Lahkuv minister HK reservide kasutamisest

Sotsiaalminister Hanno Pevkur (07.12 riigikogus)
Aitäh küsimuse eest! Alustame lõpust. Jah, raha on loomulikult reservides olemas ja kui on vajadus selle järele, siis seda võetakse täpselt nii palju kasutusele, kui otsus ja seadus lubab. Ehk ühelt poolt haigekassa nõukogu otsus ja teiselt poolt seaduses sätestatud piirid selle reservi kasutamiseks. Mis puudutab seda, miks ei võeta haigekassa reserve kasutusele, siis sellest on korduvalt ja korduvalt juttu olnud. Haigekassa reserve võetakse kasutusele ja haigekassa reservide kasutuselevõtmine – ma räägin mõiste mõttes selgemalt, et reservide all ma mõtlen nii jaotamata tulemit kui ka vajadusel kohustuslikku riskireservi – need summad, mis võetakse kasutusele, on planeeritavad ja peavad olema jätkusuutlikku ravikindlustust tagavad.

Täisteksti leiab siit.

Ja koostöö eest tänav kiri H Pevkurilt

Head partnerid

Elu toob vahest ette asju, mida ei oska ette näha. Usun, et igaühega teist on see millalgi juhtunud. Minuga juhtus see taaskord praegu, kus mind ootab ees uus väljakutse Justiitsministeeriumis. Raske on lahkuda nii toredate partnerite keskelt nagu te kõik olete.

Lubage mul teid seetõttu kõiki koos ja üksikult tänada viimase ligi nelja aasta eest, mil mul on olnud au teiega koostööd teha. Kuigi tahaks kirjutada pika tänukirja, sest öelda oleks ju palju, ei tee ma seda. Ütlen lihtsalt ja siiralt – Tuhat tänu kõikide nende hetkede eest, mil oleme koos Eestit paremaks muutnud. Edu teile kõigile teie töös ja uute kohtumisteni.

Hanno Pevkur

Haigekassa nõukogu lükkas töötasu tõstmise plaanid tagasi

Haigekassa nõukogu tervishoiutöötajate palgatõusu ei otsustanud

Haigekassa nõukogu lükkas tagasi arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu ettepaneku kasutada tervishoiutöötajate palgatõusuks vajaliku rahalise ressursina haigekassa jaotamata kasumit.

Esitasime arstide, õdede ja hooldajate palganõudmised sotsiaalministrile ja haigekassale juba eelmise aasta maikuus. Seni pole neid kordagi käsitletud, täna aga põhjendas haigekassa nõukogu liige Jürgen Ligi keeldumist sellega, et eelarveaasta keskel üldisi palgatõuse ei algatata. Samuti leidis rahandusminister, et haigekassa kasumi kasutamine seadusega lubatud mahus takistab riigi rahanduse toimimist.

Juba 2010. aastal leidsid Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) analüütikud, et Eesti tervishoiu peamiseks kitsaskohaks on liiga madalad tervishoiukulud. Riigieelarve osakaal tervishoiu rahastamises on väike, patsientide omaosalus aga suur, mistõttu vaesematele inimestele on arstiabi ja ravimid halvasti kättesaadavad. Samuti tõdesid eksperdid, et kärped tervishoius võivad suurendada meditsiinitöötajate lahkumist Eestist.

Nendest rahvusvaheliste ekspertide seisukohtadest on lähtunud ka arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu nõudmised alustada läbirääkimisi tervishoiu rahastamise muutmiseks, piirata arstide, õdede ja hooldajate töökoormust ning tõsta palga alammäärasid. Kahjuks ei ole rohkem kui aasta jooksul jõutud tegelike läbirääkimisteni, rääkimata otsustest. Nii sotsiaalminister kui haiglate liit keeldusid kollektiivlepingu tingimuste arutamisest. Haiglate liit on välja ütelnud, et koormuse reguleerimine on tööandja asi ning üleriigilisi standardeid ei ole vaja, sotsiaalministeerium lükkas koormuste arutelu sügisesse.

