SA Viljandi Haigla nõukogu ei vasta Eesti Arstide Liidu kirjadele

20.01.2012 pöördusid Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit SA Viljandi Haigla poole seoses haiglas töölepingute asemel sõlmitavate käsunduslepingutega. Töötajatega sõlmiti töö tegemiseks töölepingute asemel käsunduslepinguid. Kuivõrd töötajatele laienesid kõik SA Viljandi Haiglas kehtestatud töökorralduslikud nõuded on sisuliselt tegemist ikkagi töölepingutega ning sellele juhtisid arstide liit ja kutseliit ka tähelepanu. Haigla juhatuse liikmete Ülle Lumi ja dr Enno Kase soov sõlmida käsunduslepinguid tulenes asjaolust, et käsunduslepingu alusel ei pea maksma töötajatele öisel ajal töötamise lisatasu ega ka ületunnitasu. Haigla töötajate pealt hoiti kokku.

Varasemad käesolevat teemat puudutavad postitused on näha kategooria “Käsunduslepingud” lugemisel

Viljandi Haigla juhatus vastas meie kirjale 26 päeva möödumisel e 16.02.2012. Kuivõrd ooteaeg oli pikk pöördusime vahepeal (07.02.2012) SA Viljandi Haigla nõukogu poole. Viljandi Haigla nõukogu esimees Liis Rooväli (Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsiosakonna juhataja) lubas isiklikult, et nõukogu vastab arstide liidu ja kutseliidu pöördumisele. Möödunud on 30 päeva (üks kuu) ja nõukogu vastust ei ole saabunud. Vastus oleks pidanud saabuma hiljemalt 08.02.2012 Ametlikus asjaajamises on üldiseks tavaks, et kirjadele vastatakse hiljemalt ühe kuu jooksul. Ilmselt loodab nõukogu, et vahelpeal toimunud toetusstreigi organiseerimine hajutab kutseliidu ja arstide liidu tähelepanu antud probleemilt mujale. Esitame siinkohal mõned kommentaarid SA Vilandi Haigla juhatuse liikme Ü Lumi kirjale. Allajoonituna on toodud SA Viljandi Haigla tekst.

Vahepealsel perioodil algatas Viljandi haigla juhatus haiglas töötingimustega rahuololu uuringu. Selle uuringu peamine eesmärk on küsitluslehtedele märgituna “mõõta Vijandi haigla töötajate rahulolu erinevate tööga seotud aspektidega”. Lisaks soovitakse uuringu alusel määratleda haigla põhiväärtusi, et need “need sobiks kokku töötajate endi väärtustega”. Mõnevõrra arusaamatu on põhiväärtuste kindlaks tegemine märtsis 2012 kui need on juba avaldatud haigla arengukavas (lk 34) 2011. Pöördusime ka uuringut teostava uurija poole. Otsustagu igaüks ise, kas sellise mõtteviisiga saab jõuda usaldusväärsete tulemusteni.

Jätkame sama teema käsitlemist ka edaspidi.

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate kutseliit.

Täna (12.10.2012) kokkuleppeid ei sõlmitud (streik laieneb)

Tervishoiutöötajate läbirääkimised katkesid kokkuleppele jõudmata

Täna toimus arstide liidu, tervishoiutöötajate kutseliidu ja haiglate liidu vaheliste läbirääkimiste järjekordne voor. Kokkulepet, mis võimaldaks streigi lõpetada, ei sündinud.
Ühisele arusaamisele jõuti ainult kollektiivlepingu vormilises küljes.

Arstidele ja õdedele kõige olulisem töökoormuste küsimus on lahendatud ainult ambulatoorses töös, kuid mitte haiglaravis.

Residentide täistööaja tasustamise kohta alates järgmise aasta 1. jaanuarist on olemas haiglate liidu lubadus, kuid sotsiaalminister seda kinnitanud ei ole.

