SA Viljandi Haigla nõukogu ei vasta Eesti Arstide Liidu kirjadele

20.01.2012 pöördusid Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit SA Viljandi Haigla poole seoses haiglas töölepingute asemel sõlmitavate käsunduslepingutega. Töötajatega sõlmiti töö tegemiseks töölepingute asemel käsunduslepinguid. Kuivõrd töötajatele laienesid kõik SA Viljandi Haiglas kehtestatud töökorralduslikud nõuded on sisuliselt tegemist ikkagi töölepingutega ning sellele juhtisid arstide liit ja kutseliit ka tähelepanu. Haigla juhatuse liikmete Ülle Lumi ja dr Enno Kase soov sõlmida käsunduslepinguid tulenes asjaolust, et käsunduslepingu alusel ei pea maksma töötajatele öisel ajal töötamise lisatasu ega ka ületunnitasu. Haigla töötajate pealt hoiti kokku.

Varasemad käesolevat teemat puudutavad postitused on näha kategooria “Käsunduslepingud” lugemisel

Viljandi Haigla juhatus vastas meie kirjale 26 päeva möödumisel e 16.02.2012. Kuivõrd ooteaeg oli pikk pöördusime vahepeal (07.02.2012) SA Viljandi Haigla nõukogu poole. Viljandi Haigla nõukogu esimees Liis Rooväli (Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsiosakonna juhataja) lubas isiklikult, et nõukogu vastab arstide liidu ja kutseliidu pöördumisele. Möödunud on 30 päeva (üks kuu) ja nõukogu vastust ei ole saabunud. Vastus oleks pidanud saabuma hiljemalt 08.02.2012 Ametlikus asjaajamises on üldiseks tavaks, et kirjadele vastatakse hiljemalt ühe kuu jooksul. Ilmselt loodab nõukogu, et vahelpeal toimunud toetusstreigi organiseerimine hajutab kutseliidu ja arstide liidu tähelepanu antud probleemilt mujale. Esitame siinkohal mõned kommentaarid SA Vilandi Haigla juhatuse liikme Ü Lumi kirjale. Allajoonituna on toodud SA Viljandi Haigla tekst.

Vahepealsel perioodil algatas Viljandi haigla juhatus haiglas töötingimustega rahuololu uuringu. Selle uuringu peamine eesmärk on küsitluslehtedele märgituna “mõõta Vijandi haigla töötajate rahulolu erinevate tööga seotud aspektidega”. Lisaks soovitakse uuringu alusel määratleda haigla põhiväärtusi, et need “need sobiks kokku töötajate endi väärtustega”. Mõnevõrra arusaamatu on põhiväärtuste kindlaks tegemine märtsis 2012 kui need on juba avaldatud haigla arengukavas (lk 34) 2011. Pöördusime ka uuringut teostava uurija poole. Otsustagu igaüks ise, kas sellise mõtteviisiga saab jõuda usaldusväärsete tulemusteni.

Jätkame sama teema käsitlemist ka edaspidi.

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate kutseliit.

Toetusstreik õpetajate nõudmiste toetuseks

Tervishoiutöötajad kuulutasid välja streigi õpetajate toetuseks

Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit saatsid eile haiglajuhtidele ja kohalikele omavalitsustele teate, et 7. märtsil kell 12.00–13.00 toimub toetusstreik haridustöötajate palgatõusu toetuseks.

Arstid, õed ja teised tervishoiuasutuste töötajad toetavad tööseisakuga õpetajate streigis osalejaid ja nende nõudmisi tõsta õpetajate töötasu alammäärasid käesoleval aastal vähemalt 20% ja viia need 2014. aastal Eesti keskmise töötasu tasemele ning kehtestada lasteaiaõpetajatele teiste õpetajatega võrdsed töötasu alammäärad ja puhkuse kestus.

Toetusstreigis osalevad järgmiste raviasutuste töötajad: Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskus, Nõmme Perearstikeskus Meditiim, OÜ Perearst Karin Jäger, OÜ Perearst Svetlana Ehiloo, Tartus TÜ Kliinikum, Põlvamaal perearstid ja perearstikeskused Kersti Pelisaar, Anu Mõtsar, Karin Ulst, Taimi Laur OÜ, Ljubov Kurusk OÜ, OÜ Perearst Hepp Nigol OÜ, samuti osa Pärnu Haigla ja Järvamaa Haigla eriarstidest.

Streigi ajal ei toimu ambulatoorseid vastuvõtte, ei alustata uusi plaanilisi lõikusi, uuringuid ja protseduure. Osutatakse erakorralist arstiabi. Patsiendid saavad infot raviasutuste registratuurist.

Haiglates toimuvad tööseisaku ajal töötajate üldkoosolekud, kuhu on kõnelema kutsutud ka õpetajate esindajad. Avaldame toetust õpetajatele ning räägime arstide ja õdede töökoormuse ja töötasu probleemidest. Arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu esindajad osalevad õpetajate miitingutel Tallinnas ja Tartus.

