Eriarvamuste protokoll tulekul

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu seisukohad eriarvamuste protokolli tarbeks.

Õiguskantsler I Teder vastab seoses tervishoiuasutuste kapitalikuludega

Tervishoiuteenuste korraldamis seaduses on järgmine punkt.

§ 52. Tervishoiu rahastamine riigieelarvest

1 Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse:

1)…
10) tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulumit;
11)… jne

Pärisime õiguskantsleri arvamust praeguse olukorra kohta. Haigekassa raha kulub nii haigete ravimiseks kui ka hoonete majanduskuludeks.

Õiguskantsler vastas kokkuvõtvalt järgmist. Seaduserikkumine toimub, samas ” ma ei leia, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatu järgimata jätmisega on kaasnenud tervishoiuteenuste osutajate või muude isikute, muuhulgas Eesti Arstide Liidu, subjektiivsete õiguste riive.”

Mida teha edasi?

Tervishoiutöötajate lahkumine välisriikidesse

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Arstide Liit avaldasid täna oma seisukoha seoses sotsiaalminister H Pevukri suhtumisega tervishoiutöötajatesse.

 

Urmas Sule venitustaktika

Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees U Sule jätkab venitamist ja vastatud küsimuste üha uuesti ja uuesti küsimist. See on üks näide, miks noored arstid Eesti Vabariigs töötada ei taha. Haiglate juhtkonnad ei pea lugu töötajast. Kirjast saab lugeda, et juhul kui kollektiivleping põhjustab tööandjale täiendavaid kulusid ei saa seda sõlmida. Kerkib küsimus, kas Eesti Haiglate Liit on tõsiselt võetav organisatsioon.

Kollektiivlepingu rahaline kulu (täiendus versioon ühele)

Riikliku lepitaja kohusetäitja kirjutas haigekassale ja soovis teada töötasude tõusu rahalist mõju.

Eesti Haigekassa vastab küsimusele.

Lepitaja kohusetäitja kirjutab Eesti Haiglate Liidule

Asi läheb õige huvitavaks: lepitaja kohusetäitja küsib tööandjalt, milliste töötajate osas nad soovivad olla kollektiivlepingu osapooleks ja missuguste kollektiivlepingu punktide üle nad on nõus läbi rääkima. Kollektiivlepingu seadus sellist valikuvõimalust ei anna.

Ettekanded Eesti Arstide Liidu üldkogul 03.12.11

Andres Korgi ettekanne “Meditsiin2012”

Angelga Poolakese ettekanne töötasude teemal.

Maris Jesse ettekanne rahvatervise teemal.

Katrin Rehemaa ülevaade läbirääkimistest 03.12.11

Üldkogu ajal tehtud ülesvõtted on näha galeriis.

Soovi töötüli lahendamiseks ei ole

03.11.2011 koosolekul lepiti üheselt arusaadavalt kokku, et esimene samm on Haigekassalt rahalise mõju numbri saamine. Pärast seda räägitakse läbi 2012 töötasu osas. Nii on sellest aru saanud ka lepitaja ja vähemalt need otsused on protokollis fikseeritud.

Vaidlust pole selles, et Haigekassa on küsitud numbri esitanud ning see on edastatud Eesti Haiglate Liidule (EHL-le). Lepitaja on küsinud EHL-lt selle summaga seoses hinnangut ja omapoolseid ettepanekuid. EHL on keeldunud neid andmast. Selle asemel on EHL saatnud lepitajale 2 kirja õiguslikult absurdsete väidetega (vt eelmine postitus).

Lepitaja on võtnud aluseks EHL kirjad 15.11.2011 ja 25.11.2011 ning peatanud 30.11.2011 lepitusmenetluse, viidates oma põhimääruse § 24 p 1 ja 3.

Põhimääruse viidatud punktid nimetavad selgelt, millal võib (kuid ei ole kohustatud) lepitaja menetluse peatada kas enda algatusel või poolte ettepanekul. Pooled menetluse peatamist taotlenud ei ole. Peatada võib juhul, kui 1) pooled pole asja lahendamiseks esitanud vajalikke dokumente; 2) üks pooltest ei ole mõjuvatel põhjustel ilmunud lepituskoosolekule vähemal kahel korral; 3) kui koosoleku käigus selgub, et asja läbivatamiseks vajatakse täiendavaid dokumente, ekspertide arvamusi ja teisi toimingute jätkamiseks vajalikke tõendusmaterjale.

Lepitaja viitab menetluse peatamisel punktidele 1 ja 3 ning teatab, et ta peab vajalikuks välja selgitada järgmised asjaolud (kokkuvõte): 1) kollektiivlepingu projektiga hõlmatavad töötajate grupid; 2) KL projekti tingimuste rahaline projektiga hõlmatud haiglate eelarvetele; 3) EHL analüüsib KL projekti ja esitab kirjalikult omapoolsed seisukohad.

Ükski lepitaja märgitud nn asjaoludest ei kuulu põhimääruse § 24 toodud juhtude hulka. Lepitaja otsusest ei selgu, milliseid konkreetseid dokumente, arvamusi, tõendusmaterjale menetluse jätkamiseks nõutakse ning kellelt.