Miinimumtunnitasude pakkumist, kus arstide liidu ja kutseliidu ettepanek jagati kahe aasta peale, ei ole tervishoiutöötajad vastu võtnud. Arstide liit ja kutseliit jäid oma esialgse ettepaneku juurde.

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Arstide Liit

Eesti Haiglate Liit jätkab vigurdamist

Eesti Haiglate Liit esitas arstide liidule ja kutseliidule pakkumise. Tegemist on katsega nurjata tööseisak. Haiglate liit teab, et võttes vastu nende pakutu, loetakse streigiõigus lõppenuks. Alustada tuleb täiesti uusi läbirääkimisi. Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit esitasid kollektiivlepingu projekti 16.09.2011 so 1 aasta ja 14 päeva tagasi. Rõhutame veelkord, et haiglate liidu poolt 28.09.2012 esitatud projekt ei ole töötüli aluseks. Selliste projektide esitamise eesmärgiks on segaduse tekitamine, mis ei ole kellegi huvides. Vastuseks saatsime Eesti Haiglate Liidule kirja.

Meie nõudmised on esitatud meie eelnevates, kodulehele tehtud sissekannetes. Samuti peaame taaskord vajalikuks toonitada, et läbirääkimised (selle sõna otseses tähenduses) katkesid erimeelsuste protokolli vormistamisega käesoleva aasta jaanuaris. Kõik jaanuarist kuni tänaseni toimunud kohtumised on olnud konsultatiivse ja infovahetusliku iseloomuga.

Tallinna Haridustöötajate Ametiühingute Liidu toetusavaldus

From: Evi Veesaar [mailto:e.veesaar@aliit.tln.edu.ee]
Sent: Thursday, September 27, 2012 3:21 PM
To: eal@arstideliit.ee
Cc: kutseliit@kutseliit.ee
Subject: Solidaarsus meditsiinitöötajatega

Toetame meditsiinitöötajate streiki!

Tallinna Haridustöötajate Ametiühingu Liit otsustas ühehäälselt 18. 09. 2012. a. toimunud koosolekul toetada meditsiinitöötajate streiki. Toetamaks teie nõudmisi, osalevad meie esindajad teie poolt korraldatud avalikel väljaastumistel.

Üheskoos suudame!

Evi Veesaar
Tallinna Haridustöötajate Ametiühingu Liidu juhatuse esimees

Tööseisakuga esitatavad nõudmised

Viidatud postituse allosas on dokumendid. Dokumentide seas on näha 16.09.11 esitatud kollektiivlepingu projekt. See projekt kirjeldab meie soove ja nõudmisi. Nõudmiste aluseks ei ole pressiteated.

Viimane kollektiivlepingu läbirääkimiste tsükkel kestis 11.06.2009…26.01.2012. Tänaseks on viimase kollektiivlepingu sõlmimisest möödas üle kolme aasta. Viimast, läbirääkimiste aktiivset perioodi, valgustab rubriik “Läbirääkimised 2011…2012, mille esimese sissekande juurde saab siit. Rubriigis on palju dokumente ja kirjavahetust. Mahukat teemat on raske väga lühidalt kokku võtta. Seda on siiski proovitud teha kronoloogilises ülevaates.

Väga lühidalt on meie nõudmised järgmised. Soovitav oleks tutvuda ka kollektiivlepingu projektiga

Streigi eesmärk

Arstide ja õdede Eestist lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine.

 Eesmärgi saavutamiseks taotleme

  • kollektiivlepingu sõlmimist arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäärade tõstmiseks ja töötingimuste parandamiseks;
  • eriarstide töökoormuse ülempiiride ja õendus- ja hooldustöötajate koormuse standardite kehtestamist;
  • Muudatuste algatamist tervishoiu rahastamise suurendamiseks ja arstiabi kättesaadavuse parandamiseks. Streigi põhjus (tulenevalt seadusest):

Kollektiivlepingu läbirääkimistel Eesti Haiglate Liiduga ei jõutud kokkuleppele ja riikliku lepitaja kohusetäitja poolt läbiviidud kollektiivse töötüli lepitusmenetlus lõppes eriarvamuste protokolliga. Nõuame kollektiivlepingu sõlmimist.

