Kutse läbirääkimiste jätkamiseks 16.10.2012

From: Katrin Rehemaa [mailto:eal@arstideliit.ee]
Sent: Tuesday, October 16, 2012 9:12 AM
To: ‘hanno pevkur’; tanel.ross@haigekassa.ee
Subject: kutse kohtumisele

Lp hr Hanno Pevkur
Lp hr Tanel Ross

Täname kiire vastuse ja teate eest, et olete valmis arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliiduga kohtuma.

Teatame Teile, et lepitusmenetlus kollektiivses töötülis Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Haiglate Liidu vahel lõppes riikliku lepitaja otsusega 3-9/1 26.01.12. Seadus ei näe ette võimalust läbi viia lepitusmenetlust ühes ja samas töötülis teist korda.

Ootame Teid kohtumisele teisipäeval, 16. oktoobril kell 12.00 Lääne-Tallinna Keskhaiglas.

Iivi Luik
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Andres Kork
Eesti Arstide Liit

 

Lisaks soovime rõhutada, et Henn Pärn ei ole riiklik lepitaja. H Pärn on lepitaja ametikoha kohusetäitja. Täpsemat infot tema tegemistest leiab meie kodulehe otsingu abil.

 

Henn Pärna personaalküsimus

Mäletatavasti soovisime lepitaja kohusetäitja asendamist, kuna ta ei pea seadustest kinni. Oodatult vastas valitsus sotsiaalministri isikus, et nemad ei saa midagi teha. Riikliku lepitaja institutsioon on sõltumatu. Üles jääb küsimus, kas lepitaja kohusetäitja Henn Pärn on nii sõltumatu, et ei pea kinni pidama ka Eesti Vabariigi seadustest.

Reformierakondlasest sotsiaalminister on teinud läbinähtava käigu. Soovitanud pöörduda kohtusse. Probleem on aga selles, et kohtuvaidluse alustamine ja endile soodsa lahendi saamine võtab vähemalt kolmveerand aastat.

Eriarvamuste protokolli arutelu jätkub

Eelmises postituses andsime teada, et oleme esitanud oma ettepanekud eriarvamuste protokolli tarbeks. Antud kirja saatsime ka ära. Ka Eesti Haiglate Liit saatis omad seisukohad. Lugeda nendest küll palju ei ole. H Pärn soovib seisukohta haiglate liidu seisukoha osas.

… edasisest juba järgmistes postitustes.

Eriarvamuste protokoll tulekul

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu seisukohad eriarvamuste protokolli tarbeks.

Urmas Sule venitustaktika

Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees U Sule jätkab venitamist ja vastatud küsimuste üha uuesti ja uuesti küsimist. See on üks näide, miks noored arstid Eesti Vabariigs töötada ei taha. Haiglate juhtkonnad ei pea lugu töötajast. Kirjast saab lugeda, et juhul kui kollektiivleping põhjustab tööandjale täiendavaid kulusid ei saa seda sõlmida. Kerkib küsimus, kas Eesti Haiglate Liit on tõsiselt võetav organisatsioon.

Lepitaja kohusetäitja kirjutab Eesti Haiglate Liidule

Asi läheb õige huvitavaks: lepitaja kohusetäitja küsib tööandjalt, milliste töötajate osas nad soovivad olla kollektiivlepingu osapooleks ja missuguste kollektiivlepingu punktide üle nad on nõus läbi rääkima. Kollektiivlepingu seadus sellist valikuvõimalust ei anna.

Soovi töötüli lahendamiseks ei ole

03.11.2011 koosolekul lepiti üheselt arusaadavalt kokku, et esimene samm on Haigekassalt rahalise mõju numbri saamine. Pärast seda räägitakse läbi 2012 töötasu osas. Nii on sellest aru saanud ka lepitaja ja vähemalt need otsused on protokollis fikseeritud.