Töötajate gruppe puudutava küsimuse osas tegelikult ei saa aru, mida tahetakse teada. Kui küsimus on selles, milliseid töötajaid KL projekt puudutab, siis ütleb KLS  § 4 lg 1 selgelt ja arusaadavalt: KL laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad KL sõlminud organisatsioonidesse, kui KL-s ei ole ette nähtud teisiti. KL projekt näeb ette küll laiendamise, kuid seda teemat ei ole keegi siiani tõstatanud (sh Riigikohtu lahend ettevõttesisese laienemise kohta ka mitte AÜ liikmetele). Seega kehtib sõlmitav KL vastavalt seadusele kõigile EAL ja ETK liikmetele, kes töötavad EHL kuuluvates haiglates.

Ametiühingute seadusest tulenevat esindusõigust töötajate esindamiseks kollektiivlepingu sõlmimisel selgitab üheselt arusaadavalt AÜS § 16 lg 1: Kollektiivsetes töösuhetes on ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve ning § 17. Ametiühingute pädevus:  Töötajate õiguste ja huvide esindamiseks, teostamiseks ja kaitsmiseks kuulub ametiühingute pädevusse: 1) kollektiiv- või muude töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate lepingute sõlmimine tööandjate ja nende ühendustega, riigiasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste ja Vabariigi Valitsusega.

Leiame, et poolel on õigus eeldada, et lepitajale kui eelduslikult pädevaimale tööõiguse spetsialistile pole vaja seadust ja riigikohtu praktikat selgitada.

 Mõju haiglate eelarvele – nagu selgitatud ka 03.11.2011 koosolekul, ei saa seda analüüsi nõuda AÜ-lt. Sellisel juhul oleks see ebamõistlik nõue, põhjendamatu koormise panemine töötajate poolele, kellel ei ole tegelikkuses mitte mingit võimalust seda mõju välja selgitada. Lepitaja otsusest ei selgu samas, kellelt selle mõju väljaselgitamist nõutakse. Kirjas on küll järgmine lause „kui punktis 1 toodud asjaolu on välja selgitatud, saab hinnata kollektiivlepingu projekti mõjusid”. Lause on arusaamatu ning ei selgu, millist asjaolu silmas peetakse. Kui mõeldakse „töötajate gruppe”, ka siis ei muuda see lause sisu arusaadavamaks.

Kolmanda peatamise aluseks olnud asjaoluna on nimetatud EHL poolt KL projekti analüüsi ja omapoolseid kirjalikke seisukohti. Ei selgu, mida konkreetselt silmas peetakse – kas seda, et EHL peaks selle analüüsi tegema ja seisukohad esitama? Sellisel juhul on see juba 03.11.2011 koosolekul otsustatud küsimus ning lepitaja peaks kohustama EHL seda konkreetseks kuupäevaks täitma. Vajadus ja õiguslik alus seetõttu menetlust peatada puudub.

Kokkuvõttes leiame, et menetluse peatamiseks õiguslik alus puudub. Lisame, et lepitaja on määranud asjaolude väljaselgitamise tähtajaks 14.12.2011. Otsusest ei selgu, mida kavatseb lepitaja selle tähtajani teha, milliseid dokumente ja kellelt nõuda, kellega ja millisel eesmärgil kohtuda jmt. Seega konkreetsed ettevõetavad sammud puuduvad. Jääb selgusetuks peatamise eesmärk ja tegelik põhjus.

Lühidalt Eesti Haiglate Liidu kirjades toodud väidetest:

Kui EHL kuuluvas haiglas töötab kasvõi mõni EAL kuuluv hambaarst, siis on EAL seadusest tulenevalt selle hambaarsti esindajaks KL sõlmimisel. EHL on oma liikmeshaigla esindajaks KL sõlmimisel tööandjana, seda kõikide KL sõlminud AÜ-desse kuuluvate töötajate suhtes, ükskõik, kas tegemist on kirurgiga või hambaarstiga. Oluline on see, et arst on AÜ liige ja töötab EHL haiglas. Vastuolu puudub. Kui EHL haiglates tõepoolest EAL kuuluvaid hambaarste ei ole, siis tuleks seda selgelt öelda. Kirjadest sellist fakti välja ei loe.

ETK liikmete ja ”töötajate gruppide” osas: ei saa aru küsimusest. Võibolla tahetakse teada, kas ETK esindab näiteks kõiki Eestis tegutsevaid massööre või ainult osasid neist? Järjekordselt ei oska muud kui korrata, et AÜ esindab oma liikmeid. Laiendamise teemat tõstatatud ei ole, seega seda EHL ilmselt silmas ei pea.

Rahaline mõju – EHL tahab, et lepitaja kohustaks töötajate poolt hindama mõjusid. Sellest kirjutasin ülalpool. Lepitaja ei ole hetkel töötajaid millekski selliseks kohustanud ning ei tohigi seda teha. Majandus- ja finantsanalüüsi tegemine ei ole ega saa olla AÜ-de kohustuseks.

Väide selle kohta, et KL projekti saab käsitleda ainult terviklikult. Õiguslik alus selliseks väiteks puudub. Tegemist on projektiga, mida saab muuta, sh jätta punkte välja, panna punkte juurde jne. See kõik toimub läbirääkimiste käigus. Nonsenss tundub hakata selgitama aabitsatõdesid. Tegemist ei ole valmisoleva lepinguga, mida saab ainult kas kinnitada või tagasi lükata. Ma loen ka EHL seisukohtadest välja, et nende ettekujutuses alati, kui läbirääkimiste käigus mingit punkti muudetakse, välja võetakse, lisatakse, on automaatselt tegemist uue projektiga koos uue KL projekti menetluse algatamisega. Seda ei ole võimalik tõsiselt kommenteerida, see on täielik absurdsus. Teatud punktide esmajärjekorras arutamine ei ole vastuolus ühegi õigusnormiga ega õigusprintsiibiga, vastupidi, see on käesoleval juhul ainuvõimalik lahendus töötüli lõpetamiseks ning KL sõlmimiseks.

