Tervishoiutöötajate streik

Arstide eesmärk on tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine

Eesti Arstide Liidu volikogu otsustas korraldada koos Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliiduga tervishoiutöötajate streigi, mille peaeesmärk on arstide ja õdede Eestist lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine.

Volikogu võttis eesmärgiks kollektiivlepingu sõlmimise arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäärade tõstmiseks ja töötingimuste parandamiseks, eriarstide ja õendus- ja hooldustöötajate töökoormuse standardite kehtestamise ja muudatuste algatamise tervishoiusüsteemis, millega suurendatakse rahastamist, parandatakse arstiabi kättesaadavust ja määratletakse, kes vastutab Eestis tervishoiusüsteemi toimimise eest.

„Sotsiaalminister ja haiglate liit sisuliste kollektiivlepingu läbirääkimiste pidamisest keeldusid ja lepitusmenetlus lõppes eriarvamuste protokolliga. Terve kevade püüdsime siiski rahulikul teel kokkuleppeid saavutada, kuid kõik meie ettepanekud lükati tagasi või nendega tegelemine määramata ajaks edasi. Seega oleme muud võimalused ära kasutanud ja üle jääb ainult streik“, rääkis arstide liidu president Andres Kork. Ta lisas, et raviasutustes töötavad inimesed näevad ammu, kuidas meie tervishoiusüsteem arstide ja õdede vähesuse, pidev alarahastatuse ja asjatundliku riikliku juhtimise puudumise tõttu laguneb ja patsientide olukord halveneb. Poliitikud aga probleeme tunnistada, veel vähem neid lahendama asuda ei taha.

Moodustati streigi korralduskomitee ja tööseisakut planeeritakse alustada oktoobris. Esmalt peatatakse plaaniline ambulatoorne töö Tallinna ja Tartu haiglates. Kiirabi, erakorralise meditsiini ja intensiivravi osakonnad töötavad täies mahus, samuti ei peatata tööd sünnitusabis, rasedate, laste ja onkoloogiliste haigete ravis. Streigi ulatus ja täpne algus teatatakse vastavalt seadusele kaks nädalat ette.

Eesti Arstide Liit

Eriarvamuste protokoll 26.01.2012

EAL ja ETK kollektiivlepingu projekt 16.09.11

Eriarstide koormuse ülempiirid

Koormuspiiride näited

Üleskutse streigis osalemiseks

Üleskutse arstidele, õdedele ja teistele haiglatöötajatele

Kutsume kõiki Tallinna haiglate töötajaid ühinema toetusstreigiga õpetajate nõudmiste toetuseks 7. märtsil kell 12–13.

Eesmärk
Töö peatamisega Tallinna ja Tartu haiglates toetame haridustöötajate streiki, et nende töötasu tõuseks juba käesoleval aastal. Oleme solidaarsed õpetajatega, sest meie lapsed väärivad head haridust ja õpetajad paremat palka.

Korraldus
7. märtsil kl 12-st 13-ni ei tehta ambulatoorseid vastuvõtte, ei alustata plaanilisi lõikusi, uuringuid ja protseduure. Antakse erakorralist arstiabi.
Patsientide teavitamise eest vastuvõttude ja muu plaanilise ravi edasilükkumisest vastutab tööandja.

Toetusstreigis osalevad Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Tallinna Lastehaiglas töötavad arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu liikmed. Ootame meiega ühinema ka kõiki teisi kolleege, sõltumata kuulumisest liitudesse ja ametiühingutesse!
Neil, kes ei soovi osaleda, palume teavitada oma vahetut juhti.

Kõigis haiglates toimub kell 12.15 – 12.45 üldkoosolek, kus esinevad õpetajate, arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu esindajad:
PERH – Mustamäe korpuse saalis, Sütiste tee 19
LTKH – Meremeeste haigla saalis, Paldiski mnt 68
ITK – patoloogikumi saalis, Ravi 18
Lastehaigla – lastehaigla saalis, Tervise 28
NB! Teistest majadest saab koosolekule tulla tellitud bussidega.

Info
Ametlik streigiteade edastatakse haiglatele, haiglate liidule ja linnavalitsusele 1. märtsil.
Haiglates annavad teavet ja korraldavad tegevust Tallinna Arstide Liidu (TAL) ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu (ETK) usaldusisikud ja streigi koordinaatorid:
PERH – Jaan Tepp (TAL) jaan.tepp@regionaalhaigla.ee
Ulvi Tasane (ETK) ulvi.tasane@regionaalhaigla.ee
LTKH – Lembi Aug (TAL) lembi.aug@keskhaigla.ee
Riina Rannaääre (ETK) riina57@hot.ee
ITK – Pille Andresson (TAL) pille.andresson@itk.ee
Reio Vilipuu (ETK) reio.vilipuu@itk.ee
Lastehaigla – Maila Raidmäe (TAL) maila.raidmae@lastehaigla.ee
Krista Mustkivi (ETK) krista.mustkivi@lastehaigla.ee

Üldinfo: Katrin Rehemaa (EAL) eal@arstideliit.ee 513 5121
Katrin Olo-Laansoo (ETK) katrin.ololaansoo@kutseliit.eu 5345 3463

Iivi Luik, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president
Toomas Kariis, Tallinna Arstide Liidu president
Andres Kork, Eesti Arstide Liidu president


Eriarvamuse protokoll on kahepoolselt allkirjastatud ja läbrirääkimised on lõppenud

Eriarvamuste protokoll 26.01.2012

Eriarvamuste protokolli allkirjastamine tulekul

Austatud osapooled!

