Palgaläbirääkimiste kronoloogia 2006…2007 ja kuidas see kõik välja kukkus

Kronoloogia 2006 a maikuust kuni oktoobirini.

Kronoloogia 2006 oktoobrist kuni 2007

Veel ajaloolist lugemist 2006…2007 palgaläbirääkimistest.

Ootamatu pööre tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel

Täna hommikul kogunenud tervishoiutöötajate kutseliitude esindajad tunnustasid palgaläbirääkimiste delegatsioonide tehtud head tööd. Sotsiaalministriga on saavutatud kokkulepe jätkata läbirääkimisi tervishoiu üldise rahastamise üle rahulikus õhkkonnas.

Palgaläbirääkimiste käigus saavutati mõlemapoolsete kompromisside tulemusel konsensus palgatõusuks vajaliku ressursi suuruse osas.

Riigisektoris töötavaid meedikuid esindav sotsiaalminister Jaak Aab nõustus ka töötajate sooviga, et palgatõus rakenduks kokkulepitud ressursi ulatuses 1. aprillist.

Eile õhtul tekkis aga ootamatu takistus tööandjate poolelt. Haiglajuhtide esindaja Urmas Sule sõnul ei ole tal volitusi kokkuleppe kinnitamiseks ilma Haiglate Liidu üldkoosoleku otsuseta.

Tervishoiutöötajad on seisukohal, et muutunud olukorras on palgakokkuleppe sõlmimine võimalik rahumeelsel teel. Streik esmaspäeval ei alga. Töötüli lahendus sõltub nüüd haiglajuhtide otsusest.

21.01.07

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit

Tervishoiutöötajate palgakokkulepe

Eesti Vabariigi Valitsus
Eesti Haiglate Liit
Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit

K O K K U L E P E
Tervishoiuala töötajate miinimumtunnitasu kehtestamise kohta

Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Vabariigi Valitsuse volitatud esindajad ühelt poolt ning Eesti Arstide Liidu, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu volitatud esindajad teiselt poolt, pidades riikliku lepitaja vahendusel läbirääkimisi tervishoiutöötajate palgatingimuste küsimustes, pidades esmatähtsaks tervishoiuteenuse senisel tasemel hoidmist ja kvaliteetse arstiabi osutamist ning lähtudes tsiviliseeritud ühiskonnas aktsepteeritud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, leppisid kokku alljärgnevas:

1
Kehtestada alates 1. jaanuarist 2005.a. tunnipalga alammääraks arstidele 66 krooni tunnis, keskastme tervishoiutöötajatele 34 krooni tunnis ning hooldustöötajatele 20 krooni tunnis ja alates 1. jaanuarist 2006.a. tunnipalga alammääraks arstidele 75 krooni tunnis, keskastme tervishoiutöötajatele 39 krooni tunnis ning hooldustöötajatele 23 krooni tunnis käesoleva kokkuleppe punktis 3, 4 ja 5 toodud tingimustel.

2
Laiendada kokkuleppe punktis 1 sätestatud palgatingimusi kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses tööandjate poolel kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ja organisatsioonidele ning kõigile tervishoiuteenust osutavatele juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele ja töötajate poolel kõigile arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal töötavatele arstidele, kõigile keskastme tervishoiutöötajale, kes töötavad vastava kutse omamist nõudval ametikohal ning hooldustöötajatele.

3
Kokkuleppe punktis 1 sätestatud kohustus jõustub juhul, kui Eesti Haigekassa eriarstiabi ja hooldusravi tervishoiuteenuste piirhindade palgakomponenti suurendatakse määral, mis lähtudes 2004.a. ravijuhtude arvust tagab alates 01.01.2005.a. aastases arvestuses vähemalt 365 miljoni krooni võrra ning alates 01.01.2006 aastases arvestuses vähemalt 212 miljoni krooni võrra täiendavat ravi rahastamise lepingute summaarset rahalist mahtu eriarstiabi ja hooldusravi osas. Punktis 1 sätestatud kohustus jõustub 2005. ja 2006. aastal vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt Eesti Haigekassa poolt rahastatavate tervishoiuteenuste piirhindade hinnakirja muutmisele.

4
Kokkuleppe punktis 1 sätestatud kohustus jõustub arst-residentide osas juhul, kui 2005 a. ja 2006 a. riigieelarves kasvab arst-residentide koolituskulude sihtassigneeringute maht ulatuses, mis katab arst-residentide tunnipalga alammäära tõusu punktis 1 sätestatud tasemele.

5
Kokkuleppe punktis 1 sätestatud kohustus jõustub kiirabitöötajate osas juhul, kui 2005 a. ja 2006 a. riigieelarves kasvab kiirabiteenuse osutamise rahastamise sihtassigneeringute maht ulatuses, mis katab kiirabitöötajate tunnipalga alammäära tõusu punktis 1 sätestatud tasemele.

6
Eesti Arstide Liit, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit teevad tervishoiuteenuste praktiliste osutajate esindajatena tööandjatega koostööd ühishuvide esindamisel ning tagavad kokkuleppe punktide 1 ja 2 täitmise korral töörahu.

7
Kokkulepe jõustub 01. jaanuarist 2005.a. ja kehtib kuni 31. detsembrini 2006.a. ning pikeneb automaatselt, kui üks osapooltest ei ole teisele osapoolele vähemalt üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist kirjalikult teatanud oma soovist kokkulepet muuta.

8
Kokkuleppe esitab Eesti Haiglate Liit 10 päeva jooksul Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamiseks.

9
Kokkulepe on vormistatud seitsmes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kuus jäävad kokkuleppe allakirjutanutele ja üks riiklikule lepitajale.

Marko Pomerants
Sotsiaalminister, Vabariigi Valitsuse liige

Meelis Roosimägi
Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees

Andres Kork
Eesti Arstide Liidu president

Inna Rahendi
Eesti Keskastme Tersvishoiutöötajate Kutseliidu president

Ester Pruuden
Eesti Õdede Liidu president

Ülle Schmidt
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu esinaine

Tallinnas, 23. septembril 2004.a.

Palgaläbirääkimised Eesti Haiglate Liiduga jätkuvad

1. juunil kohtusid Tallinnas EHL majas töövõtjate kutseliitude – Eesti Arstide Liidu (EAL), Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu (EKTK) ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu (ETTAL) palgaläbirääkimiste delegatsioonid Eesti Haiglate Liidu esindajatega.
Lepiti kokku, et arste esindab läbirääkimistel EAL, keskastme meditsiinispetsialiste EKTK ja teisi meditsiinitöötajaid ETTAL. Eriarvamusel on selles küsimuses Eesti Radioloogide Ühing, kes soovib pidada läbirääkimisi oma liikmete palkade üle eraldi ega soovi, et nende liikmeskonda kuuluvaid arste esindaks EAL.

Arstide Liit esitas oma palganõudmised (vt. volikogu otsused), mis EHL volikogu lubas läbi arutada ja anda oma vastuse järgmisel kohtumisel 26. juunil Pärnus.
Haiglate Liit rõhutas, et kutseliitude nõudmiste täitmiseks oleks tervishoiu finantseerimiseks vaja eraldada täiendavalt u. 400 miljonit krooni aastas.

Eelmisel aastal kirjutati alla kutseliitude ja Haiglate Liidu ühisavaldus, kus EHL nõustus tõstma palgakulusid raviasutuste eelarves kuni 50 %-ni, kuid senistel andmetel pole paljudes haiglates seda tehtud.