Kokkuvõttes tuleneb EHL kirjadest selgelt: töötüli tegelikku lahendamist ei soovita.

Ja veel lühemalt 01.12.2011 lepitaja kirjast:

Lepitaja kirjutab, et hambaarstide osas ei ole EHL nõus partneriks olema ja teatab, et on vaja leida sobiv tööandja esindaja. Siin on kaks varianti – kui EHL haiglas töötab mõni EAL kuuluv hambaarst, siis KLS  § 4 lg 1 järgi siin vaidlust olla ei saa: EHL on tööandja esindaja ja kui EHL „ei nõustu olema partneriks”, siis puudub sellel igasugune seaduslik alus. Teine variant – kui selliseid hambaarste ka tegelikkuses ei ole, siis pole ka ju probleemi, tööandjal kohustusi sel juhul ju ei teki.

EAL nimekirjas on üle 30 hambaarsti, kellest osa töötab haiglates – Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Ida-Viru Keskhaigla, TÜK. Kõik need haiglad on EHL liikmed.

Vastused eriarvamuste protokolli nõudele

Eesti Haiglate Liit vastab Riiklikule lepitajale 25.11.2011

Eestu Haiglate Liidu seisukoht Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu 07.11.2011 esitatud nõudmiste osas.

Riikliku lepitaja kohusetäitja kiri.

 

Eesti Arstide Liidu seisukoht alkoholireklaami osas

Arstid toetavad alkoholireklaami piiramist

Eesti Arstide Liit toetab Riigikogu menetlusse võetud seaduseelnõu, mis keelustaks alkoholi reklaamimise televisioonis ja raadios ning välireklaamina.

Peame kahetsusväärseks reklaamiseaduse muudatuste tagasilükkamist sotsiaalkomisjonis ja alusetuks põhjendust nagu ei vähendaks reklaamikeeld alkoholi liigtarvitamist ega muudaks noorte käitumist.

Paljude uuringutega on tõendatud, et alkoholireklaam mõjutab kõige enam noori, kelle jaoks alkoholi tarvitamine seostub reklaamides nähtud mõnusa meeleolu, lahedate sõprade ja vahvate pidudega. Tervise Arengu Instituudi andmetel on viimastel aastatel kasvanud lahjemate alkohoolsete jookide telereklaamide osakaal, millega ahvatletakse jooma eelkõige noori.

Noorte alkoholist eemal hoidmine peab olema Eesti alkoholipoliitika prioriteet. Ei erakondadevaheline kemplemine ega alkoholitootjate ja -müüjate ärihuvid ei tohi seda üles kaaluda. Reklaamipiirangud on üks meetmetest, millega saab vähendada noorte huvi alkoholi vastu.

Alkoholitootjad väidavad, et reklaamiga soovitakse mõjutada ainult margieelistusi. Arstid ei ole täheldanud, et „peenemad“ alkohoolsed joogid tervist vähem kahjustaksid – ka nende liigne tarvitamine lõpeb enamasti ikka tavalise maksatsirroosiga.

 Alkoholi tarvitamise tagajärjed ja neist põhjustatud kulu tekitavad nii üksikisikule kui kogu ühiskonnale kokkuvõttes vaid kahju, seetõttu peab arstide liit alkoholireklaami ebaeetiliseks.

Lepitaja kohusetäitja ühineb läbirääkimiste venitamisega

18.11.11 saatis leptaja kohusetäitja Eesti Haiglate Liidule kirja, milles ei määra seadusega temale pandud kohustust kehtestada vastamiskuupäev.

Lepitja kohusetäitja vastus EA Lja ETK kirjale 18.11.11. Lepitaja vastus on erakorde, sest ta ei pea seaduse täitmist vajalikuks. Tegemist on pretsedenditu mõtteavaldusega riikliku institutsiooni esindajalt.

Lugege palun kogu rubriiki 2011a läbrikääkimiste kohta.

Esimese kohtumise protokoll

03.11.2011 läbirääkimiste protokoll ning ettepanekud selle täpsustamiseks. Dokument ise on esitatud mõnevõrra hiljem, kuid kronoloogilise järjestuse huvides on avaldatud läbirääkimiste kuupäevaga.

Pärast pikka venitamist saabus 30.11.11 uus protokolli versioon.

Eesti Arstide Liidu seisukoht arstide täienduskoolituse korraldusest ja rahastamisest

Eesti Arstide Liit peab väga oluliseks, et kogu koolitustel pakutav informatsioon oleks tõene, tasakaalustatud ja vastaks arstiteaduse viimasele sõnale. Arstide liidul on kavas hakata tegelema ka arstide pädevuse hindamise süsteemi ühtsete reeglite väljatöötamisega.