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Iivi Luik märkis, et tervishoiutöötajad on väsinud sellest, et nende kohustused pidevalt kasvavad, palga ostujõud aga kahaneb. „Õdesid ja hooldajaid riivasid väga sotsiaalministri sõnad, et ülekoormusega töötamine on vabatahtlik. Esiteks on töötajaid nii väheks jäänud, et haiglad ainult tänu mitmel kohal töötajatele üldse hakkama saavad, ja teiseks on õdede ja hooldajate palk häbiväärselt väike,“ rääkis kutseliidu juht.

Eelmisel nädalal teatas sotsiaalminister, et haigekassa kavandab järgmiseks aastaks tervishoiutöötajatele 5-protsendilist palgatõusu, mis kataks vähemalt aastase inflatsiooni, kuid täna haigekassa nõukogu sellist prognoosi ei kinnitanud. Järgmise nelja aasta kulude, sealhulgas palgatõusu otsustamine lükati edasi septembrisse.

„Ei ole vahet, kas meie ettepanekud lükatakse tagasi või edasi, arstid vajavad lahendusi. Tore, kui haigekassa nõukogu saab aru, et tervishoiutöötajate palk peab tõusma, kuid sügiseks on uus lend noori arste oma valikud juba teinud,“ ütles arstide liidu president Andres Kork.

Tervishoiu kogukulude osakaal SKP-st oli Eestis 2010. a 6,3 % (Euroopa riikides keskmine on 8-9 %). Võrreldes 2009. aastaga vähenesid tervishoiu kogukulud 60,6 miljoni euro võrra.

Tervishoiutöötajate palga alammäärad kehtivad 2008. aastast: arstidel 7,16, õdedel 3,83 ja hooldajatel 2,11 eurot tunnis. Arvestuslik netokuupalk on sellele vastavalt arstidel 950, õdedel 524 ja hooldajatel 302 eurot.

Tervise Arengu Instituudi andmete põhjal vähenes haiglaarstide põhitunnipalk aastatel 2008–2011 10 % ja kogutunnipalk (koos lisatasudega ületundide ja öövalvete eest) 21 %. 2011. aasta märtsikuu palgauuringus toodud ja sotsiaalministeeriumi poolt ajakirjanduses esitletud väide, et arstide keskmine kuupalk oli 2011. a kõigi aegade kõrgeim, on vale.

Haigekassa jaotamata kasumi moodustab eelarves planeeritust rohkem kogutud ravikindlustusmaks, mida ei ole raviks, haigus- ja ravimihüvitisteks ära kulutatud. 2011. aasta lõpu seisuga on jaotamata tulem 163,4 miljonit eurot. Sel aastal lubab seadus sellest kasutusele võtta 37 miljonit.

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Kollektiivlepingu rahaline kulu (täiendus versioon ühele)

Riikliku lepitaja kohusetäitja kirjutas haigekassale ja soovis teada töötasude tõusu rahalist mõju.

Eesti Haigekassa vastab küsimusele.

Haigekassa reservide teisaldamine

Haigekassa reservid on patsientide ravimiseks

Eesti Arstide Liit taunib valitsuse kavatsust kasutada haigekassa reserve riigi muude kulude katteks. Selline tegutsemine on väga lühinägelik ja võib ohustada rahva tervist.

Inimestelt ravikindlusmaksuna kogutud raha on mõeldud ravimiseks, tervise taastamiseks ja haiguste ennetamiseks. Reserve peab saama kasutusele võtta paindlikult ja vajaduse korral kiiresti, et patsiendid ei jää arstiabita ka siis, kui haigekassa tulud vähenevad või kulud näiteks katastroofi või epideemia tõttu ootamatult suurenevad.

Meie tervishoiu rahastamine on ebapiisav ja ebastabiilne, sõltudes pea täiel määral ravikindlustusmaksu laekumisest. Tagavarad annavad kriisiaegadeks mingigi kindlustunde, et patsiendid päris arstiabita ei jää. Poliitikud söövad taas oma sõnu – masuajal ei lubanud nad kogutud reserve vajalikus mahus kasutada, põhjendusega, et raha tuleb hoida veelgi halvemateks aegadeks. Nüüd selgub, et seda plaanitakse kulutada hoopis muuks kui haigete ravimiseks.