Vaidlust pole selles, et Haigekassa on küsitud numbri esitanud ning see on edastatud Eesti Haiglate Liidule (EHL-le). Lepitaja on küsinud EHL-lt selle summaga seoses hinnangut ja omapoolseid ettepanekuid. EHL on keeldunud neid andmast. Selle asemel on EHL saatnud lepitajale 2 kirja õiguslikult absurdsete väidetega (vt eelmine postitus).

Lepitaja on võtnud aluseks EHL kirjad 15.11.2011 ja 25.11.2011 ning peatanud 30.11.2011 lepitusmenetluse, viidates oma põhimääruse § 24 p 1 ja 3.

Põhimääruse viidatud punktid nimetavad selgelt, millal võib (kuid ei ole kohustatud) lepitaja menetluse peatada kas enda algatusel või poolte ettepanekul. Pooled menetluse peatamist taotlenud ei ole. Peatada võib juhul, kui 1) pooled pole asja lahendamiseks esitanud vajalikke dokumente; 2) üks pooltest ei ole mõjuvatel põhjustel ilmunud lepituskoosolekule vähemal kahel korral; 3) kui koosoleku käigus selgub, et asja läbivatamiseks vajatakse täiendavaid dokumente, ekspertide arvamusi ja teisi toimingute jätkamiseks vajalikke tõendusmaterjale.

Lepitaja viitab menetluse peatamisel punktidele 1 ja 3 ning teatab, et ta peab vajalikuks välja selgitada järgmised asjaolud (kokkuvõte): 1) kollektiivlepingu projektiga hõlmatavad töötajate grupid; 2) KL projekti tingimuste rahaline projektiga hõlmatud haiglate eelarvetele; 3) EHL analüüsib KL projekti ja esitab kirjalikult omapoolsed seisukohad.

Ükski lepitaja märgitud nn asjaoludest ei kuulu põhimääruse § 24 toodud juhtude hulka. Lepitaja otsusest ei selgu, milliseid konkreetseid dokumente, arvamusi, tõendusmaterjale menetluse jätkamiseks nõutakse ning kellelt.

Töötajate gruppe puudutava küsimuse osas tegelikult ei saa aru, mida tahetakse teada. Kui küsimus on selles, milliseid töötajaid KL projekt puudutab, siis ütleb KLS  § 4 lg 1 selgelt ja arusaadavalt: KL laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad KL sõlminud organisatsioonidesse, kui KL-s ei ole ette nähtud teisiti. KL projekt näeb ette küll laiendamise, kuid seda teemat ei ole keegi siiani tõstatanud (sh Riigikohtu lahend ettevõttesisese laienemise kohta ka mitte AÜ liikmetele). Seega kehtib sõlmitav KL vastavalt seadusele kõigile EAL ja ETK liikmetele, kes töötavad EHL kuuluvates haiglates.

Ametiühingute seadusest tulenevat esindusõigust töötajate esindamiseks kollektiivlepingu sõlmimisel selgitab üheselt arusaadavalt AÜS § 16 lg 1: Kollektiivsetes töösuhetes on ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve ning § 17. Ametiühingute pädevus:  Töötajate õiguste ja huvide esindamiseks, teostamiseks ja kaitsmiseks kuulub ametiühingute pädevusse: 1) kollektiiv- või muude töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate lepingute sõlmimine tööandjate ja nende ühendustega, riigiasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste ja Vabariigi Valitsusega.

Leiame, et poolel on õigus eeldada, et lepitajale kui eelduslikult pädevaimale tööõiguse spetsialistile pole vaja seadust ja riigikohtu praktikat selgitada.

 Mõju haiglate eelarvele – nagu selgitatud ka 03.11.2011 koosolekul, ei saa seda analüüsi nõuda AÜ-lt. Sellisel juhul oleks see ebamõistlik nõue, põhjendamatu koormise panemine töötajate poolele, kellel ei ole tegelikkuses mitte mingit võimalust seda mõju välja selgitada. Lepitaja otsusest ei selgu samas, kellelt selle mõju väljaselgitamist nõutakse. Kirjas on küll järgmine lause „kui punktis 1 toodud asjaolu on välja selgitatud, saab hinnata kollektiivlepingu projekti mõjusid”. Lause on arusaamatu ning ei selgu, millist asjaolu silmas peetakse. Kui mõeldakse „töötajate gruppe”, ka siis ei muuda see lause sisu arusaadavamaks.