Pädevust hindavatel erialaseltsidel soovitame koolituspunktide arvestamisel võtta arvesse ainult rahvusvahelisi koolitusi, millel on pädeva organisatsiooni (UEMS/EACCME, AMA) akrediteering ja kohalikke koolitusi, mille korraldaja on sõltumatu osapool – arstide organisatsioon, haigla, Tartu Ülikool, Ravimiamet – ja muid koolitusi, millel on erialaseltsi akrediteering.

Praegu finantseeritakse arstide täienduskoolitusi tööandjate, sõltumatute fondide (arstide liidu asutatud Arstide Täienduskoolituse Fond) ning ravimi- ja meditsiinitehnikafirmade poolt loodud fondide või arstidele suunatud otseste toetuste kaudu. Arvestades koolitusraha nappust Eestis, on ravimi- ja meditsiinitehnikafirmade poolt eraldatud toetused olnud väga oluliseks ja tänuväärseks osaks, võimaldamaks Eesti arstide osalemist rahvusvahelistel koolitustel.

Tagamaks süsteemi maksimaalset selgust ja vältimaks huvide konflikti, peame liikuma suunas, kus väliskoolitustel osalemist toetatakse vaid tööandja ja/või sõltumatute fondide poolt. Praegu soovitame ravimifirmadel suunata osa (10–20%) koolituseks kulutatavatest summadest sõltumatutesse fondidesse.

Arstide täienduskoolitus mõjutab oluliselt arstiabi kvaliteeti, seetõttu peab kindlasti suurenema riigi roll koolituse rahastamisel.

Eesti Arstide Liit

Haigekassa reservide teisaldamine

Haigekassa reservid on patsientide ravimiseks

Eesti Arstide Liit taunib valitsuse kavatsust kasutada haigekassa reserve riigi muude kulude katteks. Selline tegutsemine on väga lühinägelik ja võib ohustada rahva tervist.

Inimestelt ravikindlusmaksuna kogutud raha on mõeldud ravimiseks, tervise taastamiseks ja haiguste ennetamiseks. Reserve peab saama kasutusele võtta paindlikult ja vajaduse korral kiiresti, et patsiendid ei jää arstiabita ka siis, kui haigekassa tulud vähenevad või kulud näiteks katastroofi või epideemia tõttu ootamatult suurenevad.

Meie tervishoiu rahastamine on ebapiisav ja ebastabiilne, sõltudes pea täiel määral ravikindlustusmaksu laekumisest. Tagavarad annavad kriisiaegadeks mingigi kindlustunde, et patsiendid päris arstiabita ei jää. Poliitikud söövad taas oma sõnu – masuajal ei lubanud nad kogutud reserve vajalikus mahus kasutada, põhjendusega, et raha tuleb hoida veelgi halvemateks aegadeks. Nüüd selgub, et seda plaanitakse kulutada hoopis muuks kui haigete ravimiseks.

Kui valitsus leiab, et haigekassas raha üle jääb, tuleks see kasutada ülemäära pikkade ravijärjekordade lühendamiseks. Puudujäägis riigieelarve juures ei tundu mõistlik planeerida tulumaksu vähendamist ja samal ajal piltlikult öeldes ravirahaga maanteeauke lappida.

EAL ja ETK avaldus: patsientidel on õigus heale arstiabile

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit on ühisel seisukohal, et patsientidel on õigus saada hea kvaliteediga arstiabi, mis eeldab kvaliteetset töökeskkonda ning hea erialase pädevusega arste ja õdesid.

Haigega tegelemiseks ja raviotsuste langetamiseks on vaja piisavalt aega, et vältida eksimusi ja suhtlemisvigu. Kuna ravijuhtude hulka on pidevalt suurendatud, hindu aga kärbiti, on tervishoius püütud toime tulla võimalikult väikese töötajate arvuga, kelle koormus on kogu aeg kasvanud. Seadus reguleerib küll arsti tööaega, kuid puudub patsientide arvu ülempiir, keda tööaja jooksul tuleb ravida. Patsientide ohutuse tagamiseks ja ravikvaliteedi tõstmiseks peab töökoormust piiritlema. Riigi ülesanne on tagada täienduskoolituse rahastamiseks vahendid ja toimiv süsteem tööandja ja sõltumatute fondide kaudu.

Eesti tervishoiusüsteemi kõrge efektiivsus on korduvalt kiidusõnu pälvinud. Efektiivsuse on taganud eelkõige tervishoiutöötajate piiramatu koormuse ja piiratud tasuga töö. Selle hind on tühjaks jäänud perearstipraksised ja eriarstide nappus maakonnahaiglates. Alates 2004. aastast on Terviseametist välismaale minekuks vajalikud dokumendid võtnud 2050 tervishoiutöötajat.

Tervishoiutöötajad jagavad rahvusvaheliste organisatsioonide muret Eesti tervisesüsteemi kestlikkuse pärast. Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid on soovitanud laiendada tervishoiu tulubaasi, suurendades eraldisi riigieelarvest. OECD hinnangul on meie tervishoiutöötajate palgad liiga madalad, mis põhjustab nende üha suurenevat lahkumist välismaale. Kutseliidud jätkavad kahe aasta eest pooleli jäänud üleriigilise kollektiivlepingu läbirääkimisi ning alustavad ka palgaläbirääkimisi, kuna arstid ja õed jäävad Eestisse vaid siis, kui tekib reaalne lootus, et meie tervisesüsteemis ja selle rahastamises tehakse vajalikud muudatused ning töö- ja palgatingimused paranevad.