Teatame, et eriarvamuste protokolli allkirjastamine toimub 26.01.2012 kell 12.00 Sotsiaalministeeriumi pressiruumis.

Lugupidamisega

Merle Aro-Raal

Kantselei juhataja

Riikliku Lepitaja Kantselei

6269 962, 5202290

Eriarvamuste protokolli arutelu jätkub

Eelmises postituses andsime teada, et oleme esitanud oma ettepanekud eriarvamuste protokolli tarbeks. Antud kirja saatsime ka ära. Ka Eesti Haiglate Liit saatis omad seisukohad. Lugeda nendest küll palju ei ole. H Pärn soovib seisukohta haiglate liidu seisukoha osas.

… edasisest juba järgmistes postitustes.

Eriarvamuste protokoll tulekul

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu seisukohad eriarvamuste protokolli tarbeks.

Tervishoiutöötajate lahkumine välisriikidesse

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Arstide Liit avaldasid täna oma seisukoha seoses sotsiaalminister H Pevukri suhtumisega tervishoiutöötajatesse.

 

Kollektiivlepingu rahaline kulu (täiendus versioon ühele)

Riikliku lepitaja kohusetäitja kirjutas haigekassale ja soovis teada töötasude tõusu rahalist mõju.

Eesti Haigekassa vastab küsimusele.

Ettekanded Eesti Arstide Liidu üldkogul 03.12.11

Andres Korgi ettekanne “Meditsiin2012”

Angelga Poolakese ettekanne töötasude teemal.

Maris Jesse ettekanne rahvatervise teemal.

Katrin Rehemaa ülevaade läbirääkimistest 03.12.11

Üldkogu ajal tehtud ülesvõtted on näha galeriis.

Palgaläbirääkimiste kronoloogia 2006…2007 ja kuidas see kõik välja kukkus

Kronoloogia 2006 a maikuust kuni oktoobirini.

Kronoloogia 2006 oktoobrist kuni 2007

Veel ajaloolist lugemist 2006…2007 palgaläbirääkimistest.

Samm tagasi tervishoiusektori palgapoliitikas. EAKL pressiteade

Eesti Ametiühingute Keskliit peab ülimalt kahetsusväärseks, et riiklik lepitaja saatis 8. märtsil Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidule ja Arstide Liidule sellise palgaleppe teksti, mis halvendab tervishoiutöötajate palgatingimusi võrreldes seni kehtinud kollektiivlepinguga.
Suurim tagasilöök on loobumine laiendatud kollektiivlepingust. Kui 2005-2006.a. palgalepe kehtis “tööandjate poolel kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ja organisatsioonidele ning kõigile tervishoiuteenust osutavatele juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele”, siis riikliku lepitaja nägemuses hõlmaks uus kokkulepe ainult 21 Haiglate Liitu kuuluvat raviasutust. Kui selline dokument allkirjad saab, siis paraku ei ole see kohustuslik ülejäänud tervishoiuteenuse osutajatele.
Õigusest nõuda suuremat palka jätaks selline lepe ilma väga paljud tervishoiuteenust osutavad töötajad – kõik need, kes saavad palka riigi või kohaliku omavalitsuse asutustest (vanglates, politseis, hooldekodudes, koolides jne.). Samuti ei tagaks lepe palgatõusu pereõdedele.
“Ei tahaks uskuda, et riiklik lepitaja teadlikult pakkus tervishoiutöötajatele “diili” – saate ise kõrgemad palganumbrid, kui loobute kõigi selles valdkonnas töötavate inimeste eest seismisest”, ütles EAKLi esimees Harri Taliga. “Jääb pehmelt öeldes arusaamatuks, kellena kavatseb sellele paberile alla kirjutada sotsiaalminister – riigile kui tööandjale lepe ju ei laiene.”
Lisaks sektoritasandi laiendatud kollektiivlepingute arvu vähenemisele valmistab Ametiühingute Keskliidule tõsist muret nii töötajate ebavõrdne kohtlemine kui ka palgadumping ja sellega kaasnev kõlvatu konkurents. Euroopa Liidus on just tööandjate ühendused huvitatud kollektiivlepingute laiendamisest, et tagada ühtsed konkurentsitingimused. “On kummaline, miks nõustus Haiglate Liit kokkuleppega, mis annab konkurentsieelise tema liikmeskonda mittekuuluvatele tervishoiuteenuste osutajatele,” märkis ametiühingujuht.
EAKL on veendunud, et töörahu tagab tervishoiusektoris ainult kokkulepe, millel on kõigi läbirääkimisi alustanud ametiühingute allkirjad. Vastasel juhul võib mõni osapool küll raporteerida TEHTUD, kuid seda raskemaks tõotab kujuneda järgmine kollektiivne töötüli.

