Riikliku lepitaja uus nägemus jätab palgaleppest välja arst-residendid ja kiirabitöötajad

Arstide Liit ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit said täna pärastlõunal riiklikult lepitajalt uue palgaleppe projekti, mis jätab 2007. aastal kindlast palgatõusust ilma arst-residendid ja kiirabitöötajad.

Lepingu projektis sätestatakse, et alates 1. aprillist 2007 kehtestatakse tunnipalga alammääraks arstile (v.a. arst-residendile ja kiirabis töötavale arstile) 99 krooni ja õele (v.a. kiirabis töötavale õele) 52 krooni 50 senti.

Seega ei pea riiklik lepitaja arst-residente ja kiirabiarste arstideks ega kiirabis töötavaid õdesid õdedeks. Lisaks on leppest välja jäetud ka rida teisi keskastme tervishoiutöötajaid.
Niisugune suhtumine on äärmiselt solvav ja võrdse kohtlemise põhimõtteid eirav.

Arst-residentide palgatõus ja tingimuste loomine noorte spetsialistide Eestisse tööle jäämiseks oli läbirääkimiste üks võtmeküsimusi. „Tänu palgatõusule on noorarstidel rohkem motivatsiooni töötada kodumaal“, ütles Jaak Aab ajakirjanikele 25. jaanuaril. Täna tahaks sotsiaalministrilt küsida, kelle tööandja esindajana ta läbirääkimistel osales, kui tervishoiutöötajad, kelle palgaraha tuleb riigieelarvest, palgatõusu ei näe?

Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit astuvad välja oma liikmete õiguste kaitseks ja avaldavad nördimust riikliku lepitaja käitumise üle.

Mõni tund varem saatsid Arstide Liit ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit lepitajale juba kolmandat korda oma ettepanekud kirjutada alla kas kaheaastane palgalepe varem kokku lepitud tingimustel, või siis üheaastane lepe 2007. aastaks vastavalt 25. jaanuari miinimumtunnitasude kokkuleppele. Henn Pärn teatas 6. märtsil Aktuaalses kaameras, et üheaastase kokkuleppe sõlmimine on võimalik.

Riikliku lepitaja suhtumist tervishoiutöötajatesse näitab seegi, et oma ettepanekule vastamiseks andis ta aega vähem kui neli tundi. Seni lepitajal kuhugi kiiret polnud – Arstide Liidu esindajate viimane kohtumine temaga toimus 12. veebruaril.

Henn Pärna viimane samm näitab, et lepitamise asemel püüab ta osapooli veel rohkem tülli ajada.

08.03.07

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit

Tervishoiutöötajad ootavad nägemuste asemel reaalset palgalepet

Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel jõuti 25. jaanuaril kokkuleppele 2007. aasta miinimumtunnitasudes. Selle kokkuleppe kehtimist on oma avaldustes korduvalt kinnitanud ka tööandjate esindajad.

15. veebruaril tegid tervishoiutöötajate kutseliidud ettepaneku kehtestada 2008. aastal miinimumtunnitasudeks alates 1. aprillist arstidele 116.50, keskastme tervishoiutöötajatele 62.50 ja hooldustöötajatele 34.50 krooni. Selles, et 2008. aastal muutuvad palganumbrid 1. aprillist, olid osapooled kokku leppinud juba 20. jaanuaril. Oleme tööandjate vastust oma ettepanekule oodanud üle kahe nädala, kuid ei tea tänaseni, kas sotsiaalminister ja Haiglate Liit nõustusid sellega või mitte.

Vastuse asemel edastas riiklik lepitaja Henn Pärn 1. märtsil hoopis oma nägemuse palgaleppest. Arusaamatutel põhjustel on lepitaja sellest välja jätnud punkti, et osapooled jätkavad kolmepoolseid läbirääkimisi tervishoiu rahastamise põhimõtteid käsitleva poliitilise kokkuleppe sõlmimise üle, mille eesmärgiks on tervishoiu jätkusuutlik rahastamine.

