk on tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine

12.05.18 Haigekassa nõukogu palgatõusu kohta otsuseid ei teinud

12.05.08 Tervishoiutöötajate ja haiglajuhtide ettepanekud sotsiaalministrile

11.12.28 Õiguskantsleri vastus seoses kapitalikuludega

11.12.22 Arstide lahkumist sotsiaalminister probleemiks ei pea

11.12.05 Avaldus õiguskantslerile kapitalikuludest

11.12.03 Arstide liidu üldkogu pöördumine

11.10.10 Tervishoiutöötajate kutseliit otsib töötülile lahendust

11.06.01 Eesti haiglajuhid kodumaist tööjõudu ei vaja

Eesti Perearstide Seltsi pressiteade

Eesti Perearstide Selts
Pressiteade,
26. september 2012

Eesti Perearstide Seltsi toetusaktsioon

Eesti Perearstide Selts on murelikult jälginud Eesti Arstide Liidu streigiga kaasnevat vastukaja ühiskonnas, mis kahetsusväärselt taandub ainult arstide palganumbri kritiseerimisele. Täiesti on jäänud tagaplaanile põhiline – Eesti tervishoid on korraldamata, tervikuks planeerimata ja häbiväärselt arstide, õdede ja hooldajate tööd väheväärtustav. Poliitikud ei võta vastutust seaduste eest, mis tagaksid arstiabi kvaliteetselt kõigile, minister ei võta vastutust tervishoiukorralduse kaasajastamise eest, haiglad ei võta vastutust maksumaksja raha efektiivse kasutamise eest.

Eesti Perearstide Selts nõustub Eesti Arstide Liidu sõnumiga selles osas, et lõpuks tuleb määratleda poliitikute vastutus tervishoiukorralduse eest. Paljud otsused, mis on poliitilise tahtmatuse tõttu viibinud, on tekitanud kõikides tervishoiusektorites suure töökoormuse, mis on toonud kaasa ka patsientide rahulolematuse. Kättesaadavust lubades oleme saavutanud süsteemi maksimaalse efektiivsuse poolest isegi rahvusvahelise tuntuse ja seda tervishoiutöötajate läbipõlemise hinnaga. Tahame öelda, et praeguste ressursside juures ei ole võimalik tagada poliitikute poolt välja lubatud lühikesi ravijärjekordi. Perearstid on mures, et pidev ületöö kahjustab ravi kvaliteeti.

Tervishoiukorraldus vajab radikaalseid muudatusi. Perearstide selts on välja pakkunud kümne aasta jooksul mitmeid patsiendikeskseid lahendusi, mis aitaksid säästa ressurssi ja vähendaksid arstide ületöötamist. Oleme nõus Eesti Arstide Liiduga, et tervishoiukorraldajad peavad võtma arvesse ohu märke, mis on välja kujunenud pikaajalise probleemide eiramise tulemusena.

Perearstide seltsi toetusaktsioon algab 1. oktoobril
Oleme otsustanud jätkata oma püüdlusi kvaliteetse arstiabi suunas. Perearstide selts alustab 1.oktoobrist aktsiooni, mille käigus osutame arstiabi elanikele täpselt nii palju, kui Haigekassa perearstidelt ostab ja meievahelises lepingus on sätestatud. Perearst võtab iga päev vastu 4 tundi, pereõde 3 tundi ja keskused on avatud endiselt 8 tundi päevas. Vastuvõtuvälisel ajal tegelevad arst ja õde telefonile vastamisega, paberitööga ja enesetäiendamisega.

Soovime näidata, milline olukord kujuneb esmatasandi arstiabis, kui arstid annavad abi just niipalju, kui riik täna lepingu kohaselt tellib ja kõik edasine on olnud ületöö, mida oleme siiani teinud entusiasmist. Selle aktsiooniga toetame Arstide Liidu nõudmisi normeeritud tööajale ja kutsume kõiki osapooli üles dialoogile.

