Arstid soovitavad gripi vastu vaktsineerida

Gripp on ülemiste hingamisteede viirushaigus, mis võib olla raske kuluga ja põhjustada intensiivravi vajavaid tüsistusi. Kahjuks on esinenud ka surmajuhtumeid. Tõenäoliselt saabub uus gripilaine veebruaris-märtsis, seega võib haigestuda veel suur hulk inimesi.

Vaktsineerimine on ohutu ja efektiivne gripi ennetamise meetod. Euroopa Liidus registreeritud uue gripi vaktsiinid on tõhusad ja nendega kaasnevad terviseriskid väikesed. Vaktsineerimine on vabatahtlik, kuid valikuid tehes peaks igaüks teadma, et vaktsineerides ei kaitsta mitte ainult iseennast, vaid ka oma lähedasi ja kogu ühiskonda. Mida suurem osa elanikest on vaktsineeritud, seda raskemini viirus levib ja seda vähem inimesi haigestub. Sotsiaalministeerium tegi vaktsiini ostes ja kõikidele soovijatele vaktsineerimist võimaldades õige otsuse, sest kui on võimalik ulatuslikku haigestumist ennetada, siis on mõistlik seda ka teha. Eriti oluline on vaktsineerida riskigruppidesse kuuluvaid inimesi, kellel võib sagedamini esineda raskeid sümptomeid ja tüsistusi. Riskigruppi on arvatud kuni 18-aastased lapsed, rasedad ja hiljuti sünnitanud naised, kroonilisi kopsu- ja südamehaigusi põdevad ja immuunpuudulikkusega inimesed. Soovitame vaktsineerima minna ka teistel, eelkõige neil, kes iga päev puutuvad palju kokku teiste inimestega.

Asjakohast infot uue gripi ja vaktsineerimise kohta leiate Terviseameti ja Ravimiameti kodulehekülgedelt. Vaktsineerida saab perearstide ja naistearstide juures.

Oleme väike rahvas ja iga inimelu on hindamatu. Arstid on veendunud, et vaktsineerimine aitab haigestumist vähendada ja elusid säästa.

Eesti Arstide Liit
Eesti Perearstide Selts
Eesti Infektsioonhaiguste Selts
Eesti Lastearstide Selts
Eesti Naistearstide Selts

Eesti Arstide Liidu avalik kiri sotsiaalministrile

Austatud härra Hanno Pevkur

Eesti Arstide Liit on kasvava murega jälginud Sotsiaalministeeriumi passiivsust tegelemisel nn seagripi epideemiaohuga. Tegemist on väga nakkava viirusetüvega, mis epideemia puhkedes põhjustab laialdase haigestumise ja kardetavasti ka surmajuhte.

Möödunud aastakümnete gripipandeemiate kogemuste põhjal võib haigestuda kuni 40 protsenti elanikkonnast. Haigus kulgeb enamikul juhtudest suhteliselt kergelt, kuid suur tüsistuste oht on rasedatel ja krooniliste haigustega inimestel. Seniste kogemuste järgi haigestuvad eelkõige nooremad tööealised inimesed, seega avaldab epideemia tõsist mõju paljude oluliste valdkondade, eriti tervishoiu ja sisejulgeoleku toimimisele ning kogu majandusele.

Meie naaberriigid Skandinaavias on juba alustanud vaktsineerimisi A-gripi viiruse H1N1 vastase vaktsiiniga. Soomes vaktsineeritakse esmalt rasedaid, krooniliste haigustega patsiente, tervishoiutöötajaid ja teisi riskigruppidesse kuuluvaid inimesi. Tervishoiutöötajate massilise haigestumise korral väheneb järsult arstiabi kättesaadavus, samuti levib nakkus vaktsineerimata arstide ja õdede kaudu. Soomes on patsiendil on õigus keelduda sellise arsti juurde ravile minemast, kes ei ole lasknud end seagripi vastu vaktsineerida.

Kuna haigestumise vastu on olemas tõhusat kaitset pakkuv vaktsiin, näitab selle tellimisega hilinemine kahjuks kas Sotsiaalministeeriumi tegevuse ebakompetentsust või hoolimatust rahva tervise suhtes. Ootame Teilt kiiret ja efektiivset tegutsemist, et vaktsiin võimalikult kiiresti Eesti elanikele kättesaadavaks teha. Soovime ka väga konkreetset vastust küsimusele, mitme nädala jooksul jõuab vaktsiin Eestisse

Eesti Arstide Liit