Kolmanda peatamise aluseks olnud asjaoluna on nimetatud EHL poolt KL projekti analüüsi ja omapoolseid kirjalikke seisukohti. Ei selgu, mida konkreetselt silmas peetakse – kas seda, et EHL peaks selle analüüsi tegema ja seisukohad esitama? Sellisel juhul on see juba 03.11.2011 koosolekul otsustatud küsimus ning lepitaja peaks kohustama EHL seda konkreetseks kuupäevaks täitma. Vajadus ja õiguslik alus seetõttu menetlust peatada puudub.

Kokkuvõttes leiame, et menetluse peatamiseks õiguslik alus puudub. Lisame, et lepitaja on määranud asjaolude väljaselgitamise tähtajaks 14.12.2011. Otsusest ei selgu, mida kavatseb lepitaja selle tähtajani teha, milliseid dokumente ja kellelt nõuda, kellega ja millisel eesmärgil kohtuda jmt. Seega konkreetsed ettevõetavad sammud puuduvad. Jääb selgusetuks peatamise eesmärk ja tegelik põhjus.

Lühidalt Eesti Haiglate Liidu kirjades toodud väidetest:

Kui EHL kuuluvas haiglas töötab kasvõi mõni EAL kuuluv hambaarst, siis on EAL seadusest tulenevalt selle hambaarsti esindajaks KL sõlmimisel. EHL on oma liikmeshaigla esindajaks KL sõlmimisel tööandjana, seda kõikide KL sõlminud AÜ-desse kuuluvate töötajate suhtes, ükskõik, kas tegemist on kirurgiga või hambaarstiga. Oluline on see, et arst on AÜ liige ja töötab EHL haiglas. Vastuolu puudub. Kui EHL haiglates tõepoolest EAL kuuluvaid hambaarste ei ole, siis tuleks seda selgelt öelda. Kirjadest sellist fakti välja ei loe.

ETK liikmete ja ”töötajate gruppide” osas: ei saa aru küsimusest. Võibolla tahetakse teada, kas ETK esindab näiteks kõiki Eestis tegutsevaid massööre või ainult osasid neist? Järjekordselt ei oska muud kui korrata, et AÜ esindab oma liikmeid. Laiendamise teemat tõstatatud ei ole, seega seda EHL ilmselt silmas ei pea.

Rahaline mõju – EHL tahab, et lepitaja kohustaks töötajate poolt hindama mõjusid. Sellest kirjutasin ülalpool. Lepitaja ei ole hetkel töötajaid millekski selliseks kohustanud ning ei tohigi seda teha. Majandus- ja finantsanalüüsi tegemine ei ole ega saa olla AÜ-de kohustuseks.

Väide selle kohta, et KL projekti saab käsitleda ainult terviklikult. Õiguslik alus selliseks väiteks puudub. Tegemist on projektiga, mida saab muuta, sh jätta punkte välja, panna punkte juurde jne. See kõik toimub läbirääkimiste käigus. Nonsenss tundub hakata selgitama aabitsatõdesid. Tegemist ei ole valmisoleva lepinguga, mida saab ainult kas kinnitada või tagasi lükata. Ma loen ka EHL seisukohtadest välja, et nende ettekujutuses alati, kui läbirääkimiste käigus mingit punkti muudetakse, välja võetakse, lisatakse, on automaatselt tegemist uue projektiga koos uue KL projekti menetluse algatamisega. Seda ei ole võimalik tõsiselt kommenteerida, see on täielik absurdsus. Teatud punktide esmajärjekorras arutamine ei ole vastuolus ühegi õigusnormiga ega õigusprintsiibiga, vastupidi, see on käesoleval juhul ainuvõimalik lahendus töötüli lõpetamiseks ning KL sõlmimiseks.

Kokkuvõttes tuleneb EHL kirjadest selgelt: töötüli tegelikku lahendamist ei soovita.

Ja veel lühemalt 01.12.2011 lepitaja kirjast:

Lepitaja kirjutab, et hambaarstide osas ei ole EHL nõus partneriks olema ja teatab, et on vaja leida sobiv tööandja esindaja. Siin on kaks varianti – kui EHL haiglas töötab mõni EAL kuuluv hambaarst, siis KLS  § 4 lg 1 järgi siin vaidlust olla ei saa: EHL on tööandja esindaja ja kui EHL „ei nõustu olema partneriks”, siis puudub sellel igasugune seaduslik alus. Teine variant – kui selliseid hambaarste ka tegelikkuses ei ole, siis pole ka ju probleemi, tööandjal kohustusi sel juhul ju ei teki.

EAL nimekirjas on üle 30 hambaarsti, kellest osa töötab haiglates – Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Ida-Viru Keskhaigla, TÜK. Kõik need haiglad on EHL liikmed.

Lepitaja kohusetäitja ühineb läbirääkimiste venitamisega

18.11.11 saatis leptaja kohusetäitja Eesti Haiglate Liidule kirja, milles ei määra seadusega temale pandud kohustust kehtestada vastamiskuupäev.

Lepitja kohusetäitja vastus EA Lja ETK kirjale 18.11.11. Lepitaja vastus on erakorde, sest ta ei pea seaduse täitmist vajalikuks. Tegemist on pretsedenditu mõtteavaldusega riikliku institutsiooni esindajalt.

Lugege palun kogu rubriiki 2011a läbrikääkimiste kohta.

Lepitaja pandi ametisse seadust rikkudes

Eesti Arstide Liit protesteerib Vabariigi Valitsuse õigusvastase otsuse vastu nimetada riiklikuks lepitajaks Henn Pärn.

Kollektiivse töötüli lepitamise seaduse järgi nimetab valitsus lepitaja ametisse Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel. Sotsiaalminister Hanno Pevkur tegi täna valitsusele lepitaja määramiseks ettepaneku, kuigi seaduses nõutud kokkulepet osapoolte vahel ei ole sõlmitud ja ametiühingud alles ootasid tööandjate keskliidult vastust oma esitatud kandidaadi kohta.

Henn Pärn, kes oli aastatel 1997–2001 Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektor, on ka töötülide lahendamisel käitunud pigem tööandjate esindajana, mitte erapooletu ja sõltumatu lepitajana. On arusaamatu, miks tahab valitsus, et riikliku lepitaja ametikohal jätkab töötamist isik, kes pole täitnud seadusi ja on eiranud oma kõige elementaarsemaid töökohustusi. 2007. a otsustas Tallinna Halduskohus, et riiklik lepitaja Henn Pärn on rikkunud seadust ja lepitaja põhimäärust ning tunnistas õigusvastaseks tema poolt tervishoiutöötajate palgaläbirääkimiste lepitusmenetluses protokollide vormistamata jätmise.

Arstide liit on seisukohal, et kollektiivsete töötülide õiglase lahendamise tagamiseks peab valitsus seadusi ja sotsiaalpartnerite vahelisi kokkuleppeid järgides nimetama ametisse riikliku lepitaja, kes on võimeline täitma Eesti Vabariigi seadusi.

Riikliku lepitaja tegevus tunnistati õigusvastaseks

Kohus otsustas, et riiklik lepitaja on rikkunud kollektiivse töötüli lepitamise seaduse ja lepitaja põhimääruse sätteid.

Tallinna Halduskohus tunnistas 14. septembril õigusvastaseks riikliku lepitaja poolt lepitusmenetluses protokollide vormistamata jätmise tervishoiutöötajate 2007. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppe saavutamise kohta ning 2008. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppele mittejõudmise kohta Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliiduga.

Halduskohus leidis: „Töötüli põhjus oli algusest peale selge: töövõtjad taotlesid 2007. ja 2008. aastaks tunnipalga alammäärade suuremat tõusu, kui tööandjad olid nõus maksma.“ 2007. aasta palgatõusu osas saavutati kokkulepe kõigi töötüli osapoolte vahel, kuid lepitaja jättis selle leppimise protokolliga vormistamata. Samuti jättis ta koostamata protokolli selle kohta, et Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Arstide Liit ei jõudnud tööandjatega kokkuleppele 2008. aasta palgatõusu tingimustes. Selle protokolli puudumine jättis töötajad ebaseaduslikult ilma streigiõigusest.

Seega rahuldas esimese astme kohus osaliselt Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu kevadel esitatud kaebuse. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Palgaläbirääkimiste kronoloogia 2006…2007 ja kuidas see kõik välja kukkus

Kronoloogia 2006 a maikuust kuni oktoobirini.

Kronoloogia 2006 oktoobrist kuni 2007

Veel ajaloolist lugemist 2006…2007 palgaläbirääkimistest.

Tervishoiutöötajad pöördusid oma õiguste kaitseks kohtu poole

Eesti Arstide Liit (EAL) ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit (EKTK) pöördusid oma liikmete huvide kaitseks kohtusse.

Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel toimunu tõendab, et Eestis on ametiühingutel töötajate õiguste eest seista väga raske. Äärmiselt pikaks venitatud läbirääkimised lõppesid töötülile lahenduse otsimisega riikliku lepitaja juures. Väljakuulutatud üldstreigi tõttu pingelises õhkkonnas toimunud lepitusmenetlus lõppes kokkuleppe saavutamisega 25. jaanuaril. Osapooled leppisid kokku, et 1. aprillist 2007 kehtestatakse miinimumtunnitasudeks arstidele 99, õdedele jt keskastme tervishoiutöötajatele 52.50 ja hooldustöötajatele 29 krooni.

Lepitaja kuulutas rahu maa peale saabumist ja sotsiaalminister Aab rõõmustas, et nüüd on nooremarstidel rohkem motivatsiooni kodumaal töötamiseks.

Kokkuleppele jõudmisest on möödas poolteist kuud. Selle aja jooksul on EAL ja EKTK neli korda teinud tööandjatele ja riiklikule lepitajale ettepaneku allkirjastada 2007. aasta palgalepe. Seda pole tehtud ega tervishoiutöötajate korduvatele kirjalikele ja avalikele pöördumistele isegi mitte vastatud. Poolte lepitamise asemel on riiklik lepitaja täielikult keeldunud suhtlemast nende kutseliitudega, kes tema esitatud nägemusega palgaleppest tingimusteta nõustunud pole.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhimõtete järgi tuleb kollektiivse töötüli lepitustoimingud sooritada erapooletult, kiiresti ja tõhusalt, sekkumata põhjendamatult töötajate põhiõigusesse oma huve efektiivselt kaitsta.

Selle asemel koostas riiklik lepitaja kollektiivlepingu, mis ei vasta läbirääkimistel saavutatud kokkulepetele. 9. märtsil kirjutasid sotsiaalminister, Haiglate Liit, Õdede Liit ja Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit sellele alla.

Arstide Liit ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit on seisukohal, et lepingut, mis kehtib tööandjate poole pealt vaid Haiglate Liidu liikmetele ja jätab palgatõusust ilma arst-residendid, kiirabitöötajad, kogu perearstisüsteemi, hulga keskastme tervishoiutöötajaid ja riigi haldusalas olevate tervishoiuasutuste töötajad, ei saa nimetada tervishoiutöötajate üleriigiliseks kollektiivlepinguks.

EAL ja EKTK seisavad kõikide oma liikmete huvide eest, sõltumata sellest, mis erialal ja millise tööandja juures nad töötavad. Viimase pooleteise kuu sündmusi palgaleppe ümber saab tõlgendada ainult tööandjate ja riigi ebaseaduslikku jõudemonstratsioonina. Sellele vastu seismiseks kasutasidki Arstide Liit ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit oma põhiseaduslikku õigust pöörduda oma liikmete huvide kaitseks kohtu poole.

13.03.2007

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit

Pärn on põõsasse pugenud

Arstide Liidu palgaläbirääkimiste delegatsiooni liikmed kohtusid riikliku lepitajaga ametlikult viimati 12. veebruaril palgaleppe redaktsiooni töörühma koosolekul. Pärast seda oleme teda näinud AK uudistes arusaamatute avaldustega esinemas.

26. veebruaril kokkulepitud kohtumine jäi ära. Rohkem meid ühelegi kokkusaamisele pole kutsutud ja koosolekuid pole toimunud. Riiklik lepitaja ei ole vastanud ka ühelegi meie kirjale. Ta ei reageerinud isegi eile ajakirjanduse vahendusel tehtud avalikule pöördumisele.

Ainus kontakt Henn Pärnaga toimus 1. märtsil, kui ta vastavalt mõni päev varem tehtud teadaandele edastas arstide liidule „omapoolse nägemuse 2007-2008 aasta alampalga kokkuleppe projekti osas“.

Oleme pöördunud oma ettepanekutega ka otse tööandjate poole, kuid ka nemad pole vastanud, viidates sellele, et suhtlemine peaks toimuma lepitaja kaudu.

Selles situatsioonis tundub pisut kummaline lugeda ja kuulata Henn Pärna, Urmas Sule ja Peeter Laasiku avaldusi, milles kutsutakse arste läbirääkimisi jätkama.

Tervishoiutöötajad ootavad nägemuste asemel reaalset palgalepet

Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel jõuti 25. jaanuaril kokkuleppele 2007. aasta miinimumtunnitasudes. Selle kokkuleppe kehtimist on oma avaldustes korduvalt kinnitanud ka tööandjate esindajad.

15. veebruaril tegid tervishoiutöötajate kutseliidud ettepaneku kehtestada 2008. aastal miinimumtunnitasudeks alates 1. aprillist arstidele 116.50, keskastme tervishoiutöötajatele 62.50 ja hooldustöötajatele 34.50 krooni. Selles, et 2008. aastal muutuvad palganumbrid 1. aprillist, olid osapooled kokku leppinud juba 20. jaanuaril. Oleme tööandjate vastust oma ettepanekule oodanud üle kahe nädala, kuid ei tea tänaseni, kas sotsiaalminister ja Haiglate Liit nõustusid sellega või mitte.

Vastuse asemel edastas riiklik lepitaja Henn Pärn 1. märtsil hoopis oma nägemuse palgaleppest. Arusaamatutel põhjustel on lepitaja sellest välja jätnud punkti, et osapooled jätkavad kolmepoolseid läbirääkimisi tervishoiu rahastamise põhimõtteid käsitleva poliitilise kokkuleppe sõlmimise üle, mille eesmärgiks on tervishoiu jätkusuutlik rahastamine.

See on äärmiselt kahetsusväärne, kuivõrd tervishoiu rahastamise parandamine on jätkuvalt meditsiinitöötajate üks peamisi nõudmisi. Pealegi oleks poliitikutel eelseisval valimistevabal perioodil just sobiv aeg sisuliste probleemide lahendamisega tegelda.

Tervishoiutöötajate hämmastuseks sisaldab lepitaja nägemus 2008. aasta miinimumtunnitasudena tööandjate poolt kord juba välja käidud ja tervishoiutöötajate poolt tagasi lükatud pakkumist. Peale selle on 2008. aasta palgatõusu jõustumine sõltuvusse viidud reast tingimustest, sealhulgas Haiglate Liidu ja Haigekassa vahelisest kokkuleppest. Tingimusliku leppe sõlmimise välistasid osapooled juba lepitusläbirääkimiste alguses.
Täielikult puudub lepitaja nägemusest eelmiste palgalepete korral kehtinud laiendamine kõikidele arstidele, õdedele ja hooldajatele.

Ülaltoodust tulenevalt ei ole tervishoiutöötajatel võimalik palgaleppe niisuguse versiooniga nõustuda.

Riikliku lepitaja tegevusest jääb mulje, et ta ei ole oma ülesannetest täpselt aru saanud. Lepitaja nägemuste analüüsimise asemel soovivad tervishoiutöötajad alla kirjutada saavutatud kokkulepetele.

2.03.2007

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit

Läbirääkimistel saavutatud kokkulepetest tuleb kinni pidada

15. veebruaril saatsid tervishoiutöötajate kutseliitude esindajad riiklikule lepitajale oma seisukoha 2008. aasta palgatõusu kohta.

Juba 20. jaanuaril 2007 peetud lepituskoosolekul jõudsid osapooled konsensusele, et tervishoiutöötajate miinimumtunnitasude tõus toimub kahes etapis: 1.04.2007 kuni 31.03.2008 ja 1.04.2008 kuni 31.12.2008. Vastavalt koosoleku stenogrammile toetasid seda otsust üheselt mõistetavalt sotsiaalminister Jaak Aab ja riiklik lepitaja Henn Pärn.

Lähtudes saavutatud konsensusest tegime ettepaneku muuta 2008. aastal miinimumtunnitasusid alates 1. aprillist 2008, kehtestades alampalgaks arstidele 116.50, õdedele jt keskastme tervishoiutöötajatele 62.50 ja hooldustöötajatele 34.50 krooni tunnis.

Palganumbrite suuruse arvutamisel oleme lähtunud tööandjate pakkumisest 12.02.07, mille kohaselt oleks antud ressursi piires võimalikud miinimumtasud aasta lõikes arstidel 112, õdedel jt keskastme tervishoiutöötajatel 60 ja hooldustöötajatel 33 krooni tunnis.

Üllatavad on riikliku lepitaja tänased arvamusavaldused, nagu poleks töövõtjad ühisel seisukohal ja ta ootab kõikide kutseliitude esindajate allkirjadega pöördumist. Oma ühise vastuse saatsime tõepoolest e-postiga, samas jõudis tööandjate viimane pakkumine meieni ainult suulises vormis.

Kui 20. jaanuaril saavutatud konsensust edasi vaidlustatakse, saame seda tõlgendada ainult soovimatusena palgalepet sõlmida.

Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimisi peetakse soliidsete osapoolte vahel autoriteetse institutsiooni – riikliku lepitaja vahendusel. Seega on igati õigustatud ootus, et kuigi mitmed kokkulepped on saavutatud pingelises õhkkonnas, peetakse neist kinni ka siis, kui kõige teravam olukord on lahenenud.

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit

Palgaläbirääkimised Haiglate Liiduga lõppesid tulemusteta

Palgaläbirääkimistel ei jõudnud töövõtjate kutseliidud Eesti Haiglate Liiduga miinimumtunnitasu osas kokkuleppele. Osapooled on pöördunud riikliku lepitaja poole töötüli lahendamise taotlusega ja koostanud avaliku pöördumise Riigikogusse valitud erakondade poole.

Lp. Henn Pärn
Riiklik lepitaja

14.03.03
Töötüli lahendamise taotlus

Eesti tervishoiusektori tööandjate ühenduse, Eesti Haglate Liiduga (EHL) üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimisi pidavad töötajate esindusorganisatsioonid
Eesti Arstide Liit (EAL), Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit (EKTK) ning Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit (ETTAL) tõdevad töötülile eelnenu kokkuvõtteks

1. 28.märtsil 2002.a. sõlmitud eelmine kokkulepe arstide ja hooldustöötajate töö tasustamise kohta kehtib 31.märtsini 2003.a.

2. Lepingu muutmiseks ja täiendamiseks on EHLile esitatud taotlused järgnevalt:
EALi poolt 25.09.02; EKTK poolt 27.09.02; ETTALi poolt 26.09.02 (vt.lisad 1, 2, 3)

3. Läbirääkimistel on töötajate esindusorganisatsioonid vastavalt kokkuleppele EAL, EKTK ja ETTAL (vt.lisa 4)
Läbirääkimiste vaatlejaliikmed on Eesti Haigekassa ja Eesti Õdede Ühing.

4. Läbirääkimiste 6.voorul 5.märtsil k.a. esitas EHL omapoolsed pakkumised palgakokkuleppeks (vt.lisa 5). EAL, EKTK ja ETTALi delegatsioonid pidasid esitatud miinimumtasusid liiga madalateks ning palusid EHLil arutada nende suurendamist.

5. Läbirääkimiste 6. voorul lepiti kokku, et järgmine voor toimub 12.märtsil ja korraldajaks on EHL.

6. 11.märtsil k.a. teatas EHL, et uusi pakkumisi ei tehta ning kokkulepitud kohtumisele 12.märtsil ei tulda (vt.lisa 6)

EALi, EKTK ja ETTALi esindajatena leiame, et kollektiivlepingu läbirääkimiste jätkamine EHLiga ei ole praeguses etapis enam võimalik.
Pöördume Teie kui Riikliku lepitaja poole tekkinud töötüli lahendamiseks.

Andres Kork, EAL president
Inna Rahendi, EKTK president
Ülle Schmidt, ETTAL esinaine

Tervishoiutöötajate avalik pöördumine Riigikogusse valitud erakondade poole.

Viimase nelja aasta jooksul vähendati poliitiliste otsustega tervishoiukulutuste osakaalu SKP-s 6,5%-lt 5,2%-ni. Selle näitajaga muutus Eesti Euroliitu pürgivate riikide hulgas punaseks laternaks. Samadel aastatel kiirenes oluliselt kvalifitseeritud meedikute väljavool Eestist, mistõttu ka tervishoiutöötajate suhtarvult oleme Euroliitu minejate hulgas viimased. Seetõttu on kahetsusväärne, et tänaseks on tulemusteta lõppenud tervishoiutöötajate palgaläbirääkimised. Tööandjate pakkumiseks miinimumtunnitasu osas jäi arstidele 42, õdedele 19 ja hooldajatele 14 krooni. Selline pakkumine jääb allapoole mõistlikkuse piire ja ei suuda ilmselt pidurdada arstide-õdede lahkumist eesti raviasutustest.

Valimiseelsel perioodil mõistsid tervishoius kujunenud olukorra tõsidust kõik erakonnad ning andsid ka väga konkreetseid lubadusi meedikute palkade osas. Täna koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade pakkumised olid järgnevad:
Res Publica hindas valimiseelselt arsti õiglaseks palgaks 15 000-20 00 krooni kuus (90-120 krooni tunnis), õe õiglaseks palgaks 8000-10 000 krooni kuus ( 48-60 krooni tunnis) ja hooldajatele 6000 krooni tunnis (36 krooni tunnis).
Reformierakonna hinnang õiglasele palgale oli arstile kolm keskmist palka s.o.107 krooni tunnis, õdedele 2 keskmist palka s.o.70 krooni tunnis ja hooldajatele 1 kesk-mine palk ehk 36 krooni tunnis.
Rahvaliidu arvates oli arsti õiglane palk 2 keskmist palka (70 krooni tunnis), õdedele 5853 krooni (35 krooni tunnis) ja hooldajatele vähemalt 2500 krooni (15 krooni tunnis).

Sellised olid valimiseelsed lubadused kolm nädalat tagasi. Kas täna, kui järgmiste valimisteni jääb neli aastat, need lubadused veel kehtivad? Meie miinimumtunnitasu nõudmised vastavalt arstile 50, õele 25 ja hooldajatele 18 krooni on oluliselt madalamad teie valimiseelsetest lubadustest. Jõusolev palgakokkulepe lõpeb 31.märtsil. Ootame teie konkreetset ja avalikku vastust, milline saab olema tervishoiutöötajate minimaalpalk esimesel aprillil juhul kui teie erakond osaleb valitsuses.