Eesti Arstide Päevad 2013 pressiteade

Eesti Arstide Päevad 11. ja 12. aprillil Tallinnas

11. ja 12. aprillil toimuvad Tallinnas Nokia kontserdimajas Eesti Arstide Päevad. Selle nime all tuntakse Eesti Arstide Liidu aastakonverentsi, mida tänavu peetakse 20. korda.

Esimesed arstide päevad pärast iseseisvuse taastamist peeti 6.–8. septembril 1994. aastal Tartus. Kakskümmend aastat tagasi alguse saanud traditsioon kannab edasi aastatel 1920–1939 aktuaalsete meditsiiniküsimusi käsitlemiseks korraldatud arstide päevade järjepidevust. Arstide päevadel saavad kokku arstid, teadlased, tudengid, tervishoiujuhid, meditsiinikaupade tootjad. Lisaks täienduskoolituse programmile, mis peaks huvitavat pakkuma kõigi erialade tohtritele, arutleme ka laiemalt tervist ja ühiskonda puudutavatel teemadel.

Konverentsi juhatavad sisse arstide liidu president Andres Kork ja sotsiaalminister Taavi Rõivas. Avasessioonis räägime põhjustest, miks Eesti inimeste eluiga on lühike, ja otsime retsepte, kuidas pakkuda pikemat ja tervemat elu. Käsitleme ka tervise ja suremuse regionaalseid erinevusi Eestis.

Sisehaiguste meistriklassis õpime tundma mitme igale arstile olulise haiguse diagnoosimise ja ravi moodsaid meetodeid. Nahahaiguste spetsialistid käsitlevad häid, halbu ja inetuid nahamoodustisi, mida iga arst peab tundma. Mitmepalgeliste kaaluhäirete sessioonis räägime haigusliku ala- ja ülekaaluga seonduvaist probleemidest.

Lisaks põhiprogrammile arutatakse ajakirja „Eesti Arst“ ümarlauas eesti meditsiinikeele arendamise küsimusi, nooremarstide ühenduse sohvasümpoosionil käsitletakse psühhiaatrilisi haigusi, mis alati ei olegi psühhiaatrilised, ja arstitudengite vestlusring paljastab välismaal töötamise telgitaguseid.

Eesti Arstide Päevadele on registreerunud üle 700 osaleja. Konverentsikava www.arstideliit.ee

Eesti Arstide Liit

lisainfo: Katrin Rehemaa 513 5121

Tööseisakuga seonduvad pressiteated

Järgnevas on kokku võetud meie tööseisakut puudutavad pressiteated. Viidete alguses olevad kuupäevad on vormis aasta.kuu.päev. Kõige hilisem pressiteade on kõige ülemine. Varasemate leidmiseks peab lehte allapoole kerima.

12.10.16 Lepitusmenetlus riikliku lepitaja juures lõppes jaanuaris

12.10.15 Tervishoiutöötajatele pakutud muudatused ei täida streigi eesmärki

12.10.12 Õed ja arstid ei pea patsiendi omaosaluse tõstmist õigeks

12.10.12 Tervishoiutöötajate läbirääkimised katkesid kokkuleppele jõudmata

12.10.10 Milleks kulutatakse riigieelarves haigekassa jaotamata kasum

12.10.10 Streigi lõpetamine sõltub haigekassa ja riigi otsustest

12.10.08 Palgatõusu vajavad kõik õed ja hooldajad

12.10.08 Noored arstid ei taha palgavabu reedeid

12.10.05 Tervishoiutöötajate streik laieneb alates esmaspäevast

12.10.05 Sotsiaalminister viib tervishoiutöötajate palgatõusu ettepaneku haigekassa nõukogusse

12.09.17 Tervishoiutöötajate streik algab 1. oktoobril

12.09.14 Õed vajavad kodumaal töötamiseks paremaid tingimusi

12.09.03_Arstide eesmärk on tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine

12.05.18 Haigekassa nõukogu palgatõusu kohta otsuseid ei teinud

12.05.08 Tervishoiutöötajate ja haiglajuhtide ettepanekud sotsiaalministrile

11.12.28 Õiguskantsleri vastus seoses kapitalikuludega

11.12.22 Arstide lahkumist sotsiaalminister probleemiks ei pea

11.12.05 Avaldus õiguskantslerile kapitalikuludest

11.12.03 Arstide liidu üldkogu pöördumine

11.10.10 Tervishoiutöötajate kutseliit otsib töötülile lahendust

11.06.01 Eesti haiglajuhid kodumaist tööjõudu ei vaja

Eesti Perearstide Seltsi pressiteade

Eesti Perearstide Selts
Pressiteade,
26. september 2012

Eesti Perearstide Seltsi toetusaktsioon

Eesti Perearstide Selts on murelikult jälginud Eesti Arstide Liidu streigiga kaasnevat vastukaja ühiskonnas, mis kahetsusväärselt taandub ainult arstide palganumbri kritiseerimisele. Täiesti on jäänud tagaplaanile põhiline – Eesti tervishoid on korraldamata, tervikuks planeerimata ja häbiväärselt arstide, õdede ja hooldajate tööd väheväärtustav. Poliitikud ei võta vastutust seaduste eest, mis tagaksid arstiabi kvaliteetselt kõigile, minister ei võta vastutust tervishoiukorralduse kaasajastamise eest, haiglad ei võta vastutust maksumaksja raha efektiivse kasutamise eest.

Eesti Perearstide Selts nõustub Eesti Arstide Liidu sõnumiga selles osas, et lõpuks tuleb määratleda poliitikute vastutus tervishoiukorralduse eest. Paljud otsused, mis on poliitilise tahtmatuse tõttu viibinud, on tekitanud kõikides tervishoiusektorites suure töökoormuse, mis on toonud kaasa ka patsientide rahulolematuse. Kättesaadavust lubades oleme saavutanud süsteemi maksimaalse efektiivsuse poolest isegi rahvusvahelise tuntuse ja seda tervishoiutöötajate läbipõlemise hinnaga. Tahame öelda, et praeguste ressursside juures ei ole võimalik tagada poliitikute poolt välja lubatud lühikesi ravijärjekordi. Perearstid on mures, et pidev ületöö kahjustab ravi kvaliteeti.

Tervishoiukorraldus vajab radikaalseid muudatusi. Perearstide selts on välja pakkunud kümne aasta jooksul mitmeid patsiendikeskseid lahendusi, mis aitaksid säästa ressurssi ja vähendaksid arstide ületöötamist. Oleme nõus Eesti Arstide Liiduga, et tervishoiukorraldajad peavad võtma arvesse ohu märke, mis on välja kujunenud pikaajalise probleemide eiramise tulemusena.

Perearstide seltsi toetusaktsioon algab 1. oktoobril
Oleme otsustanud jätkata oma püüdlusi kvaliteetse arstiabi suunas. Perearstide selts alustab 1.oktoobrist aktsiooni, mille käigus osutame arstiabi elanikele täpselt nii palju, kui Haigekassa perearstidelt ostab ja meievahelises lepingus on sätestatud. Perearst võtab iga päev vastu 4 tundi, pereõde 3 tundi ja keskused on avatud endiselt 8 tundi päevas. Vastuvõtuvälisel ajal tegelevad arst ja õde telefonile vastamisega, paberitööga ja enesetäiendamisega.

Soovime näidata, milline olukord kujuneb esmatasandi arstiabis, kui arstid annavad abi just niipalju, kui riik täna lepingu kohaselt tellib ja kõik edasine on olnud ületöö, mida oleme siiani teinud entusiasmist. Selle aktsiooniga toetame Arstide Liidu nõudmisi normeeritud tööajale ja kutsume kõiki osapooli üles dialoogile.

Täiendav info:
Anneli Talvik
annelitalvik@perearst.ee
GSM: 50 62 491

Haigekassa nõukogu lükkas töötasu tõstmise plaanid tagasi

Haigekassa nõukogu tervishoiutöötajate palgatõusu ei otsustanud

Haigekassa nõukogu lükkas tagasi arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu ettepaneku kasutada tervishoiutöötajate palgatõusuks vajaliku rahalise ressursina haigekassa jaotamata kasumit.

