Töövaidluskomisjon otsustas, et Lääne-Tallinna Keskhaigla hoiatas arstide liidu usaldusisikut põhjendamatult

Töövaidluskomisjon leidis oma otsuses 28. aprillil, et arstide liidu usaldusisik Lembi Aug ei ole konfidentsiaalsuskohustust rikkunud ega tööandja mainet kahjustanud ning hoiatuse tegemine ei ole põhjendatud. Samas ei tunnistanud töövaidluskomisjon hoiatust kehtetuks, kuna ei leidnud selleks seadusest tulenevat alust.

21. märtsil esitas Lääne-Tallinna Keskhaigla dr Augile hoiatuse, milles süüdistas teda LTKH konfidentsiaalsete andmete avaldamises avalikkusele ja haigla maine rikkumises ning hoiatas, et kui ta veel rikub töösisekorraeeskirju, töökorralduse reegleid, töölepingut, töölepingu seaduses sätestatud kohustusi või muid tööandja korraldusi, on LTKH-l õigus tema tööleping erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öelda.

Lembi Aug vaidlustas alusetult tehtud hoiatuse töövaidluskomisjonis, teda esindasid advokaat Roman Levin ja Eesti Arstide Liit.

Arstide liit nõuab seaduserikkumise lõpetamist Lääne-Tallinna Keskhaiglas

Arstide liit pöördus Tallinna linnavõimude poole, et lõpetataks seaduserikkumine ja ametiühingu tegevuse takistamine Lääne-Tallinna Keskhaiglas.

Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Boris Kirt ähvardab lõpetada töölepingu arstide liidu usaldusisiku, tunnustatud kardioloogiga, süüdistades teda konfidentsiaalsete andmete avaldamises ajakirjanduses ja haigla maine kahjustamises.

Süüdistused on alusetud ja tööandja tegevus otseses vastuolus usaldusisiku tegevust reguleerivate seadustega.

Lääne-Tallinna Keskhaiglas pole see esimene katse töötajate esindajast vabaneda. 2009. aastal koondati kirurgiakliiniku juhataja, arstide liidu eestseisuse liige, hoolimata Tööinspektsiooni seisukohast ja arstide liidu korduvatest pöördumistest nii Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse kui nõukogu poole, et koondamine on seadusevastane. Kohus tunnistas töölepingu ülesütlemise kehtetuks. Ebaseaduslikele koondamistele ja kohtuvaidlustele on haigla juhatus kulutanud ligi 1,5 miljonit krooni, patsientide raviraha. Arstkonna esindajana leiab arstide liit, et juhatuse seadusevastase tegevuse kulusid ei tohi katta haigla eelarvest ja linnavalitsus peaks need vastutavatelt isikutelt sisse nõudma.

2010. aastal karistas Tööinspektsioon väärteokorras Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatust ametiühingu seaduse ja töötajate usaldusisiku seaduse rikkumise eest rahatrahviga, kuid sellele vaatamata kestavad seaduserikkumised edasi.

Arstide liit peab lubamatuks Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe Boris Kirdi käitumist, kes takistab arstide liidu kui ametiühingu tegevust ja ründab otseselt töötajate esindajaid. Arstkond tahaks uskuda, et haigla meditsiini- ja töötajavaenulik seadusi eirav juhtimine, mis pingestab ravikeskkonda ja kahjustab patsientide huve, ei ole Keskerakonna poliitika. Tallinna linnavõimud peaksid kaaluma, kas korduvalt seadusi rikkunud isik on sobiv Lääne-Tallinna Keskhaigla juhi kohale.

Kuna Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu esimees Merike Martinson, kes abilinnapeana kureerib kogu Tallinna tervishoidu, ei ole arstide liidu varasemaid pöördumisi arvestanud ja olukord haiglas pole paranenud, ootab arstide liit vastust haigla omaniku esindajatelt, Tallinna linnavolikogu esimehelt Toomas Vitsutilt ja linnapea Edgar Savisaarelt.

Andres Kork on tööl tagasi

Andres Kork jätkas täna oma tööd Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku juhatajana, millest ta ebaseadusliku koondamise tõttu üle aasta oli sunnitud eemal olema.

Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega loeti dr Korgi töölepingu ülesütlemine tühiseks, jõustus eile. Haigla loobus Riigikohtusse edasikaebamisest ja tunnistas end kohtuvaidluses lõplikult kaotanuks. Lisaks sellele muutis LTKH juhatus jälle haigla struktuuri, tühistades viimase pooleteise aasta jooksul tehtud muudatused, millega koondamist põhjendati, ja moodustas uuesti kirurgiakliiniku.

Seega peatas alles ringkonnakohus teadliku seaduserikkumise Lääne-Tallinna Keskhaigla juhtide poolt, kes lõpetasid töösuhte dr Korgiga hoolimata tööinspektsiooni otsustest ja arstide liidu seisukohast, mis korduvalt osutasid koondamise ebaseaduslikkusele. Kogu selle töötajate esindaja vastu korraldatud nõiajahi ja raisatud raviraha eest vastutavad haigla nõukogu ja juhatus peaksid nüüd enda tekitatud kahju hüvitama.

Arstide liit näitas Andres Korki kohtus kaitstes end tugeva kutseliiduna ja loodetavasti annab see head eeskuju ka teistele ametiühingutele.

Töötajate esindaja võitis Lääne-Tallinna Keskhaiglat ka ringkonnakohtus

Tallinna Ringkonnakohus otsustas lugeda AS Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt 16.11.2009 Andres Korgile esitatud töölepingu ülesütlemine tühiseks ja tööleping ülesütlemisega mittelõppenuks.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ja leidis, et Andres Korgi töö kliiniku juhatajana ei olnud kirurgiakliinikule täiendavate osakondade allutamisega ja kliiniku ümbernimetamisega lõppenud, mistõttu tema koondamine ei olnud õigustatud ja on Töölepingu seaduse sätteid silmas pidades tühine. Asjaolu, et haigla on vaidlusaluse kliiniku juhatajana töötamiseks sõlminud lepingu teise töötajaga, ei anna alust lugeda Andres Korgi töölepingu ülesütlemist kehtivaks.

Dr Korgi koondamise tegelik põhjus oli see, et ta esindas arstide liidu eestseisuse liikmena teisi töötajaid. EAL kui ametiühing osales kohtuvaidluses Andres Korgi esindajana.

Arstide liit on endiselt seisukohal, et raviraha kulutamine ebaseaduslikele koondamistele ja õigusabile on lubamatu. Valede otsuste ja teadliku seaduserikkumise eest vastutavad haigla nõukogu (esimees Merike Martinson) ja juhatus (esimees Boris Kirt), kes peaksid haiglale tekitatud kahju hüvitama.

Tööandjat karistati informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest

14.09.2010 tegi Tööinspektsioon otsuse väärteomenetluses AS Lääne-Tallinna Keskhaigla vastu, tunnistades haigla juhatuse ametiühingu seaduse ja töötajate usaldusisiku seaduse rikkumise tõttu väärteos süüdi ja määrates karistuseks rahatrahvi.

Tuletame meelde, et vastavalt seadustele on tööandja alati kohustatud informeerima ja konsulteerima usaldusisikuid enne selliste otsuste vastuvõtmist, millega kaasnevad või võivad kaasneda olulised muudatused tööandja struktuuris, töötajate koosseisus, töökorralduses või töötajate töölepingulistes suhetes, sealhulgas töösuhete lõpetamine. Kuna „masu“ tervishoius jätkub, siis võivad tööandjad selliseid muudatusi plaanida ka edaspidi. Usaldusisikul on 15 tööpäeva jooksul pärast teabe saamist õigus esitada kirjalik arvamus või ettepanek või teatada soovist alustada konsulteerimist. 7 tööpäeva jooksul algatab tööandja konsulteerimise, mille käigus ta selgitab kavandatavat tegevust ja selle tagajärgi töötajatele. Poolte eesmärk on kokkuleppele jõudmine.

Kui tööandja ei täida informeerimise ja konsulteerimise kohustust, saavad ametiühingud töötajate õiguste tagamiseks esitada avalduse Tööinspektsioonile. Arstide liidu ja teiste tervishoiutöötajate liitude usaldusisikud Lääne-Tallinna Keskhaiglas kasutasid seda võimalust, kuna tööandja tegi süstemaatiliselt töötajaid otseselt puudutavaid muudatusi, ilma usaldusisikuid sellest eelnevalt teavitamata. Seaduserikkumist jätkati vaatamata ametiühingute korduvatele pöördumistele nii LTKH juhatuse (esimees Boris Kirt) kui ka nõukogu (esimees Merike Martinson) poole.