Tunnustame haigekassa kava kaotada järgmisest aastast hinnakirja kärbe. Kahtlemata kergendab see haiglate ja perearstide tööd, kuid 2009. aasta taseme taastamine ei ole siiski piisav, et meie tervisesüsteem vastaks patsientide vajadustele.

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Arstide liit nõuab seaduserikkumise lõpetamist Lääne-Tallinna Keskhaiglas

Arstide liit pöördus Tallinna linnavõimude poole, et lõpetataks seaduserikkumine ja ametiühingu tegevuse takistamine Lääne-Tallinna Keskhaiglas.

Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Boris Kirt ähvardab lõpetada töölepingu arstide liidu usaldusisiku, tunnustatud kardioloogiga, süüdistades teda konfidentsiaalsete andmete avaldamises ajakirjanduses ja haigla maine kahjustamises.

Süüdistused on alusetud ja tööandja tegevus otseses vastuolus usaldusisiku tegevust reguleerivate seadustega.

Lääne-Tallinna Keskhaiglas pole see esimene katse töötajate esindajast vabaneda. 2009. aastal koondati kirurgiakliiniku juhataja, arstide liidu eestseisuse liige, hoolimata Tööinspektsiooni seisukohast ja arstide liidu korduvatest pöördumistest nii Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse kui nõukogu poole, et koondamine on seadusevastane. Kohus tunnistas töölepingu ülesütlemise kehtetuks. Ebaseaduslikele koondamistele ja kohtuvaidlustele on haigla juhatus kulutanud ligi 1,5 miljonit krooni, patsientide raviraha. Arstkonna esindajana leiab arstide liit, et juhatuse seadusevastase tegevuse kulusid ei tohi katta haigla eelarvest ja linnavalitsus peaks need vastutavatelt isikutelt sisse nõudma.

2010. aastal karistas Tööinspektsioon väärteokorras Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatust ametiühingu seaduse ja töötajate usaldusisiku seaduse rikkumise eest rahatrahviga, kuid sellele vaatamata kestavad seaduserikkumised edasi.

Arstide liit peab lubamatuks Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe Boris Kirdi käitumist, kes takistab arstide liidu kui ametiühingu tegevust ja ründab otseselt töötajate esindajaid. Arstkond tahaks uskuda, et haigla meditsiini- ja töötajavaenulik seadusi eirav juhtimine, mis pingestab ravikeskkonda ja kahjustab patsientide huve, ei ole Keskerakonna poliitika. Tallinna linnavõimud peaksid kaaluma, kas korduvalt seadusi rikkunud isik on sobiv Lääne-Tallinna Keskhaigla juhi kohale.

Kuna Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu esimees Merike Martinson, kes abilinnapeana kureerib kogu Tallinna tervishoidu, ei ole arstide liidu varasemaid pöördumisi arvestanud ja olukord haiglas pole paranenud, ootab arstide liit vastust haigla omaniku esindajatelt, Tallinna linnavolikogu esimehelt Toomas Vitsutilt ja linnapea Edgar Savisaarelt.

Arstid toetavad päästjate nõudmisi

Eesti Arstide Liit avaldab toetust päästetöötajatele, kes nõuavad seadustele vastavat töötasu.

Päästeteenistus on turvalisuse jaoks väga oluline ja valitsus peab võimaldama päästjatele vastuvõetava töökorralduse ja palga, et õnnetuste korral oleks tagatud kiire ja kvalifitseeritud abi.

Majanduskriisist tingitud kärbete eelne olukord tuleb esmajärjekorras taastada inimestele kõige tähtsamates valdkondades – päästeteenistuses, korrakaitses, tervishoius, sotsiaalhoolduses ja hariduses. Kokkuhoid päästetöötajate arvel on riskimine inimeste elu, tervise ja varaga.

Eesti Arstide Liidu pöördumine arstiabi kättesaadavuse parandamiseks

Arstide liit pöördus täna Riigikogu, valitsuse, haigekassa nõukogu ja erakondade poole, esitades aruteluks rea ettepanekuid, mis parandaksid arstiabi saamise võimalusi.

Kahe viimase aasta jooksul on Eestis tunduvalt kärbitud kulutusi rahva tervisele. Pikendati ravijärjekordi, kaotati täiskasvanute hambaravihüvitis, hooldusravis kehtestati 15-protsendiline omaosalus, vähendati töövõimetus- ja hooldushüvitisi. Arstiabi on muutunud elanikkonnale, eriti selle vaesemale osale, üha raskemini kättesaadavaks, näiteks on ravimite eest tasutav omaosalus (38%) üks Euroopa kõrgeimaid. Lisaks on paljud töötud kaotanud ravikindlustuse. Eesti eristub Euroopa Liidu liikmete hulgast riigina, kus hoolimata halbadest tervisenäitajatest ei ole rahva tervis valitsuse poliitikas prioriteet.

Arstkond on seisukohal, et kõikidel inimestel, sõltumata elukohast või sissetulekust, peab olema vajaduse korral võimalik pääseda pere- ja eriarsti juurde, saada taastus- ja hooldusravi, hambaravi ning osta vajalikke ravimeid.