Eesti Ametiühingute Keskliit

Sotsiaalministeeriumi ja Haiglate Liidu pressiteade on eksitav

Sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter Laasiku ja Haiglate Liidu juhi Urmas Sule täna tehtud avaldus sisaldab eksitavat teavet.

Koos Arstide Liiduga lükkas riikliku lepitaja palgaleppe projekti tagasi ka Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit. Palgaleppe projekt on koostatud juriidiliselt ebapädevalt ja selle sisu ei vasta läbirääkimistel saavutatud kokkulepetele. Lisaks sellele kitsendab riiklik lepitaja oma nägemuses palgaleppe laienemise piiramisega töötajate õigusi.

Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Arstide Liit

Tervishoiutöötajad ootavad nägemuste asemel reaalset palgalepet

Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel jõuti 25. jaanuaril kokkuleppele 2007. aasta miinimumtunnitasudes. Selle kokkuleppe kehtimist on oma avaldustes korduvalt kinnitanud ka tööandjate esindajad.

15. veebruaril tegid tervishoiutöötajate kutseliidud ettepaneku kehtestada 2008. aastal miinimumtunnitasudeks alates 1. aprillist arstidele 116.50, keskastme tervishoiutöötajatele 62.50 ja hooldustöötajatele 34.50 krooni. Selles, et 2008. aastal muutuvad palganumbrid 1. aprillist, olid osapooled kokku leppinud juba 20. jaanuaril. Oleme tööandjate vastust oma ettepanekule oodanud üle kahe nädala, kuid ei tea tänaseni, kas sotsiaalminister ja Haiglate Liit nõustusid sellega või mitte.

Vastuse asemel edastas riiklik lepitaja Henn Pärn 1. märtsil hoopis oma nägemuse palgaleppest. Arusaamatutel põhjustel on lepitaja sellest välja jätnud punkti, et osapooled jätkavad kolmepoolseid läbirääkimisi tervishoiu rahastamise põhimõtteid käsitleva poliitilise kokkuleppe sõlmimise üle, mille eesmärgiks on tervishoiu jätkusuutlik rahastamine.

See on äärmiselt kahetsusväärne, kuivõrd tervishoiu rahastamise parandamine on jätkuvalt meditsiinitöötajate üks peamisi nõudmisi. Pealegi oleks poliitikutel eelseisval valimistevabal perioodil just sobiv aeg sisuliste probleemide lahendamisega tegelda.

Tervishoiutöötajate hämmastuseks sisaldab lepitaja nägemus 2008. aasta miinimumtunnitasudena tööandjate poolt kord juba välja käidud ja tervishoiutöötajate poolt tagasi lükatud pakkumist. Peale selle on 2008. aasta palgatõusu jõustumine sõltuvusse viidud reast tingimustest, sealhulgas Haiglate Liidu ja Haigekassa vahelisest kokkuleppest. Tingimusliku leppe sõlmimise välistasid osapooled juba lepitusläbirääkimiste alguses.
Täielikult puudub lepitaja nägemusest eelmiste palgalepete korral kehtinud laiendamine kõikidele arstidele, õdedele ja hooldajatele.

Ülaltoodust tulenevalt ei ole tervishoiutöötajatel võimalik palgaleppe niisuguse versiooniga nõustuda.

Riikliku lepitaja tegevusest jääb mulje, et ta ei ole oma ülesannetest täpselt aru saanud. Lepitaja nägemuste analüüsimise asemel soovivad tervishoiutöötajad alla kirjutada saavutatud kokkulepetele.

2.03.2007

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit

Ootamatu pööre tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel

Täna hommikul kogunenud tervishoiutöötajate kutseliitude esindajad tunnustasid palgaläbirääkimiste delegatsioonide tehtud head tööd. Sotsiaalministriga on saavutatud kokkulepe jätkata läbirääkimisi tervishoiu üldise rahastamise üle rahulikus õhkkonnas.

Palgaläbirääkimiste käigus saavutati mõlemapoolsete kompromisside tulemusel konsensus palgatõusuks vajaliku ressursi suuruse osas.

Riigisektoris töötavaid meedikuid esindav sotsiaalminister Jaak Aab nõustus ka töötajate sooviga, et palgatõus rakenduks kokkulepitud ressursi ulatuses 1. aprillist.

Eile õhtul tekkis aga ootamatu takistus tööandjate poolelt. Haiglajuhtide esindaja Urmas Sule sõnul ei ole tal volitusi kokkuleppe kinnitamiseks ilma Haiglate Liidu üldkoosoleku otsuseta.

Tervishoiutöötajad on seisukohal, et muutunud olukorras on palgakokkuleppe sõlmimine võimalik rahumeelsel teel. Streik esmaspäeval ei alga. Töötüli lahendus sõltub nüüd haiglajuhtide otsusest.

