Arstieetika päev

18. septembril on rahvusvaheline arstieetika päev.

Kiiresti arenev meditsiin pakub pidevalt uusi diagnostika- ja ravimeetodeid, nõudes arstidelt elukestvat enesetäiendamist ka eetikavaldkonnas, et leida tasakaal patsientide vajaduste ja ühiskonna võimaluste vahel.

Arsti kutsetegevusega seonduvate eetikastandardite arendamine ja järgimine on arstide liidu üks olulisimaid ülesandeid. Eetikaküsimusi oleme käsitlenud juba traditsiooniks kujunenud konverentsidel alates 2005. aastast.

Tänavune eetikakonverents on pühendatud meditsiinigeneetikaga seotud eetiliste dilemmade vaagimisele. Geneetilised uuringud on saanud arstide töö igapäevaseks osaks ja nende olulisus kasvab iga aastaga. Geenitestidel on võrreldes teiste uuringutega mitmeid eripärasid. “Kui tavapäraselt annavad kliinilised uuringud vastuse ühe patsiendi kohta, siis geenitestist saadud teave võib avaldada mõju mitmele pereliikmele,“ märkis üks konverentsil kõnelejatest, meditsiinigeneetik
Neeme Tõnisson.

Eesti Arstide Liidu eetikakonverents toimub 20. oktoobril Tallinnas, peaesineja on Sirpa Soini Soomest, kes räägib geenitestide eetilistest ja õiguslikest aspektidest Euroopa Liidus.

Eesti Arstide Liit

Tervishoiu korruptsiooniuuring 2011

Siinkohal viidatud ja tänase kuupäevaga mitmel pool ajakirjanduses käsitletud uuring. Maksab alati rõhutada, et algallika lugemine on parim koht info saamiseks. Teiseks tuleb meeles pidada, et eesmärgiks oli seatud kaardistamine ehk siis ülevaate saamine käsitletud probleemist. Head süvenemist.

Sügavama huvi korral võib kirjutada otsingusse eetika. Otsingutulemusena avanevad erinevad kõlblusteemasid kajastavad artiklid meie kodulehel.

Eesti Arstide Liidu seisukoht arstide täienduskoolituse korraldusest ja rahastamisest

Eesti Arstide Liit peab väga oluliseks, et kogu koolitustel pakutav informatsioon oleks tõene, tasakaalustatud ja vastaks arstiteaduse viimasele sõnale. Arstide liidul on kavas hakata tegelema ka arstide pädevuse hindamise süsteemi ühtsete reeglite väljatöötamisega.

Pädevust hindavatel erialaseltsidel soovitame koolituspunktide arvestamisel võtta arvesse ainult rahvusvahelisi koolitusi, millel on pädeva organisatsiooni (UEMS/EACCME, AMA) akrediteering ja kohalikke koolitusi, mille korraldaja on sõltumatu osapool – arstide organisatsioon, haigla, Tartu Ülikool, Ravimiamet – ja muid koolitusi, millel on erialaseltsi akrediteering.

Praegu finantseeritakse arstide täienduskoolitusi tööandjate, sõltumatute fondide (arstide liidu asutatud Arstide Täienduskoolituse Fond) ning ravimi- ja meditsiinitehnikafirmade poolt loodud fondide või arstidele suunatud otseste toetuste kaudu. Arvestades koolitusraha nappust Eestis, on ravimi- ja meditsiinitehnikafirmade poolt eraldatud toetused olnud väga oluliseks ja tänuväärseks osaks, võimaldamaks Eesti arstide osalemist rahvusvahelistel koolitustel.

Tagamaks süsteemi maksimaalset selgust ja vältimaks huvide konflikti, peame liikuma suunas, kus väliskoolitustel osalemist toetatakse vaid tööandja ja/või sõltumatute fondide poolt. Praegu soovitame ravimifirmadel suunata osa (10–20%) koolituseks kulutatavatest summadest sõltumatutesse fondidesse.

Arstide täienduskoolitus mõjutab oluliselt arstiabi kvaliteeti, seetõttu peab kindlasti suurenema riigi roll koolituse rahastamisel.