Tööseisakut puudutavad ajakirjanduse artiklid on viidatud siin.

Tööseisaku ajal osutatava arstiabi mahu määrab leping.

Haigekassa nõukogu lükkas töötasu tõstmise plaanid tagasi

Haigekassa nõukogu tervishoiutöötajate palgatõusu ei otsustanud

Haigekassa nõukogu lükkas tagasi arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu ettepaneku kasutada tervishoiutöötajate palgatõusuks vajaliku rahalise ressursina haigekassa jaotamata kasumit.

Esitasime arstide, õdede ja hooldajate palganõudmised sotsiaalministrile ja haigekassale juba eelmise aasta maikuus. Seni pole neid kordagi käsitletud, täna aga põhjendas haigekassa nõukogu liige Jürgen Ligi keeldumist sellega, et eelarveaasta keskel üldisi palgatõuse ei algatata. Samuti leidis rahandusminister, et haigekassa kasumi kasutamine seadusega lubatud mahus takistab riigi rahanduse toimimist.

Juba 2010. aastal leidsid Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) analüütikud, et Eesti tervishoiu peamiseks kitsaskohaks on liiga madalad tervishoiukulud. Riigieelarve osakaal tervishoiu rahastamises on väike, patsientide omaosalus aga suur, mistõttu vaesematele inimestele on arstiabi ja ravimid halvasti kättesaadavad. Samuti tõdesid eksperdid, et kärped tervishoius võivad suurendada meditsiinitöötajate lahkumist Eestist.

Nendest rahvusvaheliste ekspertide seisukohtadest on lähtunud ka arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu nõudmised alustada läbirääkimisi tervishoiu rahastamise muutmiseks, piirata arstide, õdede ja hooldajate töökoormust ning tõsta palga alammäärasid. Kahjuks ei ole rohkem kui aasta jooksul jõutud tegelike läbirääkimisteni, rääkimata otsustest. Nii sotsiaalminister kui haiglate liit keeldusid kollektiivlepingu tingimuste arutamisest. Haiglate liit on välja ütelnud, et koormuse reguleerimine on tööandja asi ning üleriigilisi standardeid ei ole vaja, sotsiaalministeerium lükkas koormuste arutelu sügisesse.

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Iivi Luik märkis, et tervishoiutöötajad on väsinud sellest, et nende kohustused pidevalt kasvavad, palga ostujõud aga kahaneb. „Õdesid ja hooldajaid riivasid väga sotsiaalministri sõnad, et ülekoormusega töötamine on vabatahtlik. Esiteks on töötajaid nii väheks jäänud, et haiglad ainult tänu mitmel kohal töötajatele üldse hakkama saavad, ja teiseks on õdede ja hooldajate palk häbiväärselt väike,“ rääkis kutseliidu juht.

Eelmisel nädalal teatas sotsiaalminister, et haigekassa kavandab järgmiseks aastaks tervishoiutöötajatele 5-protsendilist palgatõusu, mis kataks vähemalt aastase inflatsiooni, kuid täna haigekassa nõukogu sellist prognoosi ei kinnitanud. Järgmise nelja aasta kulude, sealhulgas palgatõusu otsustamine lükati edasi septembrisse.

„Ei ole vahet, kas meie ettepanekud lükatakse tagasi või edasi, arstid vajavad lahendusi. Tore, kui haigekassa nõukogu saab aru, et tervishoiutöötajate palk peab tõusma, kuid sügiseks on uus lend noori arste oma valikud juba teinud,“ ütles arstide liidu president Andres Kork.

Tervishoiu kogukulude osakaal SKP-st oli Eestis 2010. a 6,3 % (Euroopa riikides keskmine on 8-9 %). Võrreldes 2009. aastaga vähenesid tervishoiu kogukulud 60,6 miljoni euro võrra.

