Eesti Haiglate Liit jätkab vigurdamist

Eesti Haiglate Liit esitas arstide liidule ja kutseliidule pakkumise. Tegemist on katsega nurjata tööseisak. Haiglate liit teab, et võttes vastu nende pakutu, loetakse streigiõigus lõppenuks. Alustada tuleb täiesti uusi läbirääkimisi. Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit esitasid kollektiivlepingu projekti 16.09.2011 so 1 aasta ja 14 päeva tagasi. Rõhutame veelkord, et haiglate liidu poolt 28.09.2012 esitatud projekt ei ole töötüli aluseks. Selliste projektide esitamise eesmärgiks on segaduse tekitamine, mis ei ole kellegi huvides. Vastuseks saatsime Eesti Haiglate Liidule kirja.

Meie nõudmised on esitatud meie eelnevates, kodulehele tehtud sissekannetes. Samuti peaame taaskord vajalikuks toonitada, et läbirääkimised (selle sõna otseses tähenduses) katkesid erimeelsuste protokolli vormistamisega käesoleva aasta jaanuaris. Kõik jaanuarist kuni tänaseni toimunud kohtumised on olnud konsultatiivse ja infovahetusliku iseloomuga.

Tallinna Haridustöötajate Ametiühingute Liidu toetusavaldus

From: Evi Veesaar [mailto:e.veesaar@aliit.tln.edu.ee]
Sent: Thursday, September 27, 2012 3:21 PM
To: eal@arstideliit.ee
Cc: kutseliit@kutseliit.ee
Subject: Solidaarsus meditsiinitöötajatega

Toetame meditsiinitöötajate streiki!

Tallinna Haridustöötajate Ametiühingu Liit otsustas ühehäälselt 18. 09. 2012. a. toimunud koosolekul toetada meditsiinitöötajate streiki. Toetamaks teie nõudmisi, osalevad meie esindajad teie poolt korraldatud avalikel väljaastumistel.

Üheskoos suudame!

Evi Veesaar
Tallinna Haridustöötajate Ametiühingu Liidu juhatuse esimees

Tööseisakuga esitatavad nõudmised

Viidatud postituse allosas on dokumendid. Dokumentide seas on näha 16.09.11 esitatud kollektiivlepingu projekt. See projekt kirjeldab meie soove ja nõudmisi. Nõudmiste aluseks ei ole pressiteated.

Viimane kollektiivlepingu läbirääkimiste tsükkel kestis 11.06.2009…26.01.2012. Tänaseks on viimase kollektiivlepingu sõlmimisest möödas üle kolme aasta. Viimast, läbirääkimiste aktiivset perioodi, valgustab rubriik “Läbirääkimised 2011…2012, mille esimese sissekande juurde saab siit. Rubriigis on palju dokumente ja kirjavahetust. Mahukat teemat on raske väga lühidalt kokku võtta. Seda on siiski proovitud teha kronoloogilises ülevaates.

Väga lühidalt on meie nõudmised järgmised. Soovitav oleks tutvuda ka kollektiivlepingu projektiga

Streigi eesmärk

Arstide ja õdede Eestist lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine.

 Eesmärgi saavutamiseks taotleme

  • kollektiivlepingu sõlmimist arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäärade tõstmiseks ja töötingimuste parandamiseks;
  • eriarstide töökoormuse ülempiiride ja õendus- ja hooldustöötajate koormuse standardite kehtestamist;
  • Muudatuste algatamist tervishoiu rahastamise suurendamiseks ja arstiabi kättesaadavuse parandamiseks. Streigi põhjus (tulenevalt seadusest):

Kollektiivlepingu läbirääkimistel Eesti Haiglate Liiduga ei jõutud kokkuleppele ja riikliku lepitaja kohusetäitja poolt läbiviidud kollektiivse töötüli lepitusmenetlus lõppes eriarvamuste protokolliga. Nõuame kollektiivlepingu sõlmimist.

Tööseisakut puudutavad ajakirjanduse artiklid on viidatud siin.