Täiendav info:
Anneli Talvik
annelitalvik@perearst.ee
GSM: 50 62 491

Haigekassa nõukogu lükkas töötasu tõstmise plaanid tagasi

Haigekassa nõukogu tervishoiutöötajate palgatõusu ei otsustanud

Haigekassa nõukogu lükkas tagasi arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu ettepaneku kasutada tervishoiutöötajate palgatõusuks vajaliku rahalise ressursina haigekassa jaotamata kasumit.

Esitasime arstide, õdede ja hooldajate palganõudmised sotsiaalministrile ja haigekassale juba eelmise aasta maikuus. Seni pole neid kordagi käsitletud, täna aga põhjendas haigekassa nõukogu liige Jürgen Ligi keeldumist sellega, et eelarveaasta keskel üldisi palgatõuse ei algatata. Samuti leidis rahandusminister, et haigekassa kasumi kasutamine seadusega lubatud mahus takistab riigi rahanduse toimimist.

Juba 2010. aastal leidsid Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) analüütikud, et Eesti tervishoiu peamiseks kitsaskohaks on liiga madalad tervishoiukulud. Riigieelarve osakaal tervishoiu rahastamises on väike, patsientide omaosalus aga suur, mistõttu vaesematele inimestele on arstiabi ja ravimid halvasti kättesaadavad. Samuti tõdesid eksperdid, et kärped tervishoius võivad suurendada meditsiinitöötajate lahkumist Eestist.

Nendest rahvusvaheliste ekspertide seisukohtadest on lähtunud ka arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu nõudmised alustada läbirääkimisi tervishoiu rahastamise muutmiseks, piirata arstide, õdede ja hooldajate töökoormust ning tõsta palga alammäärasid. Kahjuks ei ole rohkem kui aasta jooksul jõutud tegelike läbirääkimisteni, rääkimata otsustest. Nii sotsiaalminister kui haiglate liit keeldusid kollektiivlepingu tingimuste arutamisest. Haiglate liit on välja ütelnud, et koormuse reguleerimine on tööandja asi ning üleriigilisi standardeid ei ole vaja, sotsiaalministeerium lükkas koormuste arutelu sügisesse.

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Iivi Luik märkis, et tervishoiutöötajad on väsinud sellest, et nende kohustused pidevalt kasvavad, palga ostujõud aga kahaneb. „Õdesid ja hooldajaid riivasid väga sotsiaalministri sõnad, et ülekoormusega töötamine on vabatahtlik. Esiteks on töötajaid nii väheks jäänud, et haiglad ainult tänu mitmel kohal töötajatele üldse hakkama saavad, ja teiseks on õdede ja hooldajate palk häbiväärselt väike,“ rääkis kutseliidu juht.

Eelmisel nädalal teatas sotsiaalminister, et haigekassa kavandab järgmiseks aastaks tervishoiutöötajatele 5-protsendilist palgatõusu, mis kataks vähemalt aastase inflatsiooni, kuid täna haigekassa nõukogu sellist prognoosi ei kinnitanud. Järgmise nelja aasta kulude, sealhulgas palgatõusu otsustamine lükati edasi septembrisse.

„Ei ole vahet, kas meie ettepanekud lükatakse tagasi või edasi, arstid vajavad lahendusi. Tore, kui haigekassa nõukogu saab aru, et tervishoiutöötajate palk peab tõusma, kuid sügiseks on uus lend noori arste oma valikud juba teinud,“ ütles arstide liidu president Andres Kork.

Tervishoiu kogukulude osakaal SKP-st oli Eestis 2010. a 6,3 % (Euroopa riikides keskmine on 8-9 %). Võrreldes 2009. aastaga vähenesid tervishoiu kogukulud 60,6 miljoni euro võrra.

Tervishoiutöötajate palga alammäärad kehtivad 2008. aastast: arstidel 7,16, õdedel 3,83 ja hooldajatel 2,11 eurot tunnis. Arvestuslik netokuupalk on sellele vastavalt arstidel 950, õdedel 524 ja hooldajatel 302 eurot.