Kui valitsus leiab, et haigekassas raha üle jääb, tuleks see kasutada ülemäära pikkade ravijärjekordade lühendamiseks. Puudujäägis riigieelarve juures ei tundu mõistlik planeerida tulumaksu vähendamist ja samal ajal piltlikult öeldes ravirahaga maanteeauke lappida.

Haigekassa eelarve on seadustega vastuolus

Homme teisele lugemisele minev haigekassa eelarve on endiselt vastuolus seaduste ja valitsuse määrusega.

Eesti Arstide Liidu korduvad ettepanekud valitsusele ja haigekassa nõukogule parandada arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti, kasutades selleks seadustega tagatud vahendeid, on jäänud vastuseta. Täna saatsime uue pöördumise sotsiaalministri ja haigekassa nõukogu esimehe Hanno Pevkuri ja nõukogu liikmete poole.

Haigekassa eelarvesse ei ole planeeritud haiglate kapitalikulusid, mis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi tuleb rahastada riigieelarvest. Eelarve järgi jääb ka järgmisel aastal jõusse ravihindade kärbe, mis valitsuse määruse kohaselt peaks kaotama kehtivuse 31. detsembril 2010. Samuti ei vasta haigekassa eelarve riigieelarvele. Arstide liit toetab haiglate liidu nõudmist viia ravikindlustusmaksu laekumise tulud vastavusse riigieelarvega.

Ravihindade 6%-line kärbe, mistõttu haiglad on töötanud äärmise kokkuhoiu tingimustes, oli vastavalt haigekassa ja valitsuse lubadusele planeeritud üheks aastaks. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi halvenemise vältimiseks on hädavajalik taastada 2011. aastal kõik ravihinnad vähemalt 2009. aasta tasemel.

Arstkond on seisukohal, et lubamatu on jätta arvestatav osa haigekassa seaduslikest tuludest patsientide raviks kulutamata. Ravijuhtude hulga suurendamine eelarves ei paranda tegelikult arstiabi kättesaadavust, sest juba sel aastal ei ole haiglad suutnud planeeritud ravimahte täielikult täita. 9 kuuga on osa ravirahast jäänud kasutamata ja haigekassa on teeninud rohkem kui 50 miljonit krooni kasumit. Jaotamata kasumi suurenemine on küll ilmselt kasulik riigieelarve tasakaalule, kuid kindlasti kahjulik inimeste tervisele.

Ravijärjekordade lühendamine sõltub haigekassa nõukogust

Arstide liit pöördus haigekassa nõukogu poole ettepanekuga koostada haigekassa eelarve, mis ei oleks vastuolus kehtivate seadustega.

Haigekassa nõukogus tuleb reedel esimesele lugemisele haigekassa järgmise aasta eelarve, milles ei ole kasutatud kõiki seaduslikult tagatud võimalusi arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks.

Arstide liit tegi ettepaneku täita valitsuse määrust, millega kehtestati tervishoiuteenuste hinnakoefitsient tähtajaliselt kuni käesoleva aasta lõpuni, ja taastada hinnad 2009. aasta tasemel. Ravikulude suurenemise katteks tuleb kasutada seadustega ettenähtud võimalusi. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi on riigil kohustus rahastada haiglate kapitalikulusid riigieelarvest. Haigekassa nõukogusse kuuluvad valitsuse ja riigikogu liikmed peaksid tegema riigieelarve menetlemisel vastava parandusettepaneku. Kui haigekassa eelarve kulud ületavad tulusid, siis saab vahe katta eelmiste aastate jaotamata kasumist, mille suurus on praegu üle 2 miljardi krooni. 2011. aastal lubab seadus kasutada sellest 551 miljonit.