Tööinspektsiooni otsusega tunnistati Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatus informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise tõttu 2009. ja 2010. a väärteos süüdi ja karistati rahatrahviga 3000 krooni. Trahvisumma on sümboolne, kuid sellele lisandub ka väärteomenetluses juhtkonda töötajate seaduslike nõudmiste vastu kaitsma palgatud vandeadvokaadi tasu. Niisuguseid kulusid ei tohiks kinni maksta haigla ravirahadest. Usaldusisikud kaaluvad pöördumist haigla nõukogu poole, et juhatuselt nõutaks väärteomenetlusega seotud kulude ja rahatrahvi hüvitamist.

Lääne-Tallinna Keskhaigla jätkab raviraha kulutamist kohtuvaidlusele

Lääne-Tallinna Keskhaigla kaebas ringkonnakohtusse edasi Harju maakohtu otsuse, millega loeti LTKH ja Andres Korgi vaheline tööleping mittelõppenuks ja kohustati haiglat ennistama dr Kork kirurgia-ja anestesioloogiakliiniku juhataja ametikohale.

Arstide liidule on arusaamatu, miks jätkavad Lääne-Tallinna Keskhaigla juhid Merike Martinson ja Boris Kirt kohtuotsust edasi kaevates oma ebaseadusliku tegutsemise õigustamist. Kuivõrd maakohus tuvastas, et dr Andres Kork koondati põhjusel, et ta esindab EAL eestseisuse liikmena teisi töötajaid, siis tuleb kohtuvaidluse jätkamist tõlgendada rünnakuna kogu arstide liidu vastu. Arstkonnale on vastuvõtmatu, et seadusevastaste koondamiste hüvitamisele ja õigusabile kulutatakse patsientide raviraha.

Lääne-Tallinna Keskhaigla kaotas töövaidluse arstide liidu esindajale

Harju Maakohus otsustas 28. juunil, et Lääne-Tallinna Keskhaigla, mille nõukogu juhib Merike Martinson ja juhatust Boris Kirt, koondas Andres Korgi ebaseaduslikult ja peab ta ennistama kirurgia- ja anestesioloogiakliiniku juhataja kohale.

Kohus leidis, et majanduslikku põhjust koondamisel ei olnud ja tööleping lõpetati sellepärast, et dr Kork on arstide liidu eestseisuse liikmena töötajate esindaja.

Andres Korki üritati esimest korda koondada juba eelmise aasta juunis. Siis ei andnud tööinspektsioon selleks luba. Kuigi nii dr Kork ise, arstide liit kui tööinspektsioon teatasid korduvalt, et koondamine on ebaseaduslik, tegi haigla juhtkond teadlikult seadusevastase otsuse ja ütles töölepingu novembris ikkagi üles. Töövaidluse võitis nüüd Andres Kork, keda ametiühinguna esindas kohtus Eesti Arstide Liit.

Kohus mõistis Lääne-Tallinna Keskhaiglalt Andres Korgi kasuks välja rohkem kui poole aasta saamata töötasu. Kirurgiakliinikust koondati ebaseaduslikult ka ülemõde. Koos kõigi makstud hüvitiste ja kohtukuludega on seadusevastased koondamised haiglale maksma läinud juba rohkem kui miljon krooni.

Merike Martinson peaks arstina väga hästi teadma, kui kitsad ajad on praegu tervishoius. Sellest hoolimata on Martinson raisanud üle miljoni krooni patsientide raviraha tarbetutele kohtuprotsessidele ja oma isiklike ambitsioonide rahuldamisele. Nõukogu ja juhatuse liikmed peaksid oma valede otsuste ja teadliku seaduserikkumise eest ka vastutama ja haiglale tekitatud kahju omast taskust kinni maksma.

Merike Martinson on arstide esindaja ebaseadusliku koondamisega kahjustanud arstide liidu huve. Põhikirja järgi võib sellise tegevuse eest kaaluda liikme liidust välja arvamist.