Tervise Arengu Instituudi andmete põhjal vähenes haiglaarstide põhitunnipalk aastatel 2008–2011 10 % ja kogutunnipalk (koos lisatasudega ületundide ja öövalvete eest) 21 %. 2011. aasta märtsikuu palgauuringus toodud ja sotsiaalministeeriumi poolt ajakirjanduses esitletud väide, et arstide keskmine kuupalk oli 2011. a kõigi aegade kõrgeim, on vale.

Haigekassa jaotamata kasumi moodustab eelarves planeeritust rohkem kogutud ravikindlustusmaks, mida ei ole raviks, haigus- ja ravimihüvitisteks ära kulutatud. 2011. aasta lõpu seisuga on jaotamata tulem 163,4 miljonit eurot. Sel aastal lubab seadus sellest kasutusele võtta 37 miljonit.

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Kollektiivlepingu seaduse muutmine vajab arutelu

Eesti Arstide Liit on seisukohal, et kollektiivlepingu seaduse muutmine ilma seda töötajate ja tööandjatega arutamata ei ole õigusriigile kohane, seetõttu teeme Riigikogu liikmetele ettepaneku seaduse muutmise eelnõu menetlus lõpetada.

Arstide liidu kogemus kollektiivlepingute sõlmimisel näitab, et läbirääkimiste pidamine ja kokkuleppe saavutamine muutub iga korraga raskemaks. Kahjuks ei pea enamik tööandjaid kollektiivlepinguid vajalikuks ja kui neile antakse võimalus leping ilma põhjuseta üles ütelda, teeb see töö- ja palgatingimuste parandamise töötajate jaoks edaspidi veelgi keerulisemaks.

Töölepingut ei saa tööandja korraliselt ja ilma mõjuva põhjuseta üles ütelda, kuid kollektiivleping, mida ei saa ühepoolselt lõpetada, on Riigikogu õiguskomisjoni arvates majanduslikult ebaotstarbekas ja piirab ettevõtlusvabadust. Seaduse muutmise seletuskiri ütleb, et individuaalsetes töösuhetes realiseeriti suuremat paindlikkust võimaldavad muudatused uue töölepingu seadusega. Nüüd tahetakse painutada ka kollektiivseid töösuhteid, seekord aga töötajate turvalisusest enam isegi ei räägita.

Arstide liit toetab ametiühingute keskliidu arvamust, et niisugune seadusemuutmine on vastuolus Euroopa sotsiaalpoliitika põhimõtetega ja halvendab töötajate olukorda. Ootame rahvasaadikutelt riigimehelikku käitumist ja seadusemuudatuse menetlusest välja hääletamist.

Eesti Arstide Liit

Haigekassa reservide teisaldamine

Haigekassa reservid on patsientide ravimiseks

Eesti Arstide Liit taunib valitsuse kavatsust kasutada haigekassa reserve riigi muude kulude katteks. Selline tegutsemine on väga lühinägelik ja võib ohustada rahva tervist.

Inimestelt ravikindlusmaksuna kogutud raha on mõeldud ravimiseks, tervise taastamiseks ja haiguste ennetamiseks. Reserve peab saama kasutusele võtta paindlikult ja vajaduse korral kiiresti, et patsiendid ei jää arstiabita ka siis, kui haigekassa tulud vähenevad või kulud näiteks katastroofi või epideemia tõttu ootamatult suurenevad.

Meie tervishoiu rahastamine on ebapiisav ja ebastabiilne, sõltudes pea täiel määral ravikindlustusmaksu laekumisest. Tagavarad annavad kriisiaegadeks mingigi kindlustunde, et patsiendid päris arstiabita ei jää. Poliitikud söövad taas oma sõnu – masuajal ei lubanud nad kogutud reserve vajalikus mahus kasutada, põhjendusega, et raha tuleb hoida veelgi halvemateks aegadeks. Nüüd selgub, et seda plaanitakse kulutada hoopis muuks kui haigete ravimiseks.

Kui valitsus leiab, et haigekassas raha üle jääb, tuleks see kasutada ülemäära pikkade ravijärjekordade lühendamiseks. Puudujäägis riigieelarve juures ei tundu mõistlik planeerida tulumaksu vähendamist ja samal ajal piltlikult öeldes ravirahaga maanteeauke lappida.