Meie tervishoiusüsteemi praegune teravaim probleem on pikad ravijärjekorrad, mis piirab oluliselt patsientide võimalusi saada õigeaegset arstiabi ja ohustab nende tervist. Ravihindade vähendamise tõttu on haiglad sunnitud kokku hoidma nii tööjõu kui ravimite ja kulumaterjalide pealt. Tervishoiutöötajatele pealesurutud osalise töökoormuse ja palgata puhkuste tõttu ei saa järjekordi lühendada ja hinnakärpe 1%-line vähendamine probleeme ei lahenda. Haigekassa aruandlusest selgub, et vaatamata ravijuhtude arvu mõneprotsendilisele tõusule on eriarstiabi saanud patsientide hulk vähenenud.

Hinnakärpe tühistamine võimaldab haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada.

Haigekassa hinnakärbe tuleb tühistada

Eesti Arstide Liit teeb ettepaneku haigekassa hinnakirja 6-protsendiline kärbe tühistada, sest vastuvõetud eelarve järgi ei ole nii suur hindade vähendamine vajalik.

Haigekassa kinnitas eile 2010. aasta eelarve, milles sotsiaalministri ettepanekul tehti viimasel hetkel olulisi muudatusi. Ravikindlustuse tulusid suurendati 272 miljoni krooni võrra. Seega oleks võimalik mitte halvendada arstiabi kättesaadavust ja jätta ära sügisel patsientide, tervishoiutöötajate ja haiglate arvamust arvestamata läbi surutud ravihindade langetamine. Siis põhjendasid poliitikud otsust ravikindlustuse tulude vähenemisega. Nii Hanno Pevkur kui Jürgen Ligi väitsid korduvalt, et kuigi eelmiste aastate jaotamata kasumit võetakse kindlasti kasutusele nii palju, kui seadus maksimaalselt lubab, on hindade langetamine siiski möödapääsmatu.

Nüüd selgus, et haigekassa nõukogu ja valitsus on lubadustest hoolimata jätnud kasutamata võimaluse taastada teenuste hinnad ja petnud sellega nii patsientide kui arstide õigustatud ootust. Haigekassa jaotamata kasumist kasutatakse sel aastal poole vähem kui lubatud. Vaatamata tulude suurendamisele ei anta haigete ravimiseks sentigi juurde. Arstide liidu hinnangul ei oleks kinnitatud eelarve järgi vaja hindu vähendada mitte rohkem kui kaks protsenti.

Asjatundmatu juhtimine kahjustab rahvast ja riiki

Asjatundmatu juhtimine kahjustab rahvast ja riiki

Haigekassa eelarve järjekordne kärbe ja ravihindade langetamine pikendab tunduvalt haiglaravi järjekordi ja vähendab tuhandete patsientide võimalusi saada neile vajalikku plaanilist arstiabi.

Jääb arusaamatuks, miks haigekassa ei tegutse kindlustatute huvides ja miks valitsus arvab, et riigi majanduse seisund on tähtsam kui rahva tervis. Sotsiaalminister ja haigekassa nõukogu esimees Hanno Pevkur küll ütles, et peab patsientide ühenduste arvamust oluliseks, tegelikult ei pööranud ta nende vastuseisule eelarvekärbetele mingit tähelepanu.

Haigekassa ei ole riigi äriühing, mille kasumist valitsus riigieelarve tasakaalustamiseks dividende võib võtta. See jaotamata kasum on inimestelt eelmistel aastatel ravikindlustusmaksuna kogutud raha, millega neil on õigus nüüd oma arstiabi eest tasuda. Haigekassal on siin ainult vahendaja roll.

Ka poliitikute kimbatusele, et hindade vähendamisele ei ole alternatiivi, sest seadus ei luba haigekassa jaotamata kasumit rohkem kasutada, on lahendus olemas. Selle seaduse muutmise eelnõu on juba Riigikogus, tarvitseb vaid hääletades rohelist nuppu vajutada.

