Soovi töötüli lahendamiseks ei ole

03.11.2011 koosolekul lepiti üheselt arusaadavalt kokku, et esimene samm on Haigekassalt rahalise mõju numbri saamine. Pärast seda räägitakse läbi 2012 töötasu osas. Nii on sellest aru saanud ka lepitaja ja vähemalt need otsused on protokollis fikseeritud.

Vaidlust pole selles, et Haigekassa on küsitud numbri esitanud ning see on edastatud Eesti Haiglate Liidule (EHL-le). Lepitaja on küsinud EHL-lt selle summaga seoses hinnangut ja omapoolseid ettepanekuid. EHL on keeldunud neid andmast. Selle asemel on EHL saatnud lepitajale 2 kirja õiguslikult absurdsete väidetega (vt eelmine postitus).

Lepitaja on võtnud aluseks EHL kirjad 15.11.2011 ja 25.11.2011 ning peatanud 30.11.2011 lepitusmenetluse, viidates oma põhimääruse § 24 p 1 ja 3.

Põhimääruse viidatud punktid nimetavad selgelt, millal võib (kuid ei ole kohustatud) lepitaja menetluse peatada kas enda algatusel või poolte ettepanekul. Pooled menetluse peatamist taotlenud ei ole. Peatada võib juhul, kui 1) pooled pole asja lahendamiseks esitanud vajalikke dokumente; 2) üks pooltest ei ole mõjuvatel põhjustel ilmunud lepituskoosolekule vähemal kahel korral; 3) kui koosoleku käigus selgub, et asja läbivatamiseks vajatakse täiendavaid dokumente, ekspertide arvamusi ja teisi toimingute jätkamiseks vajalikke tõendusmaterjale.

Lepitaja viitab menetluse peatamisel punktidele 1 ja 3 ning teatab, et ta peab vajalikuks välja selgitada järgmised asjaolud (kokkuvõte): 1) kollektiivlepingu projektiga hõlmatavad töötajate grupid; 2) KL projekti tingimuste rahaline projektiga hõlmatud haiglate eelarvetele; 3) EHL analüüsib KL projekti ja esitab kirjalikult omapoolsed seisukohad.

Ükski lepitaja märgitud nn asjaoludest ei kuulu põhimääruse § 24 toodud juhtude hulka. Lepitaja otsusest ei selgu, milliseid konkreetseid dokumente, arvamusi, tõendusmaterjale menetluse jätkamiseks nõutakse ning kellelt.

Töötajate gruppe puudutava küsimuse osas tegelikult ei saa aru, mida tahetakse teada. Kui küsimus on selles, milliseid töötajaid KL projekt puudutab, siis ütleb KLS  § 4 lg 1 selgelt ja arusaadavalt: KL laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad KL sõlminud organisatsioonidesse, kui KL-s ei ole ette nähtud teisiti. KL projekt näeb ette küll laiendamise, kuid seda teemat ei ole keegi siiani tõstatanud (sh Riigikohtu lahend ettevõttesisese laienemise kohta ka mitte AÜ liikmetele). Seega kehtib sõlmitav KL vastavalt seadusele kõigile EAL ja ETK liikmetele, kes töötavad EHL kuuluvates haiglates.

Ametiühingute seadusest tulenevat esindusõigust töötajate esindamiseks kollektiivlepingu sõlmimisel selgitab üheselt arusaadavalt AÜS § 16 lg 1: Kollektiivsetes töösuhetes on ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve ning § 17. Ametiühingute pädevus:  Töötajate õiguste ja huvide esindamiseks, teostamiseks ja kaitsmiseks kuulub ametiühingute pädevusse: 1) kollektiiv- või muude töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate lepingute sõlmimine tööandjate ja nende ühendustega, riigiasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste ja Vabariigi Valitsusega.

Leiame, et poolel on õigus eeldada, et lepitajale kui eelduslikult pädevaimale tööõiguse spetsialistile pole vaja seadust ja riigikohtu praktikat selgitada.

 Mõju haiglate eelarvele – nagu selgitatud ka 03.11.2011 koosolekul, ei saa seda analüüsi nõuda AÜ-lt. Sellisel juhul oleks see ebamõistlik nõue, põhjendamatu koormise panemine töötajate poolele, kellel ei ole tegelikkuses mitte mingit võimalust seda mõju välja selgitada. Lepitaja otsusest ei selgu samas, kellelt selle mõju väljaselgitamist nõutakse. Kirjas on küll järgmine lause „kui punktis 1 toodud asjaolu on välja selgitatud, saab hinnata kollektiivlepingu projekti mõjusid”. Lause on arusaamatu ning ei selgu, millist asjaolu silmas peetakse. Kui mõeldakse „töötajate gruppe”, ka siis ei muuda see lause sisu arusaadavamaks.