21.01.07

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit

Läbirääkimised venitati nädalavahetusse

Täna oodati tervishoiutöötajate palgaläbirääkimiste lõpplahendust. Haigekassa nõukogu otsustas hommikul, et palgakomponenti suurendatakse 2007. a 25% võrra ja selleks eraldatakse 172 miljonit krooni.

Riikliku lepitaja juures pakkusid tööandjad palgatõusu 2007. aastaks 25% ja 2008. aastaks 20%. Miinimumtunnitasuks oleks see tähendanud 2007.a arstidele 94, õdedele 49 ja hooldajatele 29 kr.

Töötajad aktsepteerisid Haigekassa nõukogu otsust ega nõudnud eraldatud summa suurendamist, kuid tööandjate pakkumist vastu ei võtnud. Tervishoiutöötajad tegid ettepaneku kehtestada palgatõus mitte aasta algusest, vaid 1. aprillist Haigekassa võimalustele vastava summa piires, mis tähendaks 33,3%-list tõusu.

Selle variandi üle vaieldi neli tundi, kuni lõpuks lepiti põhimõtteliselt kokku, et on võimalik sõlmida palgakokkulepe 1. aprillist Haigekassa eraldatud summa piires, kuid täpsete numbriteni ei jõutud ja millelegi alla ei kirjutatud.

Haigekassa soovis teha täiendavaid arvutusi ja minister leppe tingimusi kooskõlastada.

Uuesti saadakse kokku 20. jaanuaril kell 17. Minister annab oma vastuse mitte hiljem kui 21. jaanuaril kell 12. Pärast seda selgub ka lõplikult, kas palgalepe tõepoolest sõlmitakse või algab streik esmaspäeva hommikul kell 8.

Streigikomitee palub kõigil tervishoiutöötajatel jälgida uudiseid siit EAL kodulehelt ja avalikke infokanaleid.

Riigi esindajad tervishoiutöötajatele palgaläbirääkimistel pakkumist ei teinud

Täna toimus tervishoiusektori töötüli lepitusmenetluse esimene kohtumine riikliku lepitaja juures. Palgaläbirääkimistel tööandjat esindava valitsuskomisjoni esimees sotsiaalminister Jaak Aab kohtumisel ei osalenud.

Tervishoiutöötajad olid valmis nõustuma sotsiaalministri varem meedias välja öeldud palganumbritega riigiasutustes töötavatele arstidele 114 krooni, õdedele ja hooldustöötajatele 55 krooni tunnis. Arstid oleksid rahul ka 110 ja hooldustöötajad 35 krooniga tunnis, võimaldades nii õdedele tunnipalgaks 60 krooni. Kohal viibinud komisjoniliikmed abiminister Peeter Laasik ja Sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsler Ivi Normet seda ettepanekut vastu ei võtnud ega teinud ka teist riigipoolset pakkumist.

Haiglate Liidu hinnangul ei piisa Haigekassa 2007.a eelarves ettenähtud vahenditest enamaks kui 12%-liseks palgatõusuks. Sellest lähtudes tegid nad praeguste ressursside juures maksimaalse võimaliku miinimumtasude pakkumise: arstidele 84,4 kr, õdedele 43,9 kr ja hooldustöötajatele 25,9 krooni tunnis.

Pakutud tunnitasud tervishoiutöötajaid ei rahulda ja palgakokkulepet sõlmida ei võimalda.

Osapoolte järgmine kohtumine riikliku lepitaja juures toimub 11. jaanuaril.

22.12.2006

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühing

Palgaläbirääkimised on alanud

Arstide ja õdede palgaläbirääkimised on alanud

11. mail algasid läbirääkimised üleriigilise palgakokkuleppe sõlmimiseks arstide ja keskastme tervishoiutöötajate miinimumtunnitasu kehtestamiseks 2007. ja 2008. aastaks.

Läbirääkimiste esimesel kohtumisel Tartus osalesid tööandjate poolel Eesti Haiglate Liit ja töövõtjate poolel Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit.
Vastupidiselt väljakujunenud tavale ei võtnud palgaläbirääkimistest osa Vabariigi Valitsuse esindaja, kuigi riik on tööandjaks olulisele osale tervishoiutöötajatest.

Viimaste aastate teravamaid probleeme meie tervishoius on olnud arstide ja õdede lahkumine Eestist. Seetõttu võime üsna varsti sattuda olukorda, kus patsient ei saa ravi sellepärast, et pole ravijat. Töö- ja palgatingimuste parandamisega on võimalik mõjutada tervishoiutöötajaid kodumaale jääma.
Arstide ja keskastme tervishoiutöötajate kutseliitude juhid andsid haiglate liidule üle oma palganõudmised. EAL eesmärk on kehtestada arstide miinimumtunnitasuks kahekordne Eesti keskmine tunnitasu ja EKTK eesmärk tõsta õdede miinimumpalk riigi keskmise palga tasemele.