Tervishoid on keeruline valdkond, mille korraldamisel tulevad lisaks elementaarsele arvutusoskusele kasuks ka erialased teadmised. Kahjuks teevad tervishoidu juhtivad poliitikud kogu rahva tervist mõjutavaid otsuseid pigem teerulli meetodil, arvestamata vähimalgi määral asjatundjate ettepanekuid. Ka ravihindade langetamise otsus võeti vastu haigekassa nõukogu poliitikutest ja tööandjatest liikmete häältega ja nende „iseenese tarkusest“.

Järgmisel aastal vähendab haigekassa statsionaarsete ravijuhtude arvu viis protsenti. Selle tagajärjel tekib olukord, kus haige küll tõenäoliselt pääseb eriarsti vastuvõtule umbes sama pika ooteajaga kui tänavu, kuid haiglaravi tuleb oodata mitu kuud kauem. Selle aja jooksul halveneb paljude patsientide seisund sedavõrd, et nad vajavad kiirabi ja erakorralise meditsiini osakonna sekkumist. Erakorraline ravi maksab tunduvalt rohkem, osale haigetest võib aga arstiabi saatuslikult hiljaks jääda.

Poliitikute läbimõtlematud ja spetsialistide hinnangut eiravad otsused lähevad riigile lõpuks kallimaks, kui kokkuhoitud raha. Kahju inimeste elule ja tervisele rahasse ümber arvestada on võimatu.

Eesti Arstide Liit
Eesti Perearstide Selts
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit

Arstid soovivad anda patsientidele võimaluse ennast Euroopas ravida

Täna toimunud tervishoiutöötajate ja haiglate liidu esindajate kohtumisel sotsiaalministriga tegid Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit ettepaneku anda Eesti elanikele võimalus saada arstiabi ka teistes Euroopa Liidu riikides, kusjuures ravi eest tasuks haigekassa meil kehtiva hinnakirja järgi ja hinnavahe kataks patsient ise. „Olukorras, kus tervishoiutöötajate vähesuse tõttu Eestis arstiabi kättesaadavus halveneb ja järjekorrad pikenevad, võiks inimestele anda niisuguse võimaluse juba enne, kui hakkab kehtima Euroopa Liidu direktiiv,“ ütles arstide liidu president Andres Kork.
Sotsiaalminister Maret Maripuu pidas ettepanekut innovatiivseks ja kaalumist väärivaks.

Kohtumise põhiteemana arutati tervishoiu rahastamise poliitilise kokkuleppe projekti. Eelmise aasta kevadel arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu tehtud ettepanek rahastamisläbirääkimisi jätkata hakkab nüüd tõepoolest realiseeruma. Minister lubas teha valitsusele ettepaneku vaadata üle eelmisel aastal moodustatud valitsuskomisjoni koosseis ja jätkata läbirääkimisi samaaegselt riigi eelarvestrateegia koostamisega.

Arstide ja õdede selle aasta palkade osas pole endiselt selgust. Aasta tagasi peetud palgaläbirääkimistel 2008. aasta miinimumtunnitasudes kokkuleppele ei jõutud. Eesti Arstide Liidul ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidul ei ole seetõttu töörahu kohustust, kuigi riiklik lepitaja eriarvamuste protokolli vormistamata jättis. Halduskohtu otsuse järgi oli lepitaja tegevus seadusevastane.
Täna said arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit sotsiaalministrilt ja haiglate liidu esimehelt Urmas Sulelt selge vastuse, et nende korduvaid ettepanekuid töörahu säilitamise võimaluste üle konsulteerida, vastu ei võeta ja arstide palka arvestatakse haigekassa hinnakirja alusel. 13%-line palgatõus ei peata kindlasti arstide ja õdede lahkumist Eesti tervishoiust. Kutseliidud peavad nüüd otsustama, missugune on kõige tõhusam viis oluliste muudatuste saavutamiseks, sest praeguses patsientide huve kahjustavas tervishoiusüsteemis töötamise jätkamine ei ole kooskõlas meditsiinieetikaga.

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit

Palgaläbirääkimiste kronoloogia 2006…2007 ja kuidas see kõik välja kukkus

Kronoloogia 2006 a maikuust kuni oktoobirini.