See on äärmiselt kahetsusväärne, kuivõrd tervishoiu rahastamise parandamine on jätkuvalt meditsiinitöötajate üks peamisi nõudmisi. Pealegi oleks poliitikutel eelseisval valimistevabal perioodil just sobiv aeg sisuliste probleemide lahendamisega tegelda.

Tervishoiutöötajate hämmastuseks sisaldab lepitaja nägemus 2008. aasta miinimumtunnitasudena tööandjate poolt kord juba välja käidud ja tervishoiutöötajate poolt tagasi lükatud pakkumist. Peale selle on 2008. aasta palgatõusu jõustumine sõltuvusse viidud reast tingimustest, sealhulgas Haiglate Liidu ja Haigekassa vahelisest kokkuleppest. Tingimusliku leppe sõlmimise välistasid osapooled juba lepitusläbirääkimiste alguses.
Täielikult puudub lepitaja nägemusest eelmiste palgalepete korral kehtinud laiendamine kõikidele arstidele, õdedele ja hooldajatele.

Ülaltoodust tulenevalt ei ole tervishoiutöötajatel võimalik palgaleppe niisuguse versiooniga nõustuda.

Riikliku lepitaja tegevusest jääb mulje, et ta ei ole oma ülesannetest täpselt aru saanud. Lepitaja nägemuste analüüsimise asemel soovivad tervishoiutöötajad alla kirjutada saavutatud kokkulepetele.

2.03.2007

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit

2008. aasta miinimumtunnitasud endiselt kokku leppimata

12. veebruaril toimus riikliku lepitaja juures tervishoiutöötajate alampalga läbirääkimiste kohtumine.

30. jaanuaril lepiti kokku, et tööandjad esitavad oma 2008. aasta miinimumtunnitasude pakkumise 7. veebruariks, et tervishoiutöötajate liidud jõuaksid oma seisukoha kujundada. Kahjuks sellest kokkuleppest kinni ei peetud ja töövõtjad said pakutavad palganumbrid teada alles koosolekul.

Järjekordne pakkumine on alates 1. jaanuarist 2008 arstidele 112, õdedele 60 ja hooldustöötajatele 33 krooni tunnis. Tööandjad ja lepitaja ei tunnista enam ka 19. jaanuari kokkulepet, mille kohaselt kehtivad 2007. aasta miinimumtunnitasud 1. aprillist 2007 kuni 31. märtsini 2008.

Tervishoiutöötajad soovisid pakkumise hindamiseks aega 15. veebruarini.

Palgatõus 1. aprillist 2008 sama ressursi piires võimaldaks kehtestada suurema miinimumtunnitasu ja jõuda lähemale Arstide Liidu pikaajalisele eesmärgile – arsti miinimumtöötasuks kahekordne Eesti keskmine palk.

Ootamatu pööre tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel

Täna hommikul kogunenud tervishoiutöötajate kutseliitude esindajad tunnustasid palgaläbirääkimiste delegatsioonide tehtud head tööd. Sotsiaalministriga on saavutatud kokkulepe jätkata läbirääkimisi tervishoiu üldise rahastamise üle rahulikus õhkkonnas.

Palgaläbirääkimiste käigus saavutati mõlemapoolsete kompromisside tulemusel konsensus palgatõusuks vajaliku ressursi suuruse osas.

Riigisektoris töötavaid meedikuid esindav sotsiaalminister Jaak Aab nõustus ka töötajate sooviga, et palgatõus rakenduks kokkulepitud ressursi ulatuses 1. aprillist.

Eile õhtul tekkis aga ootamatu takistus tööandjate poolelt. Haiglajuhtide esindaja Urmas Sule sõnul ei ole tal volitusi kokkuleppe kinnitamiseks ilma Haiglate Liidu üldkoosoleku otsuseta.

Tervishoiutöötajad on seisukohal, et muutunud olukorras on palgakokkuleppe sõlmimine võimalik rahumeelsel teel. Streik esmaspäeval ei alga. Töötüli lahendus sõltub nüüd haiglajuhtide otsusest.