Palgaläbirääkimised Haiglate Liiduga lõppesid tulemusteta

Palgaläbirääkimistel ei jõudnud töövõtjate kutseliidud Eesti Haiglate Liiduga miinimumtunnitasu osas kokkuleppele. Osapooled on pöördunud riikliku lepitaja poole töötüli lahendamise taotlusega ja koostanud avaliku pöördumise Riigikogusse valitud erakondade poole.

Lp. Henn Pärn
Riiklik lepitaja

14.03.03
Töötüli lahendamise taotlus

Eesti tervishoiusektori tööandjate ühenduse, Eesti Haglate Liiduga (EHL) üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimisi pidavad töötajate esindusorganisatsioonid
Eesti Arstide Liit (EAL), Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit (EKTK) ning Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit (ETTAL) tõdevad töötülile eelnenu kokkuvõtteks

1. 28.märtsil 2002.a. sõlmitud eelmine kokkulepe arstide ja hooldustöötajate töö tasustamise kohta kehtib 31.märtsini 2003.a.

2. Lepingu muutmiseks ja täiendamiseks on EHLile esitatud taotlused järgnevalt:
EALi poolt 25.09.02; EKTK poolt 27.09.02; ETTALi poolt 26.09.02 (vt.lisad 1, 2, 3)

3. Läbirääkimistel on töötajate esindusorganisatsioonid vastavalt kokkuleppele EAL, EKTK ja ETTAL (vt.lisa 4)
Läbirääkimiste vaatlejaliikmed on Eesti Haigekassa ja Eesti Õdede Ühing.

4. Läbirääkimiste 6.voorul 5.märtsil k.a. esitas EHL omapoolsed pakkumised palgakokkuleppeks (vt.lisa 5). EAL, EKTK ja ETTALi delegatsioonid pidasid esitatud miinimumtasusid liiga madalateks ning palusid EHLil arutada nende suurendamist.

5. Läbirääkimiste 6. voorul lepiti kokku, et järgmine voor toimub 12.märtsil ja korraldajaks on EHL.

6. 11.märtsil k.a. teatas EHL, et uusi pakkumisi ei tehta ning kokkulepitud kohtumisele 12.märtsil ei tulda (vt.lisa 6)

EALi, EKTK ja ETTALi esindajatena leiame, et kollektiivlepingu läbirääkimiste jätkamine EHLiga ei ole praeguses etapis enam võimalik.
Pöördume Teie kui Riikliku lepitaja poole tekkinud töötüli lahendamiseks.

Andres Kork, EAL president
Inna Rahendi, EKTK president
Ülle Schmidt, ETTAL esinaine

Tervishoiutöötajate avalik pöördumine Riigikogusse valitud erakondade poole.

Viimase nelja aasta jooksul vähendati poliitiliste otsustega tervishoiukulutuste osakaalu SKP-s 6,5%-lt 5,2%-ni. Selle näitajaga muutus Eesti Euroliitu pürgivate riikide hulgas punaseks laternaks. Samadel aastatel kiirenes oluliselt kvalifitseeritud meedikute väljavool Eestist, mistõttu ka tervishoiutöötajate suhtarvult oleme Euroliitu minejate hulgas viimased. Seetõttu on kahetsusväärne, et tänaseks on tulemusteta lõppenud tervishoiutöötajate palgaläbirääkimised. Tööandjate pakkumiseks miinimumtunnitasu osas jäi arstidele 42, õdedele 19 ja hooldajatele 14 krooni. Selline pakkumine jääb allapoole mõistlikkuse piire ja ei suuda ilmselt pidurdada arstide-õdede lahkumist eesti raviasutustest.

Valimiseelsel perioodil mõistsid tervishoius kujunenud olukorra tõsidust kõik erakonnad ning andsid ka väga konkreetseid lubadusi meedikute palkade osas. Täna koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade pakkumised olid järgnevad:
Res Publica hindas valimiseelselt arsti õiglaseks palgaks 15 000-20 00 krooni kuus (90-120 krooni tunnis), õe õiglaseks palgaks 8000-10 000 krooni kuus ( 48-60 krooni tunnis) ja hooldajatele 6000 krooni tunnis (36 krooni tunnis).
Reformierakonna hinnang õiglasele palgale oli arstile kolm keskmist palka s.o.107 krooni tunnis, õdedele 2 keskmist palka s.o.70 krooni tunnis ja hooldajatele 1 kesk-mine palk ehk 36 krooni tunnis.
Rahvaliidu arvates oli arsti õiglane palk 2 keskmist palka (70 krooni tunnis), õdedele 5853 krooni (35 krooni tunnis) ja hooldajatele vähemalt 2500 krooni (15 krooni tunnis).

Sellised olid valimiseelsed lubadused kolm nädalat tagasi. Kas täna, kui järgmiste valimisteni jääb neli aastat, need lubadused veel kehtivad? Meie miinimumtunnitasu nõudmised vastavalt arstile 50, õele 25 ja hooldajatele 18 krooni on oluliselt madalamad teie valimiseelsetest lubadustest. Jõusolev palgakokkulepe lõpeb 31.märtsil. Ootame teie konkreetset ja avalikku vastust, milline saab olema tervishoiutöötajate minimaalpalk esimesel aprillil juhul kui teie erakond osaleb valitsuses.

EAL volikogu otsused 26.10.02

1. Edasine taktika palgavõitluses:
· EAL põhinõudmiseks palgaläbirääkimistel jääb miinimumtunnitasu 60 krooni. Läbirääkimiste delegatsioonil on õigus vastu võtta otsuseid vastavalt olukorrale.
· Konsulteerides juristidega uurida võimalusi töörahu katkestamiseks põhjusel, et praegu kehtivat palgakokkulepet kõikjal ei täideta.
· Selgitada välja, kas asutustes, kus suvel lepet ei täidetud, on olukord eestseisuse ja tööinspektsiooni tegevuse tulemusel muutunud.
· Teavitada avalikkust, et riik ise ei võimalda palgalepet täita (kiirabi ebapiisav finantseerimine); formuleerida konkreetne avaldus üldkogu lõppdokumendi projektina ja esitada see kinnitamiseks üldkogule.

2. Esitada üldkogule kinnitamiseks ettepanek sõlmida vastutuskindlustusleping EAL liikmetele (va Tallinna ja Tartu AL liikmed) üheks aastaks, määrates kindlaks hüvitatavate kahjunõuete kogusumma ja arvu. Kindlustuskaitse saavad EAL liikmed, kes tasuvad ühekordselt määratud tähtajaks EAL-le kindla summa (sõltuvalt kindlustuslepingust).

3. Esitada EAL 2003. a eelarve projekt kinnitamiseks üldkogule; lisada kasutamata remondisummad.

4. Teha EAL üldkogule ettepanek kehtestada EAL-le laekuva liikmemaksu suuruseks 2003. a 35 kr/kuus, mittetöötavatel arstidel ja ENÜ-sse kuuluvatel residentidel 20 kr/kuus.

5. Teha ravimitootjatele ettepanek SA Arstide Täienduskoolituse Fond toetamiseks, kusjuures annetajad ei saa kaasa rääkida stipendiumide määramisel.

6. EAL ei võta seisukohta eriarsti visiiditasu ja haigla voodipäevatasu kehtestamise kohta.

7. Paluda erialaseltsidel nimetada kandidaadid Tervishoiuameti nõukotta.

Eesti Arstide Liidu volikogu koosolek

27. oktoobril toimus Tartus EAL volikogu koosolek. Pikemalt käsitleti seisu meie olulisimal võitlusväljal – palgaläbirääkimistel ja kinnitati arstide liidu seisukohad kahe tähtsa seaduse: Patsiendiseaduse ja Ravikindlustuse seaduse eelnõu kohta.

Samuti arutas volikogu üldkogu koosoleku korraldamist ja kiitis heaks EAL järgmise aasta eelarve projekti.

Palgaläbirääkimistel Eesti Haiglate Liidu ja töövõtjate kutseliitude (EAL, ETTK ja ETTAL) vahel on varasuvest saati peetud mitmeid kohtumisi nii omavahel kui ka sotsiaalminister Eiki Nestori osavõtul. Peamise nõudmise – miinimumtunnitasu osas olid käärid alguses üsna suured: nõudmine arstidel 55, õdedel 25 ja hoolduspersonalil 15 kr, EHL esimene pakkumine aga arstidele 28, õdedele 15 krooni tunnis. Nüüd on peaaegu jõutud kompromissnumbriteni 40, 23 ja 13.50. EHL soovib siduda palgakokkuleppe otseselt ravikindlustuse eelarvega, mis annaks garantii, et haiglatel tõepoolest on reaalseks palgatõusuks kate, arstide liit aga on esitanud kalkulatsioonid, mille alusel võib väita, et nõudmiste täitmine on igal juhul tööandjatele jõukohane.

Arstide Liit ei ole nõus Haiglate Liidu lisatingimustega:

Kokkuleppe sidumine eriarstiabi rahastamise kasvuga ja hinnakirja muudatustega (konkreetsetes arvudes)
Kokkuleppe lisa tervishoiuteenuse osutajate osas, kes eeltoodud nõudeid täita ei suuda ja kes lepivad töövõtjatega kokku eraldi tingimustes

EAL volikogu otsused 27.10.01

I Kinnitada EAL lõplik palgakokkuleppe tekst:

Kehtestada eriarstina töötavatele arstidele minimaalseks tunnipalgamääraks 40 krooni, õdedele minimaalseks tunnipalgamääraks 23 krooni ja hoolduspersonalile minimaalseks tunnipalgamääraks 13.50 krooni
Käesolevas palgakokkuleppes reguleerimata palgatingimused kehtestatakse kollektiivlepingutega igas raviasutuses eraldi.
Näha ette asutuse personalikuluna vähemalt 50% asutuse raviteenuse müügi tulust.
Osapoolte kokkuleppel laiendatakse antud kokkulepet kõikidele Eestis tegevusluba omavatele tervishoiuasutustele.
Töövõtjate esindajad kohustuvad säilitama leppe kehtivusaja jooksul töörahu miinimaalse tunnipalgamäära osas.
Osapooled jätkavad aastal 2002 koostööd saavutamaks töövõtjate esindajate poolt palgaläbirääkimiste algul esitatud miinimumtunnitasusid (eriarstidel 55 krooni, õdedel 25 krooni ja hoolduspersonalil 15 krooni), korrigeerides neid tarbijahinnaindeksi muutusega ning üleriigilise tasemel tervishoiutöötajate tööalaseid ja sotsiaalsuhteid reguleeriva kollektiivlepingu sõlmimiseks.
EHL esitatud lisatingimustega EAL ei nõustu.

II Kinnitada EAL seisukohad Patsiendiseaduse ja Ravikindlustuse seaduse eelnõu kohta.

III Kinnitada EAL eelarve projekt ja esitada see üldkogule.

IV Korraldada EAL üldkogu koosolek 24. nov. 2001. a. Tartus. Kutsuda koosolekule sotsiaalminister Eiki Nestor ja paluda ettekannet Eesti tervishoiureformidest. Kinnitada päevakord.

Lõppdokumendis käsitletakse järgmisi teemasid:

* tervishoiureform ja arstide tööhõive probleemid
* taastusravi ja pikaravi süsteemi loomine
investeeringud tervishoius
* palgaläbirääkimiste tulemused
arsti ja patsiendi suhted ja
patsiendiseadus

Palgaläbirääkimised Eesti Haiglate Liiduga jätkuvad

1. juunil kohtusid Tallinnas EHL majas töövõtjate kutseliitude – Eesti Arstide Liidu (EAL), Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu (EKTK) ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu (ETTAL) palgaläbirääkimiste delegatsioonid Eesti Haiglate Liidu esindajatega.
Lepiti kokku, et arste esindab läbirääkimistel EAL, keskastme meditsiinispetsialiste EKTK ja teisi meditsiinitöötajaid ETTAL. Eriarvamusel on selles küsimuses Eesti Radioloogide Ühing, kes soovib pidada läbirääkimisi oma liikmete palkade üle eraldi ega soovi, et nende liikmeskonda kuuluvaid arste esindaks EAL.

Arstide Liit esitas oma palganõudmised (vt. volikogu otsused), mis EHL volikogu lubas läbi arutada ja anda oma vastuse järgmisel kohtumisel 26. juunil Pärnus.
Haiglate Liit rõhutas, et kutseliitude nõudmiste täitmiseks oleks tervishoiu finantseerimiseks vaja eraldada täiendavalt u. 400 miljonit krooni aastas.

Eelmisel aastal kirjutati alla kutseliitude ja Haiglate Liidu ühisavaldus, kus EHL nõustus tõstma palgakulusid raviasutuste eelarves kuni 50 %-ni, kuid senistel andmetel pole paljudes haiglates seda tehtud.

13. APRILLIL TOIMUS TALLINNAS EESTI ARSTIDE LIIDU VOLIKOGU KOOSOLEK

13. APRILLIL TOIMUS TALLINNAS

EESTI ARSTIDE LIIDU VOLIKOGU KOOSOLEK

EAL volikogu koosoleku peamisteks päevakorrapunktideks olid olukord palgaläbirääkimistel, Eesti Arstide Liidu ja piirkondlike liitude vahelise koostöölepingu projekt, võimalikud muudatused liikmemaksude kogumise süsteemis ja EAL liikmeskonna registri täiendamine.

EAL nõudmised palgaläbirääkimisteks Eesti Haiglate Liiduga:

Vastavalt EAL eestseisuse otsusele 03.03.2000 on Eesti Arstide Liidu delegatsioon koosseisus Andres Lehtmets (esimees), Matti Tarum ja Toomas Kariis volitatud alustama palgaläbirääkimisi järgmiste nõudmistega:

Kehtestada kategooriat või pädevust omava eriarsti minimaaltöötasuks 55 kr/t.
Jätta palkade diferentseerimine vastavalt arsti kvalifikatsioonile ja staazhile tööandja kompetentsi.
Viia põhipalga osakaal töötasus vähemalt 80 %-ni, nähes ette tööülesannete kajastamise ametijuhendis ja töölepingus ning vähendada lisatasude osakaalu palgakuludes.
Tagada residentuuri baasasutustes residentidele miinimumtöötasu 25 kr/t. lähtuvalt nende poolt tehtud tööst haigekassadega sõlmitud lepingu piirides ja arvestades tasu sisse ka Sotsiaalministeeriumi poolt residentuuri baasasutustele eraldatud summad.
Tagada raviasutuste palgakulude järgmine osakaal üldkuludes:
– statsionaarset abi osutavas raviasutuses mitte alla 50 %