Esitasime arstide, õdede ja hooldajate palganõudmised sotsiaalministrile ja haigekassale juba eelmise aasta maikuus. Seni pole neid kordagi käsitletud, täna aga põhjendas haigekassa nõukogu liige Jürgen Ligi keeldumist sellega, et eelarveaasta keskel üldisi palgatõuse ei algatata. Samuti leidis rahandusminister, et haigekassa kasumi kasutamine seadusega lubatud mahus takistab riigi rahanduse toimimist.

Juba 2010. aastal leidsid Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) analüütikud, et Eesti tervishoiu peamiseks kitsaskohaks on liiga madalad tervishoiukulud. Riigieelarve osakaal tervishoiu rahastamises on väike, patsientide omaosalus aga suur, mistõttu vaesematele inimestele on arstiabi ja ravimid halvasti kättesaadavad. Samuti tõdesid eksperdid, et kärped tervishoius võivad suurendada meditsiinitöötajate lahkumist Eestist.

Nendest rahvusvaheliste ekspertide seisukohtadest on lähtunud ka arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu nõudmised alustada läbirääkimisi tervishoiu rahastamise muutmiseks, piirata arstide, õdede ja hooldajate töökoormust ning tõsta palga alammäärasid. Kahjuks ei ole rohkem kui aasta jooksul jõutud tegelike läbirääkimisteni, rääkimata otsustest. Nii sotsiaalminister kui haiglate liit keeldusid kollektiivlepingu tingimuste arutamisest. Haiglate liit on välja ütelnud, et koormuse reguleerimine on tööandja asi ning üleriigilisi standardeid ei ole vaja, sotsiaalministeerium lükkas koormuste arutelu sügisesse.

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Iivi Luik märkis, et tervishoiutöötajad on väsinud sellest, et nende kohustused pidevalt kasvavad, palga ostujõud aga kahaneb. „Õdesid ja hooldajaid riivasid väga sotsiaalministri sõnad, et ülekoormusega töötamine on vabatahtlik. Esiteks on töötajaid nii väheks jäänud, et haiglad ainult tänu mitmel kohal töötajatele üldse hakkama saavad, ja teiseks on õdede ja hooldajate palk häbiväärselt väike,“ rääkis kutseliidu juht.

Eelmisel nädalal teatas sotsiaalminister, et haigekassa kavandab järgmiseks aastaks tervishoiutöötajatele 5-protsendilist palgatõusu, mis kataks vähemalt aastase inflatsiooni, kuid täna haigekassa nõukogu sellist prognoosi ei kinnitanud. Järgmise nelja aasta kulude, sealhulgas palgatõusu otsustamine lükati edasi septembrisse.

„Ei ole vahet, kas meie ettepanekud lükatakse tagasi või edasi, arstid vajavad lahendusi. Tore, kui haigekassa nõukogu saab aru, et tervishoiutöötajate palk peab tõusma, kuid sügiseks on uus lend noori arste oma valikud juba teinud,“ ütles arstide liidu president Andres Kork.

Tervishoiu kogukulude osakaal SKP-st oli Eestis 2010. a 6,3 % (Euroopa riikides keskmine on 8-9 %). Võrreldes 2009. aastaga vähenesid tervishoiu kogukulud 60,6 miljoni euro võrra.

Tervishoiutöötajate palga alammäärad kehtivad 2008. aastast: arstidel 7,16, õdedel 3,83 ja hooldajatel 2,11 eurot tunnis. Arvestuslik netokuupalk on sellele vastavalt arstidel 950, õdedel 524 ja hooldajatel 302 eurot.

Tervise Arengu Instituudi andmete põhjal vähenes haiglaarstide põhitunnipalk aastatel 2008–2011 10 % ja kogutunnipalk (koos lisatasudega ületundide ja öövalvete eest) 21 %. 2011. aasta märtsikuu palgauuringus toodud ja sotsiaalministeeriumi poolt ajakirjanduses esitletud väide, et arstide keskmine kuupalk oli 2011. a kõigi aegade kõrgeim, on vale.