21.01.07

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit

Riigi esindajad tervishoiutöötajatele palgaläbirääkimistel pakkumist ei teinud

Täna toimus tervishoiusektori töötüli lepitusmenetluse esimene kohtumine riikliku lepitaja juures. Palgaläbirääkimistel tööandjat esindava valitsuskomisjoni esimees sotsiaalminister Jaak Aab kohtumisel ei osalenud.

Tervishoiutöötajad olid valmis nõustuma sotsiaalministri varem meedias välja öeldud palganumbritega riigiasutustes töötavatele arstidele 114 krooni, õdedele ja hooldustöötajatele 55 krooni tunnis. Arstid oleksid rahul ka 110 ja hooldustöötajad 35 krooniga tunnis, võimaldades nii õdedele tunnipalgaks 60 krooni. Kohal viibinud komisjoniliikmed abiminister Peeter Laasik ja Sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsler Ivi Normet seda ettepanekut vastu ei võtnud ega teinud ka teist riigipoolset pakkumist.

Haiglate Liidu hinnangul ei piisa Haigekassa 2007.a eelarves ettenähtud vahenditest enamaks kui 12%-liseks palgatõusuks. Sellest lähtudes tegid nad praeguste ressursside juures maksimaalse võimaliku miinimumtasude pakkumise: arstidele 84,4 kr, õdedele 43,9 kr ja hooldustöötajatele 25,9 krooni tunnis.

Pakutud tunnitasud tervishoiutöötajaid ei rahulda ja palgakokkulepet sõlmida ei võimalda.

Osapoolte järgmine kohtumine riikliku lepitaja juures toimub 11. jaanuaril.

22.12.2006

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühing

Palgaläbirääkimised on alanud

Arstide ja õdede palgaläbirääkimised on alanud

11. mail algasid läbirääkimised üleriigilise palgakokkuleppe sõlmimiseks arstide ja keskastme tervishoiutöötajate miinimumtunnitasu kehtestamiseks 2007. ja 2008. aastaks.

Läbirääkimiste esimesel kohtumisel Tartus osalesid tööandjate poolel Eesti Haiglate Liit ja töövõtjate poolel Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit.
Vastupidiselt väljakujunenud tavale ei võtnud palgaläbirääkimistest osa Vabariigi Valitsuse esindaja, kuigi riik on tööandjaks olulisele osale tervishoiutöötajatest.

Viimaste aastate teravamaid probleeme meie tervishoius on olnud arstide ja õdede lahkumine Eestist. Seetõttu võime üsna varsti sattuda olukorda, kus patsient ei saa ravi sellepärast, et pole ravijat. Töö- ja palgatingimuste parandamisega on võimalik mõjutada tervishoiutöötajaid kodumaale jääma.
Arstide ja keskastme tervishoiutöötajate kutseliitude juhid andsid haiglate liidule üle oma palganõudmised. EAL eesmärk on kehtestada arstide miinimumtunnitasuks kahekordne Eesti keskmine tunnitasu ja EKTK eesmärk tõsta õdede miinimumpalk riigi keskmise palga tasemele.

Volikogu kiitis palgakokkuleppe heaks

Eesti Arstide Liidu volikogu koosolek toimus 25. septembril Tallinnas.
Volikogu võttis kokku palgaläbirääkimiste tulemused ja analüüsis sõlmitud kokkulepet. Palgakokkulepe kiideti heaks ja avaldati tunnustust läbirääkimiste delegatsiooni liikmetele ning kõigile osapooltele, tänu kellele kokkulepe lõpuks sündis.
Veel arutati Arstide Liidu 2005.a. eelarve koostamise põhimõtteid ja jõuti üksmeelsele arvamusele, et organisatsiooni laiema ja efektiivsema tegutsemise huvides on otstarbekas suurendada liikmemaksu.

EAL volikogu otsused 25.09.2004:

1) Volikogu kiidab heaks palgaläbirääkimiste delegatsiooni töö ja on rahul sõlmitud palgakokkuleppega.