– ambulatoorset abi osutavas raviasutuses mitte alla 70 %

Arstide tunnikoormuste kehtestamisel lähtuda vastava erialaseltsi poolt soovitatud koormustest.
Läbirääkimiste tulemusel koostati ühisavaldus:

Eesti Haiglate Liit (EHL), Eesti Arstide Liit (EAL) ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit (EKTK), pidanud palgaläbirääkimiste kolm vooru, jõudsid järgmistele seisukohtadele:

1. Eesti Haiglate Liit peab põhjendatuks kutseliitude poolt esitatud miinimumtunnitasude nõuet (kvalifikatsioonikategooriaga arstidel 55 kr., residentidel 25 kr. ja õdedel 25 kr.), kuid ei pea võimalikuks nende järgimist enamikes tervishoiuasutustes tänaste tervishoiu finantseerimispõhimõtete, teenuste struktuuri ja raviteenuste lepingumahtude tõttu.

2. Osapooled leiavad, et edasine kolmepoolne läbirääkimine ei vii tulemuseni. EHL ei saa endale palgaläbirääkimistel võtta tööandja kõiki funktsioone, kuivõrd enamikul liitu kuuluvatel tervishoiuasutustel puudub õigus kehtestada tervishoiuteenuste hindu, milles sisalduksid kutseliitude poolt nõutavad miinimumtasud.

3. Vaatamata asjaolule, et üldkokkulepet miinimumtunnitasude osas ei õnnestunud saavutada, toetavad osapooled asutuste siseseid palgaläbirääkimisi eesmärgiga tõsta arstide ja õdede tunnitasu. Osapooled on nõus põhimõttega, kus palkade diferentseerimine vastavalt arsti ja õe kvalifikatsioonile, staažile ning töö spetsiifika nõuetele jääb tööandja kompetentsi.

4. Osapooled leiavad, et põhipalga osakaal arstide ja õdede töötasus koos seaduses ettenähtud lisatasudega (öötöö, töö puhkepäevadel, riiklikel pühadel jms.) peab olema vähemalt 80%, et tööülesanded tuleb kajastada ametijuhendis ja töölepingus ning muude lisatasude osakaalu palgakuludes viiakse miinimumini.

5. Osapooled peavad õigeks, et statsionaarset abi osutavas raviasutuses on personalikulu vähemalt 50 % ja ambulatoorset abi osutavas raviasutuses vähemalt 70 % üldkuludest.

6. Osapooled peavad põhjendatuks arstide ja õdede tunnikoormuste kehtestamisel lähtuda erialaseltside poolt soovitatud koormustest.

7. Osapooled pöörduvad sotsiaalministri poole järgmiste nõudmisega:

tagada raviteenuste hinnakirjas olevate teenuste hindade läbivaatamine lähtuvalt kutseliitude nõudest miinimumtunnitasude osas

tagada raviteenuste lepingute sõlmimise mehhanism, mis arvestab teenuse osutamise optimaalsust ja põhjendatust konkreetses raviasutuses ning annab võimaluse planeerida tervishoiuteenuste pakkumist vähemalt 5-aastases perspektiivis.

kaaluda patsiendi omavastutuse tõstmist või tasuliste tervishoiuteenuste nimekirja laiendamist lisaressursside leidmiseks tervishoiusüsteemi finantseerimisel

EHL president EAL president EKTK president

U.Sule A.Lehtmets I.Rahendi

Vajadus sõlmida koostöölepingud EAL ja piirkondlike liitude vahel tekkis eelkõige seetõttu, et nii piirkonnaliidud kui EAL on iseseisvad juriidilised isikud, kuid nende liikmeskond kattub – kõik piirkondlike liitude liikmed on ühtlasi ka Eesti Arstide Liidu liikmed. Et vältida segadusi ja täpsemalt jaotada “keskliidu” ja “kohalike liitude” funktsioone, koostas eestseisus koostöölepingu projekti, mis volikogu liikmetele arutamiseks ja parandamiseks ka välja jagati.

Liikmemaksudest räägiti põgusalt juba eelmisel üldkogul, probleeme tekitab see, et praeguse süsteemi järgi laekub maks umbisikuliselt ja makstud summa suurust kontrollida on praktiliselt võimatu. Fikseeritud maksu kehtestamisel on takistuseks väga suured palgaerinevused. Volikogule esitati kohapeal arutamiseks liikmemaksu kogumise mitu võimalikku varianti, loodetavasti jõutakse ühisele seisukohale sügisesel koosolekul, et tehtavad muudatused saaksid siis juba lõpliku kinnituse üldkogult.

Vaidlusi ei tekitanud ettepanek täiendada EAL liikmete registrit lisaandmetega. Selleks saId piirkondlike liitude juhid ankeedid, mille täidab iga arstide liidu liige ise. Registrit hakatakse edaspidi parandama kaks korda aastas ja selle järgi tellitakse ka Eesti Arsti. Ootame kõigilt mõistvat suhtumist sellesse ettevõtmisse ja küsitluslehtede kiiret tagastamist.