Lääne-Tallinna Keskhaigla kaotas töövaidluse arstide liidu esindajale

Harju Maakohus otsustas 28. juunil, et Lääne-Tallinna Keskhaigla, mille nõukogu juhib Merike Martinson ja juhatust Boris Kirt, koondas Andres Korgi ebaseaduslikult ja peab ta ennistama kirurgia- ja anestesioloogiakliiniku juhataja kohale.

Kohus leidis, et majanduslikku põhjust koondamisel ei olnud ja tööleping lõpetati sellepärast, et dr Kork on arstide liidu eestseisuse liikmena töötajate esindaja.

Andres Korki üritati esimest korda koondada juba eelmise aasta juunis. Siis ei andnud tööinspektsioon selleks luba. Kuigi nii dr Kork ise, arstide liit kui tööinspektsioon teatasid korduvalt, et koondamine on ebaseaduslik, tegi haigla juhtkond teadlikult seadusevastase otsuse ja ütles töölepingu novembris ikkagi üles. Töövaidluse võitis nüüd Andres Kork, keda ametiühinguna esindas kohtus Eesti Arstide Liit.

Kohus mõistis Lääne-Tallinna Keskhaiglalt Andres Korgi kasuks välja rohkem kui poole aasta saamata töötasu. Kirurgiakliinikust koondati ebaseaduslikult ka ülemõde. Koos kõigi makstud hüvitiste ja kohtukuludega on seadusevastased koondamised haiglale maksma läinud juba rohkem kui miljon krooni.

Merike Martinson peaks arstina väga hästi teadma, kui kitsad ajad on praegu tervishoius. Sellest hoolimata on Martinson raisanud üle miljoni krooni patsientide raviraha tarbetutele kohtuprotsessidele ja oma isiklike ambitsioonide rahuldamisele. Nõukogu ja juhatuse liikmed peaksid oma valede otsuste ja teadliku seaduserikkumise eest ka vastutama ja haiglale tekitatud kahju omast taskust kinni maksma.

Merike Martinson on arstide esindaja ebaseadusliku koondamisega kahjustanud arstide liidu huve. Põhikirja järgi võib sellise tegevuse eest kaaluda liikme liidust välja arvamist.

Sotsiaalministeerium ja haiglate liit tõestasid kohtus, et palgakokkulepet ei saavutatud

Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit esitasid 13.03.07 hagi Harju Maakohtule Eesti Vabariigi ja Eesti Haiglate Liidu vastu nõudega tuvastada, et vastavalt 25. jaanuaril lepituskoosolekul saavutatud kokkuleppele on muudetud 23.09.04 sõlmitud kollektiivlepingus kehtinud palgatingimusi ja alates 1. aprillist 2007 on miinimumtunnitasu arstidele 99 kr ja õdedel jt keskastme tervishoiutöötajatel 52.50 kr.

Harju Maakohus jättis 21.09.07 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus 1.02.08 apellatsioonkaebust ei rahuldanud ja jättis maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse (määrus 30.04.08).

Seega jõustus Harju Maakohtu otsus, kes jõudis järeldusele, et EAL ja EKTK ei saavutanud 2007.a läbirääkimistel kokkulepet Eesti Haiglate Liidu ja Sotsiaalministeeriumiga.

Tallinna Halduskohus tunnistas 14.09.07 õigusvastaseks riikliku lepitaja poolt lepitusmenetluses protokollide vormistamata jätmise tervishoiutöötajate 2007. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppe saavutamise kohta ning 2008. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppele mittejõudmise kohta Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliiduga.

Riiklik lepitaja edasi ei kaevanud, seega see osa otsusest jõustub.
Tervishoiutöötajate kutseliit esitas 15.10.07 apellatsiooni kaebuse rahuldamata jäetud osa kohta ja palus kohtul kohustada riikliku lepitajat koostama protokoll 2007. a. miinimumtunnitasude kokkuleppe kohta ning eriarvamuste protokoll 2008. a miinimumtunnitasude kokkuleppe mittesaavutamise kohta. Tallinna Ringkonnakohus ei ole seni kohtuistungi aega määranud.

Riikliku lepitaja tegevus tunnistati õigusvastaseks

Kohus otsustas, et riiklik lepitaja on rikkunud kollektiivse töötüli lepitamise seaduse ja lepitaja põhimääruse sätteid.