Tööseisaku ajal osutatava arstiabi mahu määrab leping.

Tervisetrend.ee

Eesti Arstide Liit on juba mõnda aega teadlik veebilehel tervisetrend.ee toimuvast arstide hindamisest. Eesti Arstide Liit peab veebilehel (omanik OÜ Intelia) toimuvat ebaeetiliseks. Ükski seal hindamiseks esitatud arst ei ole avaldanud soovi sellises veebikeskkonnnas osaleda. Järgnevalt meie kirjavahetus Andmekaitse Inspektsiooniga

Kaebus Andmekaitse Inspektsioonile 15.11.10

Inspektsioon teeb kahe päevaga otsuse (17.11.10) ja teatab, et menetlust ei alustata.

Me ei jäänud inspektsiooni vastusega rahule ja esitasime 17.12.10 vaide.

Inspektsiooni vaideotsus 03.01.11.

Kokkuvõttes on inspektsioon asunud enda jaoks väga mugavale positsioonile. Vaatamata asjaolule, et ükski arst ei ole avaldanud soovi sellises keskkonnas osaldeda on kõik seaduslik. Ühtlasi soovitatakse soovi korral kohtusse pöörduda. Eesti Arstide Liit jätkab tegutsemist arstide hindamise lõptamiseks.

Uus kiri Viljandi haigla nõukogule

Eesti Arstide Liit on püüdnud saada ühendust SA Viljandi Haigla nõukoguga, kes ei vasta meie kirjadele. Saatsime uue kirja.

Sa Vilandi Haiglas on käesoleval ajal toimumas töötajate rahulolu uuring. Mitmeid meie organisatsiooni liikmed avaldasid arvamust, et uuringu kvaliteet ning konfidentsiaalsus ei ole tagatud. Pöördusime antud küsimus uuringut teostava magistrandi poole. Juhtisime tähelepanu mõningatele puudustele. Saime ka vastuse.

Viljandi haiglas toimuva kohta ütles oma arvamuse ka minister H Pevkur.

Loodame seekord väga, et nõukogu meile vastab.

Toetusstreik õnnestus

Meie toetusstreik õpetajatele läks korda. Läks korda selles mõttes, et õnnestus – osavõtjaid oli üle 4000. Suur tänu kõigile osalejatele ja korraldajatele! Aga ma usun, et arstide ja teiste tervishoiutöötajate toetus läks korda ka õpetajatele ja laiemale avalikkusele. Ja olles eriti optimistlik – loodame, et ehk läks see siiski korda ka neile, kelle võimuses on õpetajate nõudmisi täita.

7. märtsi keskpäeval peatus ambulatoorne vastuvõtt Tallinna ja Tartu haiglates, edasi lükati ka plaanilisi lõikusi ja uuringuid. Peale EMO ja intensiivravi töötasid ainult üksikud arstid. Streikisid ka mitmed väiksemad raviasutused ja perearstikeskused. Patsiendid suhtusid õpetajate toetamisse mõistvalt, pole kuulda olnud, et kuskil streigi tõttu konflikte tekkis. Haiglates peetud koosolekutel kõnelesid ka õpetajad. Nende jutu põhjal võib ütelda, et peamised probleemid on hariduses ja tervishoius üsna sarnased – suur koormus, väike palk ja palju “ülevalt poolt” peale surutud mõttetuid kohustusi.
Ajakirjandus kajastas arstide streiki üsna vaoshoitult, kuid PERH-i saali, kuhu oli koosolekule ligi 400 inimest, näidati siiski ka Aktuaalses kaameras. Ülikooli kliinikumist tegi uudise Kanal 2 Reporter ja Tartu Postimehe esilehel oli pilt õpetajate miitingust, kus esiplaanil meie plakat: arstid ja õed toetavad õpetajate nõudmisi. Tallinna miitingul võttis nii ETK kui EAL toetusstreikijate nimel sõna kutseliidu president Iivi Luik.