Eesti Arstide Liit

Eetikakonverents 2011

Eesti Arstide Liidu eetikakonverents „Kollegiaalsus või korporatiivsus“ toimus 28. oktoobril Tallinnas Rahvusraamatukogus.

14.00 Sissejuhatus: eetikakoodeks ja tegelikkus – dr Andres Ellamaa

14.15 Inimsuhete ja suhtlemise eripära absurdisituatsioonis – prof Ülo Vooglaid

Küsimused Ü Vooglaiule

Ü Vooglaiu koostatud slaidid loengu “Inimsuhete ja suhtlemise eripära” juurde

Tiina Tamman

Küsimused T Tammanile

15.15 Kirjutatud ja kirjutamata eetika. Arst, patsient ja meedia – hr Tarmu Tammerk

Küsimused T Tammerkile

16.15 Kelle oma on inimene? – prof Toomas Paul

Küsimused T Paulile

16.45 Korporatiivsus – ühiskonna pärisosa, prof Ando Leps

Küsimused A Lepsile

Diskussioon

Eesti Arstide Liidu seisukoht arstide täienduskoolituse korraldusest ja rahastamisest

Eesti Arstide Liit peab väga oluliseks, et kogu koolitustel pakutav informatsioon oleks tõene, tasakaalustatud ja vastaks arstiteaduse viimasele sõnale. Arstide liidul on kavas hakata tegelema ka arstide pädevuse hindamise süsteemi ühtsete reeglite väljatöötamisega.

Pädevust hindavatel erialaseltsidel soovitame koolituspunktide arvestamisel võtta arvesse ainult rahvusvahelisi koolitusi, millel on pädeva organisatsiooni (UEMS/EACCME, AMA) akrediteering ja kohalikke koolitusi, mille korraldaja on sõltumatu osapool – arstide organisatsioon, haigla, Tartu Ülikool, Ravimiamet – ja muid koolitusi, millel on erialaseltsi akrediteering.

Praegu finantseeritakse arstide täienduskoolitusi tööandjate, sõltumatute fondide (arstide liidu asutatud Arstide Täienduskoolituse Fond) ning ravimi- ja meditsiinitehnikafirmade poolt loodud fondide või arstidele suunatud otseste toetuste kaudu. Arvestades koolitusraha nappust Eestis, on ravimi- ja meditsiinitehnikafirmade poolt eraldatud toetused olnud väga oluliseks ja tänuväärseks osaks, võimaldamaks Eesti arstide osalemist rahvusvahelistel koolitustel.

Tagamaks süsteemi maksimaalset selgust ja vältimaks huvide konflikti, peame liikuma suunas, kus väliskoolitustel osalemist toetatakse vaid tööandja ja/või sõltumatute fondide poolt. Praegu soovitame ravimifirmadel suunata osa (10–20%) koolituseks kulutatavatest summadest sõltumatutesse fondidesse.

Arstide täienduskoolitus mõjutab oluliselt arstiabi kvaliteeti, seetõttu peab kindlasti suurenema riigi roll koolituse rahastamisel.

Eesti Arstide Liit

Konverents “Eetilised valikud arstiabi korraldamisel” 17. septembril Tallinnas. lisatud päevakava!

Eesti Arstide Liit ja Tartu Ülikooli arstiteaduskond korraldavad rahvusvahelise arstieetikapäeva tähistamiseks konverentsi “Eetilised valikud arstiabi korraldamisel”.

Konverents toimub reedel, 17. septembril 2010. a algusega kell 12 Tallinnas Meriton Grand hotellis (Paldiski mnt 4).

Päevakava:

12.00 Avasõnad:

12.10 Arstiabi eetiline korraldus – väljakutse kõigile
Hanno Pevkur, sotsiaalminister

12.40 Arstiabi korralduse eetilised aspektid haiglajuhi pilgu läbi
Urmas Sule, Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees

13.10 Haigekassa eetilised valikud tervishoiusüsteemi rahastamisel
Hannes Danilov, Haigekassa juhatuse esimees

13.40 – 14.10 kohvipaus

14.10 Valikud Eesti tervishoiu korralduses ja mida neist on õppida
Raul Kiivet, Tartu Ülikooli Tervishoiu instituudi juhataja

14.40 Arsti valikud patsiendi vajaduste ja haigekassa võimaluste vahel
Indrek Oro, Eesti Arstide Liidu eestseisuse ja eetikakomitee liige

15.10 –16.00 Diskussioon, juhib Vallo Volke, Eesti Arstide Liidu eestseisuse liige

Osavõtt on tasuta, palume registreerida hiljemalt 13. septembril e-posti teel: eal@arstideliit.ee

Arstide liidu ettepanek kontrolli tõhustamiseks arstliku tegevuse üle

Eesti Arstide Liidu volikogu arutas maikuus, kas ja kuidas oleks mõnedel juhtudel vaja arstina tegutsemise õigust piirata. Küsimus võeti päevakorda seetõttu, et Eestis on olnud kahetsusväärseid juhtumeid, kus vaatamata tõsisele kahtlusele, et arst ei ole sobiv praktiseerima, on puudunud võimalus arstina tegutsemise õigust ajutiselt peatada. Volikogu jõudis seisukohale, et EAL soovib koostöös riiklike institutsioonidega tõhustada kontrolli arstliku tegevuse üle.

Selle seisukoha põhjal tegime sotsiaalministrile ettepaneku hakata arutama võimalusi, kuidas tõhustada kontrolli arstliku tegevuse üle. Esitasime arutelu alustamiseks EAL visiooni, mis alustel ja kuidas võiks toimuda arsti registreeringu peatamine tervishoiutöötajate registris.

Erialased puudused peab kõigepealt tuvastama Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon, kes teeb oma otsusest lähtudes ettepaneku Terviseametile, kas saata arst erialasele täienduskoolitusele või stažeerimisele või ka pädevuse kontrollimiseks TÜ residentuuri eksamikomisjoni ette eksamile. Terviseamet teeb arstile ettekirjutuse määratud aja jooksul oma erialaoskusi täiendada või eksamil tõendada. Kui arst seda ei tee, on Terviseametil õigus arsti registreering kuni aastaks peatada. Registreeringu taastamise eelduseks on residentuurieksami sooritamine.
Otsustusprotsessis osaleb ka Eesti Arstide Liit, kellele antakse õigus määrata oma esindaja nii tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni kui residentuuri eksamikomisjoni.
Kui tegemist on tõsiste rikkumistega eetikaprintsiipide või hea arstliku tava vastu, mitte erialase pädevuse probleemidega, on Terviseametil õigus ja reaalne võimalus arsti registreeringu peatamiseks kuni üheks aastaks. Ka sellise otsuse tegemisse kaasataks EAL-i esindaja ja vastav otsus tehtaks konsensuse alusel.

EAL eetikakonverents “Informeeritud nõusolek” 18.09.09

Eesti Arstide Liidu eetikakonverents
“Informeeritud nõusolek”
Rahvusvahelisel arstieetika päeval, 18. septembril 2009

Eesti Arstide Liit tähistab rahvusvahelist arstieetika päeva konverentsiga „Informeeritud nõusolek“. Konverents toimub Tallinnas SA PER Mustamäe haigla saalis (Sütiste 19).

Avasõnad Eesti Arstide Liidu presidendilt dr Andrus Mäesalult ja konverentsi juhatajalt, arstide liidu eetikakomitee esimehelt dr Andres Lehtmetsalt. Külalisesinejaks on kutsutud Helsingi Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinifilosoofia õppejõud pediaater dr Pekka Louhiala.

13.00 Avasõnad

13.10 On the grey zone – autonomy and paternalism revisited
Dr Pekka Louhiala, Helsingi Ülikool

13.55 Informeeritud nõusolek psühhiaatrias
Prof Veiko Vasar, Tartu Ülikool

14.25 Informeeritud nõusolek pediaatrias
Dr Ülle Einberg, Tallinna Lastehaigla

14.55 Patsiendi ootused informeeritud nõusolekule
Marika Kabal, Eesti Patsientide Esindusühing

15.15 Kohvipaus

15.45 Diskussioon

Osavõtt on tasuta, osalejatel palume registreeruda hiljemalt 14. septembriks eal@arstideliit.ee

Rahvusvahelisel arstieetika päeval esitletakse arstieetika käsiraamatut

Eesti Arstide Liit tähistab rahvusvahelist arstieetika päeva 18. septembril WMA arstieetika käsiraamatu esitlusega Tartus Atlantise konverentsikeskuses. Maailma Arstide Liidu (WMA) arstieetika käsiraamatu eestikeelne väljaanne valmis Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja Eesti Arstide Liidu koostöös. Raamatuesitlus algab kell 16, sõnavõttudega esinevad arstiteaduskonna, arstide liidu ja EAL eetikakomitee esindajad.

Arstieetika koodeks

Eesti arstieetika koodeks

Üldpõhimõtted

  • Arsti kutsetöö kõrgeim eesmärk on igakülgne rahva tervise kaitse.
  • Arsti kohus on anda arstiabi igas võimalikus olukorras.
  • Arst suhtub kõikidesse patsientidesse võrdselt, religioossed, rahvuslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tegurid ei tohi mõjutada arsti tema kohustuste täitmisel. Arst ei tohi kasutada oma arstlikke teadmisi inimsuse vastu.
  • Arst käitub igas olukorras oma elukutse vääriliselt.
  • Arst peab säilitama ja edendama oma füüsilist ja vaimset tervist ning hoiduma tegevusest, mis võib kahandada tema võimet osutada oma oskustele vastavat abi.
  • Arst peab suhtuma patsienti austuse ja lugupidamisega.
  • Arst ei tohi ahistada patsienti psühholoogiliselt, seksistlikult ega materiaalselt.
  • Arst ei tohi oma ravitöös saada muid materiaalseid hüvesid peale palga või kokkulepitud honorari.

Arst ja patsient

  • Arsti esmane kohustus on osutada arstiabi oma pädevuse piires, austades patsiendi inimväärikust, eraelu ja heaolu.
  • Arst on kohustatud kasutama kõiki temale teadaolevaid ja kättesaadavaid abistamismeetodeid ning vajaduse korral pidama kolleegidega nõu.
  • Raviarst, küsides teise arsti arvamust, jääb ikkagi patsiendi ees vastutavaks ravi- ja muude otsuste ning soovituste osas.
  • Arst peab selgitama patsiendile tema tervislikku seisundit ning saama vabatahtlikult antud ja arusaamisel põhineva nõusoleku vajalike uuringute ja ravimenetluste tegemiseks. Patsiendile antav informatsioon peab hõlmama teavet uuringute ja ravi vajalikkusest, võimalikest erinevatest raviviisidest, samuti teavet nendest tuleneda võivatest kõrvalnähtudest, tüsistustest ja ohtudest. Patsienti tuleb teavitada ravikuludest ja maksmisviisidest. Otsustusvõimetu patsiendi puhul tuleb teavitada tema seaduslikke esindajaid, taotledes nende nõusolekut uuringuteks ja raviks. Nõusoleku saamise põhimõte siiski ei tohi põhjustada viivitusi eluohtlike seisundite puhul vajalike otsuste vastuvõtmisel.
  • Vältimatu abi andmise puhul peab arst kiirelt tegutsema patsiendi tervise huvides oma parimate võimaluste järgi ära ootamata kannataja või tema esindajate nõusolekut. Arst on vastutav tagajärgede eest, mis võivad tuleneda põhjendamatust keeldumisest anda abi.
  • Oma tegevuses peab arst lähtuma teaduslikust meditsiinist ja mitte kasutama teaduslikult põhjendamata diagnoosimis- ja ravimeetodeid.
  • Arst peab eelistama oma patsiendi huvisid puhtteaduslikele ja ühiskondlikele huvidele kuid seejuures peab arvestama ka ühiskonna võimalustega.
  • Vajaduse korral arst peab abistama patsienti ka tema usuliste, vaimsete või aineliste vajaduste korraldamisel.
  • Arsti kohuseks on hoida kutsesaladust ja seda ka peale patsiendi surma. Kutsesaladusega kaitstud teavet võib avaldada vajalikus ulatuses üksnes teistele sama patsiendi raviga seotud isikutele või seaduses ettenähtud juhtudel, eelkõige hädaohu korral teistele ühiskonnaliikmetele.
  • Arst kindlustab, et kõik temaga koos töötavad isikud peavad kinni ametisaladuse hoidmise nõudest ning toimivad vastavuses meditsiinieetika nõuetega.
  • Arst peab patsiendi nõudmisel teda täielikult teavitama tema tervise kohta kogutud mistahes andmetest kuid peab austama ka inimese soovi seda teavet mitte saada.
  • Arst on kohustatud patsiendi kohta kogutud terviseandmeid hoidma nii, et kõrvalistel isikutel ei oleks neile juurdepääsu.
  • Arst peab igakülgselt kaasa aitama rahva tervise tugevdamisele, selle hulgas ka ennetuse ja tervisedenduse arendamisele ja vastavate teadmiste levitamisele.