Haigekassa jaotamata kasumi moodustab eelarves planeeritust rohkem kogutud ravikindlustusmaks, mida ei ole raviks, haigus- ja ravimihüvitisteks ära kulutatud. 2011. aasta lõpu seisuga on jaotamata tulem 163,4 miljonit eurot. Sel aastal lubab seadus sellest kasutusele võtta 37 miljonit.

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Kollektiivlepingu seaduse muutmine vajab arutelu

Eesti Arstide Liit on seisukohal, et kollektiivlepingu seaduse muutmine ilma seda töötajate ja tööandjatega arutamata ei ole õigusriigile kohane, seetõttu teeme Riigikogu liikmetele ettepaneku seaduse muutmise eelnõu menetlus lõpetada.

Arstide liidu kogemus kollektiivlepingute sõlmimisel näitab, et läbirääkimiste pidamine ja kokkuleppe saavutamine muutub iga korraga raskemaks. Kahjuks ei pea enamik tööandjaid kollektiivlepinguid vajalikuks ja kui neile antakse võimalus leping ilma põhjuseta üles ütelda, teeb see töö- ja palgatingimuste parandamise töötajate jaoks edaspidi veelgi keerulisemaks.

Töölepingut ei saa tööandja korraliselt ja ilma mõjuva põhjuseta üles ütelda, kuid kollektiivleping, mida ei saa ühepoolselt lõpetada, on Riigikogu õiguskomisjoni arvates majanduslikult ebaotstarbekas ja piirab ettevõtlusvabadust. Seaduse muutmise seletuskiri ütleb, et individuaalsetes töösuhetes realiseeriti suuremat paindlikkust võimaldavad muudatused uue töölepingu seadusega. Nüüd tahetakse painutada ka kollektiivseid töösuhteid, seekord aga töötajate turvalisusest enam isegi ei räägita.

Arstide liit toetab ametiühingute keskliidu arvamust, et niisugune seadusemuutmine on vastuolus Euroopa sotsiaalpoliitika põhimõtetega ja halvendab töötajate olukorda. Ootame rahvasaadikutelt riigimehelikku käitumist ja seadusemuudatuse menetlusest välja hääletamist.

Eesti Arstide Liit

Haigekassa reservide teisaldamine

Haigekassa reservid on patsientide ravimiseks

Eesti Arstide Liit taunib valitsuse kavatsust kasutada haigekassa reserve riigi muude kulude katteks. Selline tegutsemine on väga lühinägelik ja võib ohustada rahva tervist.

Inimestelt ravikindlusmaksuna kogutud raha on mõeldud ravimiseks, tervise taastamiseks ja haiguste ennetamiseks. Reserve peab saama kasutusele võtta paindlikult ja vajaduse korral kiiresti, et patsiendid ei jää arstiabita ka siis, kui haigekassa tulud vähenevad või kulud näiteks katastroofi või epideemia tõttu ootamatult suurenevad.

Meie tervishoiu rahastamine on ebapiisav ja ebastabiilne, sõltudes pea täiel määral ravikindlustusmaksu laekumisest. Tagavarad annavad kriisiaegadeks mingigi kindlustunde, et patsiendid päris arstiabita ei jää. Poliitikud söövad taas oma sõnu – masuajal ei lubanud nad kogutud reserve vajalikus mahus kasutada, põhjendusega, et raha tuleb hoida veelgi halvemateks aegadeks. Nüüd selgub, et seda plaanitakse kulutada hoopis muuks kui haigete ravimiseks.

Kui valitsus leiab, et haigekassas raha üle jääb, tuleks see kasutada ülemäära pikkade ravijärjekordade lühendamiseks. Puudujäägis riigieelarve juures ei tundu mõistlik planeerida tulumaksu vähendamist ja samal ajal piltlikult öeldes ravirahaga maanteeauke lappida.