Tore, et arstid üksmeelselt õpetajaid toetavad ja et EAL näitas organisatsioonina oma võimekust ühist väljaastumist korraldada.
Oma tervitused ja tänusõnad palus edasi anda ka arstide liidu president Andres Kork.

Parimate kevadiste soovidega
Katrin Rehemaa

NB! Eesti Arstide Päevad toimuvad 29.ja 30. märtsil Tartus. Info www.arstideliit.ee Ärge jätke registreerimist viimasele
minutile!

Üleskutse streigis osalemiseks

Üleskutse arstidele, õdedele ja teistele haiglatöötajatele

Kutsume kõiki Tallinna haiglate töötajaid ühinema toetusstreigiga õpetajate nõudmiste toetuseks 7. märtsil kell 12–13.

Eesmärk
Töö peatamisega Tallinna ja Tartu haiglates toetame haridustöötajate streiki, et nende töötasu tõuseks juba käesoleval aastal. Oleme solidaarsed õpetajatega, sest meie lapsed väärivad head haridust ja õpetajad paremat palka.

Korraldus
7. märtsil kl 12-st 13-ni ei tehta ambulatoorseid vastuvõtte, ei alustata plaanilisi lõikusi, uuringuid ja protseduure. Antakse erakorralist arstiabi.
Patsientide teavitamise eest vastuvõttude ja muu plaanilise ravi edasilükkumisest vastutab tööandja.

Toetusstreigis osalevad Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Tallinna Lastehaiglas töötavad arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu liikmed. Ootame meiega ühinema ka kõiki teisi kolleege, sõltumata kuulumisest liitudesse ja ametiühingutesse!
Neil, kes ei soovi osaleda, palume teavitada oma vahetut juhti.

Kõigis haiglates toimub kell 12.15 – 12.45 üldkoosolek, kus esinevad õpetajate, arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu esindajad:
PERH – Mustamäe korpuse saalis, Sütiste tee 19
LTKH – Meremeeste haigla saalis, Paldiski mnt 68
ITK – patoloogikumi saalis, Ravi 18
Lastehaigla – lastehaigla saalis, Tervise 28
NB! Teistest majadest saab koosolekule tulla tellitud bussidega.

Info
Ametlik streigiteade edastatakse haiglatele, haiglate liidule ja linnavalitsusele 1. märtsil.
Haiglates annavad teavet ja korraldavad tegevust Tallinna Arstide Liidu (TAL) ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu (ETK) usaldusisikud ja streigi koordinaatorid:
PERH – Jaan Tepp (TAL) jaan.tepp@regionaalhaigla.ee
Ulvi Tasane (ETK) ulvi.tasane@regionaalhaigla.ee
LTKH – Lembi Aug (TAL) lembi.aug@keskhaigla.ee
Riina Rannaääre (ETK) riina57@hot.ee
ITK – Pille Andresson (TAL) pille.andresson@itk.ee
Reio Vilipuu (ETK) reio.vilipuu@itk.ee
Lastehaigla – Maila Raidmäe (TAL) maila.raidmae@lastehaigla.ee
Krista Mustkivi (ETK) krista.mustkivi@lastehaigla.ee

Üldinfo: Katrin Rehemaa (EAL) eal@arstideliit.ee 513 5121
Katrin Olo-Laansoo (ETK) katrin.ololaansoo@kutseliit.eu 5345 3463

Iivi Luik, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president
Toomas Kariis, Tallinna Arstide Liidu president
Andres Kork, Eesti Arstide Liidu president


Toetusstreik

Tervishoiutöötajate toetusstreik õpetajate streigi toetuseks 7. märtsil 2012

 Info osalejatele

Eesmärk:

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit korraldavad tunniajalise tööseisaku, et toetada õpetajate streiki palgatõusu saavutamiseks.

Õpetajate põhinõudmised:

Tõsta õpetajate töötasu alammäärasid 2012.a vähemalt 20% ning taotleda nende otsustavat tõusu 2013.a. Seada eesmärgiks tõsta õpetajate töötasu alammäär 2014. a vabariigi keskmise töötasu tasemele.

Aeg:

Kolmapäev, 7. märts 2012 kell 12–13.

Ulatus:

Tallinna ja Tartu haiglate töötajad – PERH, LTKH, ITK, Lastehaigla, TÜK.

Teiste raviasutuste ja piirkondade ühinemine on vabatahtlik (täpne ulatus selgub hiljemalt 1.03).

Töötajate osavõtt on vabatahtlik, ootame ühinema ka arste, õdesid jt töötajaid, kes ei kuulu EAL-i või ETK-sse.

Tegevus:

Peatatakse ambulatoorsed vastuvõtud ja plaaniline töö statsionaaris. Patsientidele teatatakse ette vastuvõtu ärajäämisest või edasilükkamisest ja statsionaarne töö korraldatakse ümber vastavalt võimalustele. Erakorralist arstiabi antakse täies mahus.

 Algusega kell 12 toimuvad haiglates töötajate üldkoosolekud, kus avaldame oma solidaarsust streikivatele õpetajatele ja toetame nende õigustatud nõudmisi. Samuti arutatakse EAL ja ETK kavandatavaid aktsioone meie nõudmiste saavutamiseks – palgatõus, kollektiivleping, tervishoiu rahastamine.

 Teavitamine:

Vastavalt seadusele teavitavad EAL ja ETK toetusstreigi toimumisest tööandjaid (haiglate juhatused), haiglate liitu, Tallinna ja Tartu linnavalitsust (kui toetusstreigiga ühineb teisi piirkondi, siis ka neid kohalikke omavalitsusi).

Avalikkuse teavitamine on tööandja kohustus, kuid seda teevad ajakirjanduse kaudu ka EAL ja ETK.

EAL, ETK, Tallinna ja Tartu AL ning arstide liidu ja kutseliidu usaldusisikud suhtlevad tööandjatega, et leppida kokku millises mahus osutatakse arstiabi toetusstreigi ajal, kuidas toimub patsientide informeerimine, samuti püütakse saavutada kokkulepe töötasu säilitamiseks.

Teated tööseisaku ja töötajate koosoleku toimumise kohta pannakse üles osakondadesse, registratuuri, haigla kodulehele ja siselehele. EAL ja ETK teavitavad oma liikmeid kodulehtede, melilistide ja usaldusisikute kaudu. Kui töö iseloom ei võimalda tööd peatada, siis nt EMO-s, intensiivravis, kiirabis saab panna üles teate, et töötajad toetavad õpetajaid ja toetusstreigis osalejaid.

Seaduslik alus:

Toetusstreike kestusega kuni 3 päeva on õigus korraldada streikivate töötajate toetuseks. Ette teatama peab vähemalt 3 päeva (Kollektiivse töötüli lahendamise seadus § 18).

Seaduslikust streigist osavõttu ei käsitleta töölepingu rikkumisena ja sellega ei kaasne töötaja vastutust (Kollektiivse töötüli lahendamise seadus § 24 lg 1). Kehtiv kollektiivleping ei takista toetusstreigis osalemist.

.EAL eestseisus ja ETK juhatus

Toetame õpetajaid

Arstid streigivad koos õpetajatega

Eesti Arstide Liit korraldab koos Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliiduga õpetajate streigi ajal tööseisaku Tallinna ja Tartu haiglates.

Arstid ja õed toetavad õpetajate õigustatud nõudmisi ja tunnustavad nende julgust avaldada streigiga rahulolematust valitsuse haridusvaenuliku käitumise suhtes. „Tervishoiutöötajad mõistavad hästi õpetajate probleeme, mis on seotud suure koormuse ja tööle mittevastava palgaga. Tahame väljendada oma solidaarsust ka tegudes. Õpetajate olulist ja vastutusrikast tööd tuleb hakata väärikalt tasustama,“ ütles arstide liidu president Andres Kork.