Kolmanda peatamise aluseks olnud asjaoluna on nimetatud EHL poolt KL projekti analüüsi ja omapoolseid kirjalikke seisukohti. Ei selgu, mida konkreetselt silmas peetakse – kas seda, et EHL peaks selle analüüsi tegema ja seisukohad esitama? Sellisel juhul on see juba 03.11.2011 koosolekul otsustatud küsimus ning lepitaja peaks kohustama EHL seda konkreetseks kuupäevaks täitma. Vajadus ja õiguslik alus seetõttu menetlust peatada puudub.

Kokkuvõttes leiame, et menetluse peatamiseks õiguslik alus puudub. Lisame, et lepitaja on määranud asjaolude väljaselgitamise tähtajaks 14.12.2011. Otsusest ei selgu, mida kavatseb lepitaja selle tähtajani teha, milliseid dokumente ja kellelt nõuda, kellega ja millisel eesmärgil kohtuda jmt. Seega konkreetsed ettevõetavad sammud puuduvad. Jääb selgusetuks peatamise eesmärk ja tegelik põhjus.

Lühidalt Eesti Haiglate Liidu kirjades toodud väidetest:

Kui EHL kuuluvas haiglas töötab kasvõi mõni EAL kuuluv hambaarst, siis on EAL seadusest tulenevalt selle hambaarsti esindajaks KL sõlmimisel. EHL on oma liikmeshaigla esindajaks KL sõlmimisel tööandjana, seda kõikide KL sõlminud AÜ-desse kuuluvate töötajate suhtes, ükskõik, kas tegemist on kirurgiga või hambaarstiga. Oluline on see, et arst on AÜ liige ja töötab EHL haiglas. Vastuolu puudub. Kui EHL haiglates tõepoolest EAL kuuluvaid hambaarste ei ole, siis tuleks seda selgelt öelda. Kirjadest sellist fakti välja ei loe.

ETK liikmete ja ”töötajate gruppide” osas: ei saa aru küsimusest. Võibolla tahetakse teada, kas ETK esindab näiteks kõiki Eestis tegutsevaid massööre või ainult osasid neist? Järjekordselt ei oska muud kui korrata, et AÜ esindab oma liikmeid. Laiendamise teemat tõstatatud ei ole, seega seda EHL ilmselt silmas ei pea.

Rahaline mõju – EHL tahab, et lepitaja kohustaks töötajate poolt hindama mõjusid. Sellest kirjutasin ülalpool. Lepitaja ei ole hetkel töötajaid millekski selliseks kohustanud ning ei tohigi seda teha. Majandus- ja finantsanalüüsi tegemine ei ole ega saa olla AÜ-de kohustuseks.

Väide selle kohta, et KL projekti saab käsitleda ainult terviklikult. Õiguslik alus selliseks väiteks puudub. Tegemist on projektiga, mida saab muuta, sh jätta punkte välja, panna punkte juurde jne. See kõik toimub läbirääkimiste käigus. Nonsenss tundub hakata selgitama aabitsatõdesid. Tegemist ei ole valmisoleva lepinguga, mida saab ainult kas kinnitada või tagasi lükata. Ma loen ka EHL seisukohtadest välja, et nende ettekujutuses alati, kui läbirääkimiste käigus mingit punkti muudetakse, välja võetakse, lisatakse, on automaatselt tegemist uue projektiga koos uue KL projekti menetluse algatamisega. Seda ei ole võimalik tõsiselt kommenteerida, see on täielik absurdsus. Teatud punktide esmajärjekorras arutamine ei ole vastuolus ühegi õigusnormiga ega õigusprintsiibiga, vastupidi, see on käesoleval juhul ainuvõimalik lahendus töötüli lõpetamiseks ning KL sõlmimiseks.

Kokkuvõttes tuleneb EHL kirjadest selgelt: töötüli tegelikku lahendamist ei soovita.

Ja veel lühemalt 01.12.2011 lepitaja kirjast:

Lepitaja kirjutab, et hambaarstide osas ei ole EHL nõus partneriks olema ja teatab, et on vaja leida sobiv tööandja esindaja. Siin on kaks varianti – kui EHL haiglas töötab mõni EAL kuuluv hambaarst, siis KLS  § 4 lg 1 järgi siin vaidlust olla ei saa: EHL on tööandja esindaja ja kui EHL „ei nõustu olema partneriks”, siis puudub sellel igasugune seaduslik alus. Teine variant – kui selliseid hambaarste ka tegelikkuses ei ole, siis pole ka ju probleemi, tööandjal kohustusi sel juhul ju ei teki.

EAL nimekirjas on üle 30 hambaarsti, kellest osa töötab haiglates – Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Ida-Viru Keskhaigla, TÜK. Kõik need haiglad on EHL liikmed.