Kõige põletavamaks probleemiks peame hetkel ravijärjekordade liigset pikkust. Kutsume üles lõpetama haigekassa 6-protsendiline hinnakärpe juba 1. oktoobrist käesoleval aastal ja vähendama ravijärjekordade lubatud maksimumpikkusi. Kärpe tõttu on haiglad olnud sunnitud piirama töökoormust ja töötama äärmise kokkuhoiu tingimustes. Samamoodi jätkates hakkab paratamatult halvenema arstiabi kvaliteet. Raskendatud on ka töökohtade loomine residentuuri lõpetanud noortele eriarstidele, mis aga suurendab kõrgeltharitud spetsialistide väljarännet teistesse riikidesse. Hinnakoefitsiendi kaotamine võimaldaks haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada. Arvutused näitavad, et see on rahaliselt võimalik, kasutades haigekassa jaotamata tulemit seadusega lubatud piires.

Maailma Terviseorganisatsiooni, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa eksperdid jõudsid eelmisel aastal järeldusele, et praegune, ainult ravikindlustusmaksul põhinev süsteem ei ole jätkusuutlik ja tervishoiu tulubaasi peab laiendama, suurendades eelkõige eraldisi riigieelarvest. Selleks vajalikud poliitilised otsused tuleb teha võimalikult kiiresti, kuna prognoosid näitavad, et praegune valitsuse tegevusetus läheb kalliks maksma.

Arstide liit tegi ettepaneku alustada diskussiooni, kus osaleksid kõikide parlamendierakondade, patsientide ja arstiabi osutajate esindajad, et leida parimad lahendused tervishoiu töökindlaks rahastamiseks.

Pöördumise tekst:

Eesti Arstide Liidu pöördumine arstiabi kättesaadavuse parandamiseks

Kahe viimase aasta jooksul on Eestis tunduvalt kärbitud kulutusi rahva tervisele. Pikendati ravijärjekordi, kaotati täiskasvanute hambaravihüvitis, ravimite eest tasutav omaosalus (38%) on Euroopa kõrgeimaid, hooldusravis kehtestati 15-protsendiline omaosalus, vähendati töövõimetus- ja hooldushüvitisi. Seetõttu on arstiabi muutunud elanikkonnale, eriti selle vaesemale osale, üha raskemini kättesaadavaks, lisaks on paljud töötud kaotanud ravikindlustuse ja jäänud ilma esmatasandi arstiabita. Eesti eristub Euroopa Liidu liikmete hulgast riigina, kus hoolimata madalast keskmisest elueast ja halbadest tervisenäitajatest ei ole rahva tervis valitsuse poliitikas prioriteet.

Maailma Terviseorganisatsiooni, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa 2009. a koostatud Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse analüüs näitas, et madalate tervishoiukulude peamine põhjus on vähene avaliku sektori poolne rahastamine. Rahvusvahelised eksperdid leidsid, et praegune, ainult palgalt makstavatel maksudel põhinev süsteem ei ole jätkusuutlik ja tervishoiu tulubaasi tuleb laiendada, suurendades eelkõige eraldisi riigieelarvest. Samuti jõudsid asjatundjad järeldusele, et rahastamise muutmiseks vajalikud poliitilised otsused tuleb teha võimalikult kiiresti, kuna prognoosid näitavad, et praegune valitsuse tegevusetus läheb kalliks maksma.

Eesti Arstide Liit toetab ekspertide seisukohti ja teeb ettepaneku alustada diskussiooni, kus osaleksid kõikide parlamendierakondade, patsientide ja arstiabi osutajate esindajad, et leida parimad lahendused tervishoiu töökindlaks rahastamiseks.

Arstide liit on seisukohal, et Eesti elanikele arstiabi kättesaadavuse tagamiseks tuleb:
• lühendada ravijärjekordi eriarstiabis;
• suurendada tunduvalt taastus- ja hooldusravi rahastamist;
• hüvitada vähemalt osaliselt patsientide kulutused hambaravile;
• vähendada patsientide ebaproportsionaalselt kõrget omaosalust ravimite ostmisel;
• tagada kindlustamata isikutele esmatasandi arstiabi.

Ravikindlustusmaksu peab kasutama eelkõige inimeste ravi eest tasumiseks. Haigekassa eelarve koormuse vähendamiseks teeme ettepaneku:
• katta haiglate nn kapitalikulud riigieelarvest, nagu sätestab tervishoiuteenuste korraldamise seadus;
• maksta ravikindlustamata isikute eest pearaha riigieelarvest Terviseameti kaudu;
• kehtestada arst-residentidele 40-tunnine töönädal;
• katta riigieelarvest raviasutuste e-tervise rakendumiseks vajalikud IT-kulud ja suurendada neid 2,5%-ni käibest.

Esmase meetmena peame hädavajalikuks lühendada ravijärjekordade lubatud maksimumpikkusi eriarstiabis, mida eelmisel aastal pikendati. Selleks tuleb lõpetada haigekassa hinnakirja koefitsiendi 0,94 kehtivus 1. oktoobrist 2010. Hinnakärpe tõttu on haiglad olnud sunnitud vähendama tööjõukulusid ja piirama töökoormust ning töötama äärmise kokkuhoiu tingimustes. Samamoodi jätkates hakkab paratamatult halvenema arstiabi kvaliteet. Samuti on raskendatud töökohtade loomine residentuuri lõpetanud noortele eriarstidele, mis aga suurendab kõrgeltharitud spetsialistide lahkumist Eestist. Hinnakoefitsiendi kaotamine võimaldaks haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada. Haigekassa eelarve võimaliku puudujäägi katmiseks on lühiajalises perspektiivis otstarbekas kasutada jaotamata tulemit.