Tallinna Halduskohus tunnistas 14. septembril õigusvastaseks riikliku lepitaja poolt lepitusmenetluses protokollide vormistamata jätmise tervishoiutöötajate 2007. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppe saavutamise kohta ning 2008. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppele mittejõudmise kohta Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliiduga.

Halduskohus leidis: „Töötüli põhjus oli algusest peale selge: töövõtjad taotlesid 2007. ja 2008. aastaks tunnipalga alammäärade suuremat tõusu, kui tööandjad olid nõus maksma.“ 2007. aasta palgatõusu osas saavutati kokkulepe kõigi töötüli osapoolte vahel, kuid lepitaja jättis selle leppimise protokolliga vormistamata. Samuti jättis ta koostamata protokolli selle kohta, et Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Arstide Liit ei jõudnud tööandjatega kokkuleppele 2008. aasta palgatõusu tingimustes. Selle protokolli puudumine jättis töötajad ebaseaduslikult ilma streigiõigusest.

Seega rahuldas esimese astme kohus osaliselt Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu kevadel esitatud kaebuse. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Tervishoiutöötajad pöördusid oma õiguste kaitseks kohtu poole

Eesti Arstide Liit (EAL) ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit (EKTK) pöördusid oma liikmete huvide kaitseks kohtusse.

Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel toimunu tõendab, et Eestis on ametiühingutel töötajate õiguste eest seista väga raske. Äärmiselt pikaks venitatud läbirääkimised lõppesid töötülile lahenduse otsimisega riikliku lepitaja juures. Väljakuulutatud üldstreigi tõttu pingelises õhkkonnas toimunud lepitusmenetlus lõppes kokkuleppe saavutamisega 25. jaanuaril. Osapooled leppisid kokku, et 1. aprillist 2007 kehtestatakse miinimumtunnitasudeks arstidele 99, õdedele jt keskastme tervishoiutöötajatele 52.50 ja hooldustöötajatele 29 krooni.

Lepitaja kuulutas rahu maa peale saabumist ja sotsiaalminister Aab rõõmustas, et nüüd on nooremarstidel rohkem motivatsiooni kodumaal töötamiseks.

Kokkuleppele jõudmisest on möödas poolteist kuud. Selle aja jooksul on EAL ja EKTK neli korda teinud tööandjatele ja riiklikule lepitajale ettepaneku allkirjastada 2007. aasta palgalepe. Seda pole tehtud ega tervishoiutöötajate korduvatele kirjalikele ja avalikele pöördumistele isegi mitte vastatud. Poolte lepitamise asemel on riiklik lepitaja täielikult keeldunud suhtlemast nende kutseliitudega, kes tema esitatud nägemusega palgaleppest tingimusteta nõustunud pole.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhimõtete järgi tuleb kollektiivse töötüli lepitustoimingud sooritada erapooletult, kiiresti ja tõhusalt, sekkumata põhjendamatult töötajate põhiõigusesse oma huve efektiivselt kaitsta.

Selle asemel koostas riiklik lepitaja kollektiivlepingu, mis ei vasta läbirääkimistel saavutatud kokkulepetele. 9. märtsil kirjutasid sotsiaalminister, Haiglate Liit, Õdede Liit ja Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit sellele alla.

Arstide Liit ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit on seisukohal, et lepingut, mis kehtib tööandjate poole pealt vaid Haiglate Liidu liikmetele ja jätab palgatõusust ilma arst-residendid, kiirabitöötajad, kogu perearstisüsteemi, hulga keskastme tervishoiutöötajaid ja riigi haldusalas olevate tervishoiuasutuste töötajad, ei saa nimetada tervishoiutöötajate üleriigiliseks kollektiivlepinguks.

EAL ja EKTK seisavad kõikide oma liikmete huvide eest, sõltumata sellest, mis erialal ja millise tööandja juures nad töötavad. Viimase pooleteise kuu sündmusi palgaleppe ümber saab tõlgendada ainult tööandjate ja riigi ebaseaduslikku jõudemonstratsioonina. Sellele vastu seismiseks kasutasidki Arstide Liit ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit oma põhiseaduslikku õigust pöörduda oma liikmete huvide kaitseks kohtu poole.

13.03.2007

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit