Lahkuv minister HK reservide kasutamisest

Sotsiaalminister Hanno Pevkur (07.12 riigikogus)
Aitäh küsimuse eest! Alustame lõpust. Jah, raha on loomulikult reservides olemas ja kui on vajadus selle järele, siis seda võetakse täpselt nii palju kasutusele, kui otsus ja seadus lubab. Ehk ühelt poolt haigekassa nõukogu otsus ja teiselt poolt seaduses sätestatud piirid selle reservi kasutamiseks. Mis puudutab seda, miks ei võeta haigekassa reserve kasutusele, siis sellest on korduvalt ja korduvalt juttu olnud. Haigekassa reserve võetakse kasutusele ja haigekassa reservide kasutuselevõtmine – ma räägin mõiste mõttes selgemalt, et reservide all ma mõtlen nii jaotamata tulemit kui ka vajadusel kohustuslikku riskireservi – need summad, mis võetakse kasutusele, on planeeritavad ja peavad olema jätkusuutlikku ravikindlustust tagavad.

Täisteksti leiab siit.

Ja koostöö eest tänav kiri H Pevkurilt

Head partnerid

Elu toob vahest ette asju, mida ei oska ette näha. Usun, et igaühega teist on see millalgi juhtunud. Minuga juhtus see taaskord praegu, kus mind ootab ees uus väljakutse Justiitsministeeriumis. Raske on lahkuda nii toredate partnerite keskelt nagu te kõik olete.

Lubage mul teid seetõttu kõiki koos ja üksikult tänada viimase ligi nelja aasta eest, mil mul on olnud au teiega koostööd teha. Kuigi tahaks kirjutada pika tänukirja, sest öelda oleks ju palju, ei tee ma seda. Ütlen lihtsalt ja siiralt – Tuhat tänu kõikide nende hetkede eest, mil oleme koos Eestit paremaks muutnud. Edu teile kõigile teie töös ja uute kohtumisteni.

Hanno Pevkur

Kutse läbirääkimiste jätkamiseks 16.10.2012

From: Katrin Rehemaa [mailto:eal@arstideliit.ee]
Sent: Tuesday, October 16, 2012 9:12 AM
To: ‘hanno pevkur’; tanel.ross@haigekassa.ee
Subject: kutse kohtumisele

Lp hr Hanno Pevkur
Lp hr Tanel Ross

Täname kiire vastuse ja teate eest, et olete valmis arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliiduga kohtuma.

Teatame Teile, et lepitusmenetlus kollektiivses töötülis Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Haiglate Liidu vahel lõppes riikliku lepitaja otsusega 3-9/1 26.01.12. Seadus ei näe ette võimalust läbi viia lepitusmenetlust ühes ja samas töötülis teist korda.

Ootame Teid kohtumisele teisipäeval, 16. oktoobril kell 12.00 Lääne-Tallinna Keskhaiglas.

Iivi Luik
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Andres Kork
Eesti Arstide Liit

 

Lisaks soovime rõhutada, et Henn Pärn ei ole riiklik lepitaja. H Pärn on lepitaja ametikoha kohusetäitja. Täpsemat infot tema tegemistest leiab meie kodulehe otsingu abil.

 

Henn Pärna personaalküsimus

Mäletatavasti soovisime lepitaja kohusetäitja asendamist, kuna ta ei pea seadustest kinni. Oodatult vastas valitsus sotsiaalministri isikus, et nemad ei saa midagi teha. Riikliku lepitaja institutsioon on sõltumatu. Üles jääb küsimus, kas lepitaja kohusetäitja Henn Pärn on nii sõltumatu, et ei pea kinni pidama ka Eesti Vabariigi seadustest.

Reformierakondlasest sotsiaalminister on teinud läbinähtava käigu. Soovitanud pöörduda kohtusse. Probleem on aga selles, et kohtuvaidluse alustamine ja endile soodsa lahendi saamine võtab vähemalt kolmveerand aastat.

Tervishoiutöötajate lahkumine välisriikidesse

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Arstide Liit avaldasid täna oma seisukoha seoses sotsiaalminister H Pevukri suhtumisega tervishoiutöötajatesse.

 

Asjatundmatu juhtimine kahjustab rahvast ja riiki

Asjatundmatu juhtimine kahjustab rahvast ja riiki

Haigekassa eelarve järjekordne kärbe ja ravihindade langetamine pikendab tunduvalt haiglaravi järjekordi ja vähendab tuhandete patsientide võimalusi saada neile vajalikku plaanilist arstiabi.