Kronoloogia 2006 oktoobrist kuni 2007

Veel ajaloolist lugemist 2006…2007 palgaläbirääkimistest.

Valitsus kinnitas palgatõusu tagava hinnakirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 15. veebruari istungil Haigekassa tervishoiuteenuste piirhindade muudatused, millega suurendatakse palgakomponenti hinnakirjas 25% tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2007.

Seega on lõpuks ametlikult tagatud rahaline kate riikliku lepitaja juures peetud läbirääkimistel kokku lepitud tervishoiutöötajate alampalga tõusule. Vastavalt 25. jaanuaril saavutatud kokkuleppele kehtestatakse alates 1. aprillist 2007 miinimumtunnitasudeks arstidele 99 krooni, õdedele jt keskastme tervishoiutöötajatele 52.50 kr ja hooldustöötajatele 29 krooni.

Arstide miinimumtunnitasu suureneb 2006. aastaga võrreldes 32%.

Eesti Arstide Liidu volikogu avaldus seoses olukorraga Eesti tervishoiusüsteemis

Laupäeval, 21. aprillil Tartus kogunenud Eesti Arstide Liidu volikogu arutas kujunenud olukorda Eesti tervishoiusüsteemis ja otsustas valitsuse ja avalikkuse poole pöörduda järgmise avaldusega:

Iga sotsiaalvaldkonnas läbiviidav reform peab arvestama eelkõige abivajajate huve. Senine tervishoiureformi käik on viinud arstiabi kättesaadavuse märgatava languseni ning võib teravdada vastuolusid arstide ja patsientide vahel, mille eest arstkond endale vastutust võtta ei saa.
Tervishoiureformi pole kinnitanud ei Riigikogu ega valitsus; pole selge, kes juhib selle läbiviimist, samuti ei ole avalikkusele tutvustatud reformi täpsemat kava. Valitsuse protokolliline otsus Tervishoiuprojekti 2015 heakskiitmisel ei ole piisav õiguslik alus sedavõrd olulise ja kalli reformi elluviimiseks.
Vastuseta on mitmed sõlmküsimused, millest sõltub reformi tulemuslikkus, eelkõige finantseerimise allikad. Projektis kavandatud investeeringud tehakse peamiselt raviteenusteks ettenähtud summade arvelt. Arstkond on seisukohal, et praegused tervishoiu rahastamise põhimõtted reformi edukalt läbi viia ei võimalda.
Tervishoiu reformimisel on keskendutud kinnisvaraga seotud küsimustele, jättes tähelepanuta raviasutuste töötajad. Tuleb välja selgitada haiglate sulgemisest ja ümberprofileerimisest tulenev arstide ja teiste tervishoiutöötajate erialase ümberõppe vajadus. Reformi läbiviimiseks vajaliku ümberõppe korraldamine ja finantseerimine on riigi ülesanne.
Aastaid on lahenduseta tervishoiutöötajate palgaküsimus; seniste nappide ressursside suunamine reformi läbiviimiseks halvendab praegusi palgatingimusi veelgi.
Lüngad seadusandluses on koondanud tervishoiu tegeliku juhtimise Eesti Haigekassa juhatuse kätte, kes peab tegema valikuid küsimustes, mis on selgelt väljaspool neile seadusega antud pädevust. Senine taktika raviasutustega lepingute sõlmimisel süvendab veelgi vastuolusid tervishoiusüsteemi finantseerimisel.
Tunnistades ümberkorralduste vajadust olemasolevas arstiabisüsteemis, kutsub Eesti Arstide Liit tõsiselt kaaluma tervishoiureformi jätkamist senisel kujul. Valitsus peab andma selge ülevaate tervishoiureformi finantseerimise, juhtimise ja täpse kava kohta ning võtma endale vastutuse selle elluviimise eest.

EAL eestseisuse seisukoht raviteenuste lepingu kohta

Pr. Maris Jesse

Eesti Haigekassa juhatuse esinaine
Hr. Eiki Nestor
Eesti Haigekassa nõukogu esimees

Eesti Arstide Liidu eestseisus arutas 27.03.2001. a. toimunud erakorralisel koosolekul Terviseuuringute ja raviteenuste lepingu tüüpprojekti. Oleme seisukohal, et antud projektil on tõsiseid puudusi ja see on kohati vastuolus nii kindlustatute kui arstkonna huvidega.