Tervishoiutöötajate palga alammäärad kehtivad 2008. aastast: arstidel 7,16, õdedel 3,83 ja hooldajatel 2,11 eurot tunnis. Arvestuslik netokuupalk on sellele vastavalt arstidel 950, õdedel 524 ja hooldajatel 302 eurot.

Tervise Arengu Instituudi andmete põhjal vähenes haiglaarstide põhitunnipalk aastatel 2008–2011 10 % ja kogutunnipalk (koos lisatasudega ületundide ja öövalvete eest) 21 %. 2011. aasta märtsikuu palgauuringus toodud ja sotsiaalministeeriumi poolt ajakirjanduses esitletud väide, et arstide keskmine kuupalk oli 2011. a kõigi aegade kõrgeim, on vale.

Haigekassa jaotamata kasumi moodustab eelarves planeeritust rohkem kogutud ravikindlustusmaks, mida ei ole raviks, haigus- ja ravimihüvitisteks ära kulutatud. 2011. aasta lõpu seisuga on jaotamata tulem 163,4 miljonit eurot. Sel aastal lubab seadus sellest kasutusele võtta 37 miljonit.

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Toetusstreik õpetajate nõudmiste toetuseks

Tervishoiutöötajad kuulutasid välja streigi õpetajate toetuseks

Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit saatsid eile haiglajuhtidele ja kohalikele omavalitsustele teate, et 7. märtsil kell 12.00–13.00 toimub toetusstreik haridustöötajate palgatõusu toetuseks.

Arstid, õed ja teised tervishoiuasutuste töötajad toetavad tööseisakuga õpetajate streigis osalejaid ja nende nõudmisi tõsta õpetajate töötasu alammäärasid käesoleval aastal vähemalt 20% ja viia need 2014. aastal Eesti keskmise töötasu tasemele ning kehtestada lasteaiaõpetajatele teiste õpetajatega võrdsed töötasu alammäärad ja puhkuse kestus.

Toetusstreigis osalevad järgmiste raviasutuste töötajad: Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskus, Nõmme Perearstikeskus Meditiim, OÜ Perearst Karin Jäger, OÜ Perearst Svetlana Ehiloo, Tartus TÜ Kliinikum, Põlvamaal perearstid ja perearstikeskused Kersti Pelisaar, Anu Mõtsar, Karin Ulst, Taimi Laur OÜ, Ljubov Kurusk OÜ, OÜ Perearst Hepp Nigol OÜ, samuti osa Pärnu Haigla ja Järvamaa Haigla eriarstidest.

Streigi ajal ei toimu ambulatoorseid vastuvõtte, ei alustata uusi plaanilisi lõikusi, uuringuid ja protseduure. Osutatakse erakorralist arstiabi. Patsiendid saavad infot raviasutuste registratuurist.

Haiglates toimuvad tööseisaku ajal töötajate üldkoosolekud, kuhu on kõnelema kutsutud ka õpetajate esindajad. Avaldame toetust õpetajatele ning räägime arstide ja õdede töökoormuse ja töötasu probleemidest. Arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu esindajad osalevad õpetajate miitingutel Tallinnas ja Tartus.

Tervishoiutöötajad toetavad õpetajate nõudmisi tõsta töötasu juba käesoleval aastal ja ka edaspidi, et noortel õpetajatel oleks motivatsiooni kooli tööle tulla. Haridus peab saama riigi prioriteediks mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

02.03.12

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Täiendav info toetusstreigi korralduse, koosolekute toimumise kohta ning kõneisikute kontaktid EAL ja ETK kodulehtedel www.arstideliit.ee ja www.kutseliit.eu

lisainfo Katrin Rehemaa, EAL, 513 5121 ja Iivi Luik, ETK, 511 9067

Üleskutse streigis osalemiseks

Üleskutse arstidele, õdedele ja teistele haiglatöötajatele

Kutsume kõiki Tallinna haiglate töötajaid ühinema toetusstreigiga õpetajate nõudmiste toetuseks 7. märtsil kell 12–13.