Erakorralist arstiabi tööseisak ei hõlma. Tööseisaku täpse toimumisaja ja ulatuse teatab arstide liit pärast õpetajate streigi ametlikku väljakuulutamist.

Pöördumine SA Viljandi Haigla nõukogu poole

Oleme oodanud SA Viljandi Haigla juhatuse vastust meie pöördumisele. Vastust me saanud ei ole ja pöördusime nüüd juhatuse asemel nõukogu pooole.

Teemat on varem käsitletud järgmistes postitustes.

SA Viljandi Haigla nõukogu liikmed ja käsunduslepingud

Pöördumine SA Viljandi Haigla poole seoses käsunduslepingutega

SA Viljandi Haigla nõukogu liikmed ja käsunduslepingud

Oleme kuni tänaseni oodanud SA Viljandi Haigla ametlikku vastust meie pöördumisele. Vastus ei ole me kuni tänaseni saanud. Oleme nõus edasi ootama. Küll on vastus meile avaldatud ajakirjanduses (vt eelnevat viidet). Kutsume üles SA Viljandi Haigla nõukogu liikmeid reageerima kujunenud olukorrale.

Viljandi haigla nõukogu liikmed määrab ametisse sotsiaalminister, neist ühe rahandusministri ettepanekul. Käesolevajal ajal on nõukogu liikmeteks järgmised inimesed.

  • Nõukogu esimees Liis Rooväli – Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsiosakonna juhataja
  • Nõukogu liige Peep Aru – Riigikogu liige
  • Nõukogu liige Kalle Küttis – Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler
  • Nõukogu liige Reevo Maidla – Viljandi Linnavalitsuse majandusameti juhataja
  • Nõukogu liige Alar Karu – Tarvastu vallavanem

Lisame avalikusele lugemiseks ka haigla põhikirja.

Ajaleht Sakala käsitleb SA Viljandi Haigla juhatuse tegevust seoses käsunduslepingutega

Teemat käsitleb ka ajaleht Sakala.

Arstide ja tervishoiutöötajate liidu pöördumine Viljandi haigla poole

Ebasoodsast lepingust loobunud said koormust juurde.

Viljandi Haigla juhatuse esinaine Ülle Lumi annab selgitusi.

 

Eriarvamuse protokoll on kahepoolselt allkirjastatud ja läbrirääkimised on lõppenud

Eriarvamuste protokoll 26.01.2012

Kollektiivlepingu seaduse muutmine vajab arutelu

Eesti Arstide Liit on seisukohal, et kollektiivlepingu seaduse muutmine ilma seda töötajate ja tööandjatega arutamata ei ole õigusriigile kohane, seetõttu teeme Riigikogu liikmetele ettepaneku seaduse muutmise eelnõu menetlus lõpetada.

Arstide liidu kogemus kollektiivlepingute sõlmimisel näitab, et läbirääkimiste pidamine ja kokkuleppe saavutamine muutub iga korraga raskemaks. Kahjuks ei pea enamik tööandjaid kollektiivlepinguid vajalikuks ja kui neile antakse võimalus leping ilma põhjuseta üles ütelda, teeb see töö- ja palgatingimuste parandamise töötajate jaoks edaspidi veelgi keerulisemaks.

Töölepingut ei saa tööandja korraliselt ja ilma mõjuva põhjuseta üles ütelda, kuid kollektiivleping, mida ei saa ühepoolselt lõpetada, on Riigikogu õiguskomisjoni arvates majanduslikult ebaotstarbekas ja piirab ettevõtlusvabadust. Seaduse muutmise seletuskiri ütleb, et individuaalsetes töösuhetes realiseeriti suuremat paindlikkust võimaldavad muudatused uue töölepingu seadusega. Nüüd tahetakse painutada ka kollektiivseid töösuhteid, seekord aga töötajate turvalisusest enam isegi ei räägita.

Arstide liit toetab ametiühingute keskliidu arvamust, et niisugune seadusemuutmine on vastuolus Euroopa sotsiaalpoliitika põhimõtetega ja halvendab töötajate olukorda. Ootame rahvasaadikutelt riigimehelikku käitumist ja seadusemuudatuse menetlusest välja hääletamist.

