Töövaidluskomisjon otsustas, et Lääne-Tallinna Keskhaigla hoiatas arstide liidu usaldusisikut põhjendamatult

Töövaidluskomisjon leidis oma otsuses 28. aprillil, et arstide liidu usaldusisik Lembi Aug ei ole konfidentsiaalsuskohustust rikkunud ega tööandja mainet kahjustanud ning hoiatuse tegemine ei ole põhjendatud. Samas ei tunnistanud töövaidluskomisjon hoiatust kehtetuks, kuna ei leidnud selleks seadusest tulenevat alust.

21. märtsil esitas Lääne-Tallinna Keskhaigla dr Augile hoiatuse, milles süüdistas teda LTKH konfidentsiaalsete andmete avaldamises avalikkusele ja haigla maine rikkumises ning hoiatas, et kui ta veel rikub töösisekorraeeskirju, töökorralduse reegleid, töölepingut, töölepingu seaduses sätestatud kohustusi või muid tööandja korraldusi, on LTKH-l õigus tema tööleping erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öelda.

Lembi Aug vaidlustas alusetult tehtud hoiatuse töövaidluskomisjonis, teda esindasid advokaat Roman Levin ja Eesti Arstide Liit.

Töötajate esindaja võitis Lääne-Tallinna Keskhaiglat ka ringkonnakohtus

Tallinna Ringkonnakohus otsustas lugeda AS Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt 16.11.2009 Andres Korgile esitatud töölepingu ülesütlemine tühiseks ja tööleping ülesütlemisega mittelõppenuks.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ja leidis, et Andres Korgi töö kliiniku juhatajana ei olnud kirurgiakliinikule täiendavate osakondade allutamisega ja kliiniku ümbernimetamisega lõppenud, mistõttu tema koondamine ei olnud õigustatud ja on Töölepingu seaduse sätteid silmas pidades tühine. Asjaolu, et haigla on vaidlusaluse kliiniku juhatajana töötamiseks sõlminud lepingu teise töötajaga, ei anna alust lugeda Andres Korgi töölepingu ülesütlemist kehtivaks.

Dr Korgi koondamise tegelik põhjus oli see, et ta esindas arstide liidu eestseisuse liikmena teisi töötajaid. EAL kui ametiühing osales kohtuvaidluses Andres Korgi esindajana.

Arstide liit on endiselt seisukohal, et raviraha kulutamine ebaseaduslikele koondamistele ja õigusabile on lubamatu. Valede otsuste ja teadliku seaduserikkumise eest vastutavad haigla nõukogu (esimees Merike Martinson) ja juhatus (esimees Boris Kirt), kes peaksid haiglale tekitatud kahju hüvitama.

Tööandjat karistati informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest

14.09.2010 tegi Tööinspektsioon otsuse väärteomenetluses AS Lääne-Tallinna Keskhaigla vastu, tunnistades haigla juhatuse ametiühingu seaduse ja töötajate usaldusisiku seaduse rikkumise tõttu väärteos süüdi ja määrates karistuseks rahatrahvi.

Tuletame meelde, et vastavalt seadustele on tööandja alati kohustatud informeerima ja konsulteerima usaldusisikuid enne selliste otsuste vastuvõtmist, millega kaasnevad või võivad kaasneda olulised muudatused tööandja struktuuris, töötajate koosseisus, töökorralduses või töötajate töölepingulistes suhetes, sealhulgas töösuhete lõpetamine. Kuna „masu“ tervishoius jätkub, siis võivad tööandjad selliseid muudatusi plaanida ka edaspidi. Usaldusisikul on 15 tööpäeva jooksul pärast teabe saamist õigus esitada kirjalik arvamus või ettepanek või teatada soovist alustada konsulteerimist. 7 tööpäeva jooksul algatab tööandja konsulteerimise, mille käigus ta selgitab kavandatavat tegevust ja selle tagajärgi töötajatele. Poolte eesmärk on kokkuleppele jõudmine.

Kui tööandja ei täida informeerimise ja konsulteerimise kohustust, saavad ametiühingud töötajate õiguste tagamiseks esitada avalduse Tööinspektsioonile. Arstide liidu ja teiste tervishoiutöötajate liitude usaldusisikud Lääne-Tallinna Keskhaiglas kasutasid seda võimalust, kuna tööandja tegi süstemaatiliselt töötajaid otseselt puudutavaid muudatusi, ilma usaldusisikuid sellest eelnevalt teavitamata. Seaduserikkumist jätkati vaatamata ametiühingute korduvatele pöördumistele nii LTKH juhatuse (esimees Boris Kirt) kui ka nõukogu (esimees Merike Martinson) poole.

Tööinspektsiooni otsusega tunnistati Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatus informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise tõttu 2009. ja 2010. a väärteos süüdi ja karistati rahatrahviga 3000 krooni. Trahvisumma on sümboolne, kuid sellele lisandub ka väärteomenetluses juhtkonda töötajate seaduslike nõudmiste vastu kaitsma palgatud vandeadvokaadi tasu. Niisuguseid kulusid ei tohiks kinni maksta haigla ravirahadest. Usaldusisikud kaaluvad pöördumist haigla nõukogu poole, et juhatuselt nõutaks väärteomenetlusega seotud kulude ja rahatrahvi hüvitamist.

Lääne-Tallinna Keskhaigla jätkab raviraha kulutamist kohtuvaidlusele

Lääne-Tallinna Keskhaigla kaebas ringkonnakohtusse edasi Harju maakohtu otsuse, millega loeti LTKH ja Andres Korgi vaheline tööleping mittelõppenuks ja kohustati haiglat ennistama dr Kork kirurgia-ja anestesioloogiakliiniku juhataja ametikohale.

Arstide liidule on arusaamatu, miks jätkavad Lääne-Tallinna Keskhaigla juhid Merike Martinson ja Boris Kirt kohtuotsust edasi kaevates oma ebaseadusliku tegutsemise õigustamist. Kuivõrd maakohus tuvastas, et dr Andres Kork koondati põhjusel, et ta esindab EAL eestseisuse liikmena teisi töötajaid, siis tuleb kohtuvaidluse jätkamist tõlgendada rünnakuna kogu arstide liidu vastu. Arstkonnale on vastuvõtmatu, et seadusevastaste koondamiste hüvitamisele ja õigusabile kulutatakse patsientide raviraha.

Ida-Tallinna Keskhaigla juhid rikuvad rahvusvahelise streigiõiguse põhimõtteid

Ida-Tallinna Keskhaigla juhtkond (juhatuse esimees Ralf Allikvee, nõukogu esimees Vilja Savisaar) tegi 12. jaanuaril abilinnapea Merike Martinsoni ettepanekul meditsiinilisele personalile palgapakkumise, millega tõstetaks arstide, õdede ja hooldustöötajate töötasud tervishoiutöötajate palganõudmise tasemest kõrgemale.

„Streigi toimumise korral Ida-Tallinna Keskhaiglas ükskõik millises ulatuses pakkumine ei kehti,“ teatab Ida-Tallinna Keskhaigla juhatus oma töötajatele.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide nr 87 ja 98 järgi on tegemist töötajate lubamatu mõjutamisega eesmärgil nurjata streigi läbiviimine. Sellise tegevusega rikutakse töötajate ühinemisvabaduse põhimõtteid. Eesti on need konventsioonid ratifitseerinud, mis tähendab, et neid tuleb ka järgida.