Eesmärk
Töö peatamisega Tallinna ja Tartu haiglates toetame haridustöötajate streiki, et nende töötasu tõuseks juba käesoleval aastal. Oleme solidaarsed õpetajatega, sest meie lapsed väärivad head haridust ja õpetajad paremat palka.

Korraldus
7. märtsil kl 12-st 13-ni ei tehta ambulatoorseid vastuvõtte, ei alustata plaanilisi lõikusi, uuringuid ja protseduure. Antakse erakorralist arstiabi.
Patsientide teavitamise eest vastuvõttude ja muu plaanilise ravi edasilükkumisest vastutab tööandja.

Toetusstreigis osalevad Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Tallinna Lastehaiglas töötavad arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu liikmed. Ootame meiega ühinema ka kõiki teisi kolleege, sõltumata kuulumisest liitudesse ja ametiühingutesse!
Neil, kes ei soovi osaleda, palume teavitada oma vahetut juhti.

Kõigis haiglates toimub kell 12.15 – 12.45 üldkoosolek, kus esinevad õpetajate, arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu esindajad:
PERH – Mustamäe korpuse saalis, Sütiste tee 19
LTKH – Meremeeste haigla saalis, Paldiski mnt 68
ITK – patoloogikumi saalis, Ravi 18
Lastehaigla – lastehaigla saalis, Tervise 28
NB! Teistest majadest saab koosolekule tulla tellitud bussidega.

Info
Ametlik streigiteade edastatakse haiglatele, haiglate liidule ja linnavalitsusele 1. märtsil.
Haiglates annavad teavet ja korraldavad tegevust Tallinna Arstide Liidu (TAL) ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu (ETK) usaldusisikud ja streigi koordinaatorid:
PERH – Jaan Tepp (TAL) jaan.tepp@regionaalhaigla.ee
Ulvi Tasane (ETK) ulvi.tasane@regionaalhaigla.ee
LTKH – Lembi Aug (TAL) lembi.aug@keskhaigla.ee
Riina Rannaääre (ETK) riina57@hot.ee
ITK – Pille Andresson (TAL) pille.andresson@itk.ee
Reio Vilipuu (ETK) reio.vilipuu@itk.ee
Lastehaigla – Maila Raidmäe (TAL) maila.raidmae@lastehaigla.ee
Krista Mustkivi (ETK) krista.mustkivi@lastehaigla.ee

Üldinfo: Katrin Rehemaa (EAL) eal@arstideliit.ee 513 5121
Katrin Olo-Laansoo (ETK) katrin.ololaansoo@kutseliit.eu 5345 3463

Iivi Luik, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president
Toomas Kariis, Tallinna Arstide Liidu president
Andres Kork, Eesti Arstide Liidu president


Õpetajate sõnum meedikutele

Täname Eesti Arstide Liitu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliitu aktiivse toetuse eest õpetajate võitlusele väärikama töötasu eest. Ühtlasi teatame, et 7. märtsil kell 12.00-13.00 toimub Tallinna õpetajate ametiühingu liidu korraldamisel Vabaduse väljakul õpetajate miiting. Olete oodatud osalema! Kui soovite miitingul esineda, siis palume eelnevalt kontakteeruda THAÜ esinaise Evi Veesaarega tel 6446120; 5062601; e.veesaar@aliit.tln.edu.ee

Üheskoos suudame!

Lugupidamisega
Sven Rondik
EHL juhatuse esimees

Vastused eriarvamuste protokolli nõudele

Eesti Haiglate Liit vastab Riiklikule lepitajale 25.11.2011

Eestu Haiglate Liidu seisukoht Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu 07.11.2011 esitatud nõudmiste osas.

Riikliku lepitaja kohusetäitja kiri.