2) Eestseisus koostab mitu erinevat 2005. a eelarvevarianti, mis esitatakse piirkonnaliitudele arutamiseks. Eelarve kinnitab üldkogu.

3) Sõlmida vastutuskindlustusleping EAL liikmetele AS If Eesti Kindlustusega perioodiks 01.10.04–30.09.05.

4) Korraldada EAL üldkogu koosolek 4.12.2004 Haapsalus. Delegaatide valimise kvoot piirkonnaliitudes on 1:12. Üldkogul käsitletakse arstieetika küsimusi ja EAL struktuuri muudatusi.

13.juunil sõlmiti tervishoiutöötajate palgakokkulepe

Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Arstide Liidu, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu ning Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu esindajad kirjutasid 13. juunil alla tervishoiutöötajate palgakokkuleppele, mis kehtestab alates 1. juulist 2003 tunnipalga alammääraks arstile 50 krooni, keskastme tervishoiutöötajale 25 krooni ja hooldustöötajale 16 krooni.
Vastavalt kollektiivlepingute seadusele soovivad tervishoiutöötajate kutseliidud laiendada palgakokkulepet kõigile Eestis tervishoiuteenuseid osutavatele juriidilistele isikutele.

Eesti Haiglate Liit
Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervis-hoiutöötajate Kutseliit
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit

K O K K U L E P E

Tervishoiuala töötajate miinimumtunnitasu kehtestamise kohta

Eesti Haiglate Liidu volitatud esindajad ühelt poolt ning Eesti Arstide Liidu, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu esindajad teiselt poolt, pidades riikliku lepitaja vahendusel läbirääkimisi tervishoiutöötajate palgatingimuste küsimustes, pidades esmatähtsaks tervishoiuteenuse senisel tasemel hoidmist ja kvaliteetse arstiabi osutamist ning lähtudes tsiviliseeritud ühiskonnas aktsepteeritud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, leppisid kokku alljärgnevas:

1
Kehtestada alates 1. juulist 2003.a. tunnipalga alammääraks arstidele 50 krooni tunnis, keskastme tervishoiutöötajale 25 krooni tunnis ja hooldustöötajale 16 krooni tunnis käesoleva kokkuleppe punktis 3 toodud tingimuse täitumisel.

2
Eesti Arstide Liit, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit teevad raviteenuste praktiliste osutajate esindajatena tööandjatega koostööd ühishuvide esindamisel ning tagavad käesoleva kokkuleppe täitmise korral töörahu säilimise.

3
Lähtuvalt ühishuvist õiglase palgapoliitika kehtestamisel, teevad osapooled koostööd saavutamaks oma põhjendatud nõudmistele vajalikud rahalised katteallikad seaduses ettenähtud korras. Kokkuleppe punktis 1 sätestatud kohustus astub jõusse tingimusel, et Vabariigi Valitsus jõustab alates 01.07. 2003.a. kindlustatu terviseuuringute, tervise säilitamise ja raviteenuste piirhinnad lähtudes käesolevale kokkuleppele allakirjutanute 21. mai 2003.a. ühisettepanekust.

4
Käesolev kokkulepe jõustub allakirjutamise päevast ja kehtib kuni 30. juunini 2004.a. ning pikeneb automaatselt, kui üks osapooltest ei ole teisele osapoolele vähemalt üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist kirjalikult teatanud oma soovist kokkulepet muuta.

5
Tekkivate erimeelsuste lahendamiseks töökollektiivide tasandil on osapooltel võimalus pöörduda abi saamiseks paikkondlike lepitajate poole.

6
Käesoleva kokkuleppe esitab registreerimiseks Eesti Arstide Liit 10 päeva jooksul peale allkirjastamist.

7
Käesolev kokkulepe on vormistatud viies võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest neli jäävad kokkuleppe allakirjutanutele ja üks riiklikule lepitajale.

Meelis Roosimäg,
Eesti Haiglate Liidu president
Andres Kork,
Eesti Arstide Liidu president
Inna Rahendi,
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu president
Ann Paal,
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu juhatuse liige

Tallinnas, 13. juunil 2003.a