Kollektiivlepingu rahaline kulu (versioon 1)

Riiklik lepitaja saatis kirja, mis puudutab Haigekassa poolt tehtud arvutusi kollektiivlepingu rahalise kulu osas. Eesti Haiglate Liidule ei ole vastamiseks antud tähtaega. Kirjas on vaid nõue vastata kiirendatud korras.

Haigekassa arvutused.

Tervishoiutöötajate palgakokkulepe

Eesti Vabariigi Valitsus
Eesti Haiglate Liit
Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit

K O K K U L E P E
Tervishoiuala töötajate miinimumtunnitasu kehtestamise kohta

Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Vabariigi Valitsuse volitatud esindajad ühelt poolt ning Eesti Arstide Liidu, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu volitatud esindajad teiselt poolt, pidades riikliku lepitaja vahendusel läbirääkimisi tervishoiutöötajate palgatingimuste küsimustes, pidades esmatähtsaks tervishoiuteenuse senisel tasemel hoidmist ja kvaliteetse arstiabi osutamist ning lähtudes tsiviliseeritud ühiskonnas aktsepteeritud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, leppisid kokku alljärgnevas:

1
Kehtestada alates 1. jaanuarist 2005.a. tunnipalga alammääraks arstidele 66 krooni tunnis, keskastme tervishoiutöötajatele 34 krooni tunnis ning hooldustöötajatele 20 krooni tunnis ja alates 1. jaanuarist 2006.a. tunnipalga alammääraks arstidele 75 krooni tunnis, keskastme tervishoiutöötajatele 39 krooni tunnis ning hooldustöötajatele 23 krooni tunnis käesoleva kokkuleppe punktis 3, 4 ja 5 toodud tingimustel.

2
Laiendada kokkuleppe punktis 1 sätestatud palgatingimusi kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses tööandjate poolel kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ja organisatsioonidele ning kõigile tervishoiuteenust osutavatele juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele ja töötajate poolel kõigile arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal töötavatele arstidele, kõigile keskastme tervishoiutöötajale, kes töötavad vastava kutse omamist nõudval ametikohal ning hooldustöötajatele.

3
Kokkuleppe punktis 1 sätestatud kohustus jõustub juhul, kui Eesti Haigekassa eriarstiabi ja hooldusravi tervishoiuteenuste piirhindade palgakomponenti suurendatakse määral, mis lähtudes 2004.a. ravijuhtude arvust tagab alates 01.01.2005.a. aastases arvestuses vähemalt 365 miljoni krooni võrra ning alates 01.01.2006 aastases arvestuses vähemalt 212 miljoni krooni võrra täiendavat ravi rahastamise lepingute summaarset rahalist mahtu eriarstiabi ja hooldusravi osas. Punktis 1 sätestatud kohustus jõustub 2005. ja 2006. aastal vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt Eesti Haigekassa poolt rahastatavate tervishoiuteenuste piirhindade hinnakirja muutmisele.

4
Kokkuleppe punktis 1 sätestatud kohustus jõustub arst-residentide osas juhul, kui 2005 a. ja 2006 a. riigieelarves kasvab arst-residentide koolituskulude sihtassigneeringute maht ulatuses, mis katab arst-residentide tunnipalga alammäära tõusu punktis 1 sätestatud tasemele.

5
Kokkuleppe punktis 1 sätestatud kohustus jõustub kiirabitöötajate osas juhul, kui 2005 a. ja 2006 a. riigieelarves kasvab kiirabiteenuse osutamise rahastamise sihtassigneeringute maht ulatuses, mis katab kiirabitöötajate tunnipalga alammäära tõusu punktis 1 sätestatud tasemele.

6
Eesti Arstide Liit, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit teevad tervishoiuteenuste praktiliste osutajate esindajatena tööandjatega koostööd ühishuvide esindamisel ning tagavad kokkuleppe punktide 1 ja 2 täitmise korral töörahu.

7
Kokkulepe jõustub 01. jaanuarist 2005.a. ja kehtib kuni 31. detsembrini 2006.a. ning pikeneb automaatselt, kui üks osapooltest ei ole teisele osapoolele vähemalt üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist kirjalikult teatanud oma soovist kokkulepet muuta.

8
Kokkuleppe esitab Eesti Haiglate Liit 10 päeva jooksul Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamiseks.

9
Kokkulepe on vormistatud seitsmes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kuus jäävad kokkuleppe allakirjutanutele ja üks riiklikule lepitajale.

Marko Pomerants
Sotsiaalminister, Vabariigi Valitsuse liige

Meelis Roosimägi
Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees

Andres Kork
Eesti Arstide Liidu president

Inna Rahendi
Eesti Keskastme Tersvishoiutöötajate Kutseliidu president

Ester Pruuden
Eesti Õdede Liidu president

Ülle Schmidt
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu esinaine

Tallinnas, 23. septembril 2004.a.