Tervishoiutöötajad toetavad õpetajate nõudmisi tõsta töötasu juba käesoleval aastal ja ka edaspidi, et noortel õpetajatel oleks motivatsiooni kooli tööle tulla. Haridus peab saama riigi prioriteediks mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

02.03.12

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Täiendav info toetusstreigi korralduse, koosolekute toimumise kohta ning kõneisikute kontaktid EAL ja ETK kodulehtedel www.arstideliit.ee ja www.kutseliit.eu

lisainfo Katrin Rehemaa, EAL, 513 5121 ja Iivi Luik, ETK, 511 9067

Streik ja töölepingud Slovakkias

Kokkuvõte Slovakkia arstide võitlusest töökoormuse vähendamise ja palgatõusu eest 2011. a

Slovakkias on tervishoiu pikaajaline alarahastamine ja haiglaarstide suur koormus ning madalad palgad põhjustanud suure hulga arstide lahkumise Tšehhi Vabariiki, Austriasse, Saksamaale jt riikidesse. Slovakkia arstide organisatsioonide pöördumistele olukorra parandamiseks valitsus ei reageerinud. Lisaks plaanis valitsus muuta riigihaiglad äriühinguteks, mis arstide hinnangul oleks ohustanud haiglaravi kättesaadavust.

 Arstide protestiaktsioonid algasid 2011. a sügisel. Nõuti tervishoiu rahastamise suurendamist, töökoormuse reguleerimist, palgatõusu ja haiglate äriühinguteks muutmisest loobumist.

 Kuna Slovakkia valitsus nõudis arstidelt streigi korral praktiliselt kogu olemasoleva arstiabi mahu säilitamist, siis olnuks streik sellistes tingimustes kasutu. Seetõttu otsustasid sajad arstid valitsusele surve avaldamiseks esitada lahkumisavalduse. Valitsus kuulutas seejärel välja eriolukorra, et arstid kohustuslikus korras tööle sundida. Eriolukorra väljakuulutamise päevaks oli Slovakkia Tervishoiuministeerium haiglate juhtidelt saadud andmete põhjal registreerinud 1339 arsti lahkumisavaldused. Hiljem langes lahkumisavalduse sisse jätnud arstide arv 636ni, ent see polnud piisavalt suur langus. Muret tekkinud olukorra üle avaldas ka Slovakkia president Ivan Gašparovic, kes soovitaski välja kuulutada eriolukorra. Kuigi eriolukorra kehtestamise järel võib arstidele kehtestada  nn töötamiskohustuse, ei õnnestunud ka selle meetme abil tagada arstiabi säilimist vajalikus mahus, sest paljud arstid võtsid eriolukorra kuulutamise järel haiguslehe.

 Slovakkia valitsus otsis abi teistelt riikidelt. Tšehhi Vabariik saatis appi 25 arsti, kelle abil viidi Slovakkia tervishoiuasutustes eriolukorra ajal läbi 91 kiireloomulist protseduuri. Eriolukorra kestel käis regulaarselt koos erikomisjon, mille eesmärk oli hoida ära patsientide elu ja tervise ohtu sattumine arstide protesti ajal. Arstid kontrollisid olukorda haiglates ja erakorralist abi osutati täies mahus. Ühegi patsiendi elu ja tervist protestiaktsioon ei ohustanud, kuid ebamugavusi tekitas plaaniliste lõikuste edasilükkamine.

 Slovakkia valitsus pidas aktiivselt läbirääkimisi arstide ametiühingu LOZ juhtidega. Lõpuks saavutas valitsus  arstidega kokkuleppe, mille kinnituseks allkirjastasid osapooled 3. detsembril 2011 memorandumi. Sellega võttis valitsus järgmised kohustused:

 1.      Haiglates töötavate arstide palka tõstetakse järgmiselt:

          perioodil 1.01 kuni 31.12.2012 1,05- kuni 1,6-kordse riigi keskmise palgani, kusjuures ülemine piirmäär rakendub neile arstidele, kes on oma erialal atesteeritud.

          alates 1.01.2013 1,25- kuni 2,3-kordse riigi keskmise palgani, kusjuures ülemine piirmäär rakendub neile arstidele, kes on oma erialal atesteeritud.

2.      Valitsus kinnitab, et arstid ei pea töötama üle töökoodeksis kehtestatud normi ja et järgitakse  ka Tervishoiuministeeriumi määrusega kehtestatud tööalaseid normatiive. Määruse järgimist kontrollitakse kord kolme aasta jooksul ja tuvastatud puudused tuleb kõrvaldada 40 päeva jooksul. LOZi soovi korral viiakse pärast seda 30 päeva jooksul läbi täiendav kontroll. Arstid, kellelt on nõutud ületundide tegemist, peavad saama kompensatsiooni täiendusteks mõeldud tasustatud puhkuse kujul.

3.      Valitsus paneb tervishoiuministrile kohustuse peatada haiglate muutmine äriühinguteks.

4.      Valitsus  tagab, et kõik riiklike haiglate arstid, kes esitasid lahkumisavalduse, saavad oma töökoha tagasi ja mingeid sanktsioone nende suhtes ei rakendata. Nende uues töölepingus ei tohi olla ette nähtud senisest madalamat palka või lepingujärgsete töötingimuste halvenemist. Nende haiglate puhul, mida ei juhi riik, on valitsus tungivalt soovitanud arstid tööle ennistada.

 Memorandumi täitmist kontrollib järelevalvekomisjon, mille 4 liiget määrab ametisse peaminister ja 4 liiget arstide ametiühing.