Arstkond on seisukohal, et tervishoiu korraldamine ja rahastamine vajab muudatusi, et tagada kõikidele inimestele, sõltumata elukohast või sissetulekust, võrdsed võimalused arstiabi saada.

Lääne-Tallinna Keskhaigla kaotas töövaidluse arstide liidu esindajale

Harju Maakohus otsustas 28. juunil, et Lääne-Tallinna Keskhaigla, mille nõukogu juhib Merike Martinson ja juhatust Boris Kirt, koondas Andres Korgi ebaseaduslikult ja peab ta ennistama kirurgia- ja anestesioloogiakliiniku juhataja kohale.

Kohus leidis, et majanduslikku põhjust koondamisel ei olnud ja tööleping lõpetati sellepärast, et dr Kork on arstide liidu eestseisuse liikmena töötajate esindaja.

Andres Korki üritati esimest korda koondada juba eelmise aasta juunis. Siis ei andnud tööinspektsioon selleks luba. Kuigi nii dr Kork ise, arstide liit kui tööinspektsioon teatasid korduvalt, et koondamine on ebaseaduslik, tegi haigla juhtkond teadlikult seadusevastase otsuse ja ütles töölepingu novembris ikkagi üles. Töövaidluse võitis nüüd Andres Kork, keda ametiühinguna esindas kohtus Eesti Arstide Liit.

Kohus mõistis Lääne-Tallinna Keskhaiglalt Andres Korgi kasuks välja rohkem kui poole aasta saamata töötasu. Kirurgiakliinikust koondati ebaseaduslikult ka ülemõde. Koos kõigi makstud hüvitiste ja kohtukuludega on seadusevastased koondamised haiglale maksma läinud juba rohkem kui miljon krooni.

Merike Martinson peaks arstina väga hästi teadma, kui kitsad ajad on praegu tervishoius. Sellest hoolimata on Martinson raisanud üle miljoni krooni patsientide raviraha tarbetutele kohtuprotsessidele ja oma isiklike ambitsioonide rahuldamisele. Nõukogu ja juhatuse liikmed peaksid oma valede otsuste ja teadliku seaduserikkumise eest ka vastutama ja haiglale tekitatud kahju omast taskust kinni maksma.

Merike Martinson on arstide esindaja ebaseadusliku koondamisega kahjustanud arstide liidu huve. Põhikirja järgi võib sellise tegevuse eest kaaluda liikme liidust välja arvamist.

Eesti Arstide Liidu avalik kiri sotsiaalministrile

Austatud härra Hanno Pevkur

Eesti Arstide Liit on kasvava murega jälginud Sotsiaalministeeriumi passiivsust tegelemisel nn seagripi epideemiaohuga. Tegemist on väga nakkava viirusetüvega, mis epideemia puhkedes põhjustab laialdase haigestumise ja kardetavasti ka surmajuhte.

Möödunud aastakümnete gripipandeemiate kogemuste põhjal võib haigestuda kuni 40 protsenti elanikkonnast. Haigus kulgeb enamikul juhtudest suhteliselt kergelt, kuid suur tüsistuste oht on rasedatel ja krooniliste haigustega inimestel. Seniste kogemuste järgi haigestuvad eelkõige nooremad tööealised inimesed, seega avaldab epideemia tõsist mõju paljude oluliste valdkondade, eriti tervishoiu ja sisejulgeoleku toimimisele ning kogu majandusele.

Meie naaberriigid Skandinaavias on juba alustanud vaktsineerimisi A-gripi viiruse H1N1 vastase vaktsiiniga. Soomes vaktsineeritakse esmalt rasedaid, krooniliste haigustega patsiente, tervishoiutöötajaid ja teisi riskigruppidesse kuuluvaid inimesi. Tervishoiutöötajate massilise haigestumise korral väheneb järsult arstiabi kättesaadavus, samuti levib nakkus vaktsineerimata arstide ja õdede kaudu. Soomes on patsiendil on õigus keelduda sellise arsti juurde ravile minemast, kes ei ole lasknud end seagripi vastu vaktsineerida.

Kuna haigestumise vastu on olemas tõhusat kaitset pakkuv vaktsiin, näitab selle tellimisega hilinemine kahjuks kas Sotsiaalministeeriumi tegevuse ebakompetentsust või hoolimatust rahva tervise suhtes. Ootame Teilt kiiret ja efektiivset tegutsemist, et vaktsiin võimalikult kiiresti Eesti elanikele kättesaadavaks teha. Soovime ka väga konkreetset vastust küsimusele, mitme nädala jooksul jõuab vaktsiin Eestisse

Eesti Arstide Liit

Haigekassa reservid on inimeste ravimiseks

Eesti Arstide Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Ravimitootjate Liit, Eesti Patsientide Nõukoda ja Eesti Patsientide Esindusühing pöördusid täna ühiselt Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga kasutada arstiabi kättesaadavuse tagamiseks haigekassa reserve.

Valitsuskabineti 13. aprilli otsuse kohaselt tuleks haigekassa eelarvet kärpida 688 miljoni krooni võrra. Ravikindlustusmaksu laekumise vähenemine võtab tuludest 376 miljoni krooni ja reservist varem lubatud osa kasutamise keelamine kahandab kulusid veel 312 miljoni võrra. Eelmise lisaeelarvega juba vähendati haigekassa eelarvet 612 miljoni krooni võrra. Nüüd plaanitav lisakärbe tekitab piltlikult väljendudes olukorra, kus iga kümnes patsient tuleks jätta ravita.