Arstipraktika

  • Arsti kohus on osaleda arstlike kutseorganisatsioonide tegevuses ning pidevalt täiendada oma erialateadmisi ja -oskusi ning neid jagada ka kolleegidega.
  • Patsiendi suunamisel teise arsti juurde ei tohi lähtuda kasusaamise eesmärgist. Arst ei tohi määrata põhjendamatuid uuringuid ja raviprotseduure ega suunata vajaduseta teiste arstide konsultatsioonidele. Siiski peab patsiendil säiluma õigus soovi korral teisese arvamuse saamiseks.
  • Arst, kes osaleb kliinilises uurimistöös, peab olema veendunud, et see projekt on heaks kiidetud inimuuringute eetikakomitee poolt ja vastab protokollinõuetele.
  • Arst, kes töötab eksperdina või tegutseb eksperdi ülesannetes, peab uuritavat oma rollist teavitama. Raviarst ei saa olla eksperdi rollis oma patsienti puudutavas kohtuarstlikus, töövõime- või muus ekspertiisis.
  • Arst tohib tunnistustes, õiendites ja ekspertiisides kinnitada ainult seda, mida ta vaatluse, kogutud andmete ja kaalutluse alusel leiab end olevat õigustatud tegema.
  • Arstile on sobimatu oma vastuvõttu reklaamida sagedase ja pealetükkiva kuulutamise teel ning oma isikut esile tõsta.
  • Arstil on kuulutustel ja siltidel lubatud avaldada oma nimi, teaduskraad, eriala, ametinimetus, kõnetundide aeg, vastuvõtu koht ja telefoninumber.
  • Arstile on sobimatu reklaamida nii trükistes, raadios kui ka televisioonis igasuguseid meditsiiniteenuseid, nende hulgas eriti hügieeni- või ravivahendeid.

Arstide kollegiaalsed suhted

  • Arst peab suurt tähelepanu pöörama ametikaaslastega heale läbisaamisele ja hoiduma kõigest, mis võiks rikkuda kollegiaalseid suhteid.
  • Arst peab hoiduma igasugusest ebakorrektsusest või alandavatest märkustest teise arsti isiku, tema teadmiste ja kutsetegevuse kohta.
  • Teiste arstidega tekkivaid arstliku tegevusega seotud lahkarvamusi on arstid kohustatud omavahel lahendama. Tüliküsimused lahendatakse vastavalt Eesti Arstide Liidu põhikirjale.
  • Arstidevahelised kutsealased lahkarvamused või omavaheliste eetiliste probleemide lahendamine ei tohi põhjustada avalikku poleemikat ega kanduda mittemeditsiinilistesse trükistesse.
  • Arst ei tohi jätta tähelepanuta kolleegi tervislikust seisundist, erialalise ettevalmistuse tasemest või muudest asjaoludest tingitud ebakompetentsust või ebaprofessionaalsust, kui see võib ohustada praeguse või tulevase patsiendi heaolu. Iga arsti kohus on sellisel juhul sekkuda ja vestelda asjasse puutuva arstiga ning pakkuda oma abi, kui see ei vii tulemustele, peab arst olukorrast teavitama kolleegi administratiivset ülemust või Arstide Liidu juhatust.
  • Teaduslike uurimistööde avaldamisel arst arvestab autorluses kaastöötajate panust ning peab loomulikuks teadustulemuste kuulumist tegelikele autoritele.