Eesti Arstide Liit

Eriarvamuste protokolli allkirjastamine tulekul

Austatud osapooled!

Teatame, et eriarvamuste protokolli allkirjastamine toimub 26.01.2012 kell 12.00 Sotsiaalministeeriumi pressiruumis.

Lugupidamisega

Merle Aro-Raal

Kantselei juhataja

Riikliku Lepitaja Kantselei

6269 962, 5202290

Pöördumine SA Viljandi Haigla poole seoses käsunduslepingutega

Viljandi haiglas avaldatakse nii arstidele kui ka õdedele survet käsunduslepingute sõlmimiseks. Eriti teravalt on teema üleval seoses erakorralise meditsiini osakonnaga. Käsunduslepingu sõlmimine töölepingu asemel annab tööandjale rahalist kokkuhoidu. Töövõtjale ei pea sellisel juhul maksma ei öötasu ega ületunnitasu. Leiame, et see pole õige. Saatsime haigla juhatusele 20.01.12 kirja.

Viljandi haigla kokkuhoid kui juhtkond saab kasutada käsunduslepinguid.

25.01.2012 vastas SA Viljandi Haigla juhatus meie märgukirjale. Kirjas seisab, et Viljandi haiglale ei meeldi ku me avaldame märgukirju oma koduleheküljel.

Selle viite abil leiab postituse, mis selgitab põhjalikult käsunduslepingute problemaatikat.

Teemat käsitleb ka ajaleht Sakala

Seisukoht dr H Uuetoa töötüli osas

Teemat on käsitletud ETV saates Pealtnägija.

Arstide liit avaldab käesolevaga järgmise seisukoha.

EAL eestseisus on seisukohal, et tööandja keeld arstidele töötada „konkureerivas“ haiglas on vastuolus arstieetikaga ja piirab arstide professionaalset autonoomiat. Arstil on õigus ja kohustus ravida haigeid oma parimate oskuste ja võimaluste kohaselt. Arsti teadmiste ja oskuste rakendamise piiramine tööandja huvidest lähtudes kahjustab patsientide huve. Tervishoiusüsteemi eesmärk on haigete ravimine, mitte kasumi teenimine ja teise raviasutuse „turult välja söömine“. Konkurents on kasulik ainult siis, kui see motiveerib haiglaid oma tööd paremini korraldama, luues haigetele ja tervishoiutöötajatele võimalikult hea ravi- ja töökeskkonna.

Eestseisus taunib dr Hasso Uuetoa töölepingu ebaseaduslikku ülesütlemist Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse poolt. Dr Uuetoa taotleb kohtus töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamist, teda nõustab ja esindab kohtus arstide liidu lepinguline advokaat.

Henn Pärna personaalküsimus

Mäletatavasti soovisime lepitaja kohusetäitja asendamist, kuna ta ei pea seadustest kinni. Oodatult vastas valitsus sotsiaalministri isikus, et nemad ei saa midagi teha. Riikliku lepitaja institutsioon on sõltumatu. Üles jääb küsimus, kas lepitaja kohusetäitja Henn Pärn on nii sõltumatu, et ei pea kinni pidama ka Eesti Vabariigi seadustest.

Reformierakondlasest sotsiaalminister on teinud läbinähtava käigu. Soovitanud pöörduda kohtusse. Probleem on aga selles, et kohtuvaidluse alustamine ja endile soodsa lahendi saamine võtab vähemalt kolmveerand aastat.

Eriarvamuste protokolli arutelu jätkub

Eelmises postituses andsime teada, et oleme esitanud oma ettepanekud eriarvamuste protokolli tarbeks. Antud kirja saatsime ka ära. Ka Eesti Haiglate Liit saatis omad seisukohad. Lugeda nendest küll palju ei ole. H Pärn soovib seisukohta haiglate liidu seisukoha osas.

… edasisest juba järgmistes postitustes.