Niisugune eelarve vähendamine aasta keskel tooks kaasa väga suuri negatiivseid muudatusi kogu tervishoiusüsteemis, haiglates tuleks oluliselt vähendada voodikohtade arvu ja koondada töötajaid, mille tagajärjel halveneks järsult statsionaarse eriarstiabi kättesaadavus. Tervishoiukulutuste piiramine halvendab patsientide olukorda mitte ainult tänavu, vaid pidurdab kogu tervishoiusüsteemi arengut ja kahjustab selle toimimist veel paljude aastate jooksul. Tõenäoliselt suureneb tööpuuduse tõttu tunduvalt välismaale lahkuvate arstide hulk ja tekkivat personalipuudust ei ole võimalik korvata ka siis, kui mõne aasta pärast finantseerimine paraneb.

Kui haigekassa kulude kärpimata jätmiseks võimalust ei leita, siis peab valitsus tegema konkreetsed poliitilised otsused, kuidas muudetakse praegu toimivat tervishoiusüsteemi ja missuguste piirangutega arstiabi ja hüvitiste saamisel peavad patsiendid arvestama. Vastutust nende otsuste tagajärgede eest ei saa veeretada haiglajuhtidele ja arstidele.

Haigekassal on reserve ja eelmiste aastate jaotamata tulemit kokku 4,16 miljardit krooni. Tegime valitsusele ettepaneku katta ravikindlustusmaksu laekumise võimalik vähenemine haigekassa jaotamata tulemi kasutusele võtmisega.

Jaotamata tulem on osa inimeste poolt eelmistel aastatel makstud ravikindlustusmaksust, mida haigekassa on kogunud selleks, et haiged ka maksu laekumise vähenemise korral ravi ja hüvitisi saaksid. Inimestel on õigus seda raha nüüd kasutada. Kulutuste edasine vähendamine viib arstiabi kättesaadavuse sellise languseni, mis ohustab patsientide tervist ja elu.

Eesti Arstide Liit

Eesti Perearstide Selts

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Ravimitootjate Liit

Eesti Patsientide Nõukoda

Eesti Patsientide Esindusühing

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus

Eesti Arstide Liit on mures jätkuva ebastabiilsuse pärast Eesti tervishoius.

Tervishoiukulutuste piiramine halvendab patsientide olukorda mitte ainult 2009. aastal, vaid pidurdab kogu tervishoiusüsteemi arengut ja kahjustab selle toimimist veel paljude aastate jooksul. Valitsuse lühinägelike otsuste tagajärjel võib halveneda rahva tervis ja lüheneda eluiga.

Haigekassasse on majanduskasvu aastail reserve kogutud, et inimesed ka halvematel aegadel arstiabita ei jääks. Tuleval aastal, kui prognoositakse ravikindlustusmaksu laekumise vähenemist, oleks igati mõistlik kasutada tekkiva puudujäägi katmiseks haigekassa jaotamata tulemit maksimaalses seadusega lubatud ulatuses. Valitsuse kava nende reservide abil riigieelarvet tasakaalus hoida on lubamatu.

Haigekassa eelarve ligi miljardikroonise kärpimise tagajärjel kannatavad patsiendid kokkuvõttes igal juhul, ükskõik kui palju poliitikud ka ei kinnitaks, et kellegi olukord ei halvene. Kvaliteetne ja kättesaadav arstiabi on Eesti elanike põhivajadus sõltumata riigi majanduslikust olukorrast.

Euroopa kõige kuluefektiivsemat meditsiinisüsteemi tahetakse veelgi efektiivsemalt tööle panna, nõudes sama raha eest aina intensiivsemat tööd. Tervishoiu rahastamise vähendamine võib põhjustada arstide ja õdede uue lahkumislaine. Noored arstid ei näe perspektiivi Euroopa kõige halvemini finantseeritud meditsiinisüsteemis töötamisel.

Arstkond ei poolda patsientide omaosaluse tõstmist tervishoiukulude katmisel. Uuesti võiks sisse seada niinimetatud tervisepäevad, et töötajal oleks õigus enda või pereliikme haiguse tõttu puududa töölt ilma töövõimetusleheta vähemalt 3 päeva aastas.

Riiklike ennetusprogrammide rahastamise piiramise tõttu võib karta haigestumise suurenemist. Haigekassa vähendab soodusravimite kulusid, kaob hambaravi hüvitis täiskasvanutele. Tasuliste raviteenuste osakaalu kasv ja ravimite käibemaksu tõus võtavad senisest tunduvalt suurema osa tervishoiukuludest patsientide rahakotist, ravi eest ise maksmine käib aga paljudele üle jõu. Kindlasti ei tohi vähendada arstiabi rahastamist. See tooks kaasa järjekordade pikenemise, samuti suureneks erakorralise abi vajadus ja sellele kulutatavad summad.

Inimestele tuleb selgelt välja ütelda, mida tervishoiukulutuste vähendamine endaga kaasa toob, mida ravikindlustus edaspidi enam ei kata ja missugused ravimid ja teenused patsiendi jaoks kallinevad. Need valikud peavad tegema poliitikud, mitte haiglajuhid ega arstid.

Tallinnas, 13.12.2008