Jääb arusaamatuks, miks haigekassa ei tegutse kindlustatute huvides ja miks valitsus arvab, et riigi majanduse seisund on tähtsam kui rahva tervis. Sotsiaalminister ja haigekassa nõukogu esimees Hanno Pevkur küll ütles, et peab patsientide ühenduste arvamust oluliseks, tegelikult ei pööranud ta nende vastuseisule eelarvekärbetele mingit tähelepanu.

Haigekassa ei ole riigi äriühing, mille kasumist valitsus riigieelarve tasakaalustamiseks dividende võib võtta. See jaotamata kasum on inimestelt eelmistel aastatel ravikindlustusmaksuna kogutud raha, millega neil on õigus nüüd oma arstiabi eest tasuda. Haigekassal on siin ainult vahendaja roll.

Ka poliitikute kimbatusele, et hindade vähendamisele ei ole alternatiivi, sest seadus ei luba haigekassa jaotamata kasumit rohkem kasutada, on lahendus olemas. Selle seaduse muutmise eelnõu on juba Riigikogus, tarvitseb vaid hääletades rohelist nuppu vajutada.

Tervishoid on keeruline valdkond, mille korraldamisel tulevad lisaks elementaarsele arvutusoskusele kasuks ka erialased teadmised. Kahjuks teevad tervishoidu juhtivad poliitikud kogu rahva tervist mõjutavaid otsuseid pigem teerulli meetodil, arvestamata vähimalgi määral asjatundjate ettepanekuid. Ka ravihindade langetamise otsus võeti vastu haigekassa nõukogu poliitikutest ja tööandjatest liikmete häältega ja nende „iseenese tarkusest“.

Järgmisel aastal vähendab haigekassa statsionaarsete ravijuhtude arvu viis protsenti. Selle tagajärjel tekib olukord, kus haige küll tõenäoliselt pääseb eriarsti vastuvõtule umbes sama pika ooteajaga kui tänavu, kuid haiglaravi tuleb oodata mitu kuud kauem. Selle aja jooksul halveneb paljude patsientide seisund sedavõrd, et nad vajavad kiirabi ja erakorralise meditsiini osakonna sekkumist. Erakorraline ravi maksab tunduvalt rohkem, osale haigetest võib aga arstiabi saatuslikult hiljaks jääda.

Poliitikute läbimõtlematud ja spetsialistide hinnangut eiravad otsused lähevad riigile lõpuks kallimaks, kui kokkuhoitud raha. Kahju inimeste elule ja tervisele rahasse ümber arvestada on võimatu.

Eesti Arstide Liit
Eesti Perearstide Selts
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit

Puuetetoetuste süsteem endiselt puudulik

Pressiteade Eesti Perearstide Seltsilt ja Eesti Arstide Liidult

Alates 1. oktoobrist 2008 muudeti puuetega inimeste toetuste määramise korda, konsulteerimata eri osapooltega. Puuduliku ettevalmistuse tõttu ei hakanud süsteem tööle ja tekitas kaose. Sotsiaalministri koha kaotanud Maret Maripuu lubas, et lahkub ametist siis, kui süsteemi puudused on kõrvaldatud.

Tegelikult ei ole sisulisi puudusi puuetega inimeste toetuste määramise süsteemis likvideeritud tänaseni. Arstide ühendused on korduvalt teinud ettepanekuid sisuliste ja vormiliste puuduste kõrvaldamiseks. Läbirääkimiste käigus lubati ettepanekuid arvestada, kuid uus minister Hanno Pevkur pole kahe kuu jooksul suutnud neid lubadusi täita.

Aprilli alguses arstide liidu ja perearstide seltsi poolt saadetud ettepanekutele saabus sotsiaalministrilt alles seitsme nädala pärast vastus, kus ei ole välja pakutud ühtegi toimivat lahendust. Seetõttu otsustasid arstid, soovides mitte kahjustada patsientide huve, jätkata sotsiaalkindlustusametile objektiivsete terviseandmete edastamist, kuid lõpetada alates 1. juunist toimetuleku funktsiooni hindamine, mis kuulub hoopis teise valdkonna spetsialistide pädevusse. Mõistes, et praeguses majanduslikus olukorras on riigi või haigekassa eelarvest lisaraha raske leida, on arstid nõus puuetega inimeste toetustega seotud lisatöö tasustamise edasilükkamisega.