Leping näeb ette, et Haigekassal on ilma patsiendi nõusolekuta õigus tutvuda ravidokumentidega ja neid isegi raviasutusest kaasa viia. Selline tegevus on vastuolus arsti kutsesaladuse põhimõtetega ja eirab arsti-patsiendi suhte konfidentsiaalsuse nõuet. Küsitav on niisuguse kokkuleppe vastavus seadustele, rääkimata selle eetilisest tagapõhjast. Eitamata Haigekassa õigust kontrollida ravikindlustushüvitise aluseks olevate dokumentide õigsust ja nende väljaandmise põhjendatust, tuleks kontrolli teostada viisil, mis ei riivaks eelpoolkirjeldatud viisil kindlustatute huve.
Haigekassa on võtnud endale õiguse määrata lepingu rikkumise korral raviteenuse osutajale trahvi 25 000 krooni. Selline nõue ei ole seaduslik. Eesti Haigekassa seaduse § 4.1 –s on üheselt sätestatud, et ebaõigesti või põhjendamatult välja makstud summade puhul piirdub haigekassa pädevus selle summa tagasinõudmises või kinnipidamises järgmiste perioodide väljamaksetest.
Täpsustamist vajaks saatekirja nõue eriarsti vastuvõtule pääsemiseks. Lisaks lepingus toodud eriarstide loendile, kelle vastuvõtule saab pöörduda ilma saatekirjata, tuleks ette näha võimalus korduvvisiitideks eriarsti juurde sama haigusjuhu piires või ka juhul, kui eriarst soovib konsulteerida teise eriarstiga. Perearstilt saatekirja nõudmine on sellistel juhtudel vaid formaalsus, mis ei aita kuidagi kaasa ravikindlustusressursi säästvale kasutamisele. Mõttetult jäik perearsti saatekirja nõue kulutab nii abivajajate kui ka arstide aega ning läheb ühiskonnale kallimaks kui eeldatav kokkuhoid haigekassas.
Leping näeb ette fikseeritud visiidimaksu kõikidele kindlustatutele. Kuigi antud põhimõte lähtub kehtivast seadusest, seab selle rakendamine raskesse olukorda eeskätt eraarstid. Haigekassa poolt hinnakirja alusel tasutav arstivisiidi hind ei kata tegelikke kulutusi. Selline lepingutingimuste muutmine ei saa toimuda ilma piisava etteteatamisajata ja raviteenuste hinnakirja korrigeerimiseta. On ka arusaamatu, mis on visiiditasu võtmise mõte, kui sellest vabastamise korral keegi teenuse pakkujale saamata tulu ei kompeenseri.
Seni rakendati osaga lepingupartneritest nn. null-lepingut, s.t. haigekassa ei tasunud raviteenuste eest, kuid andis arstile õiguse välja kirjutada soodusretsepte ja väljastada töövõimetuslehte. Leping ei näe sellist võimalust ette. Kui haigekassa ei võimalda arsti tegevusluba omavatel spetsialistidel välja kirjutada soodusretsepti ega väljastada töövõimetuslehti, on see arsti õiguste piiramine. Kindlustatud on ju patsient ja nii soodusretseptiga ostetud ravim kui töövõimetusleht on kindlustushüvitised, millele kindlustatul peab olema õigus sõltumata sellest, milline arst neid väljastab.
Eesti Arstide Liidu eestseisus leiab, et lepingus on liialt suur rõhk piirangutel ja karistamisel, mis jätab täielikult varju koostöö ja ühise huvi tervishoiuteenuse kvaliteedi arengu eest. Leping peaks olema paindlikum ja ka teise poole huvisid arvestav ning eelkõige vastavuses Eesti Vabariigi seadustega.

Lugupidamisega

Andres Lehtmets
EAL president