Palgaläbirääkimiste kronoloogia 2006…2007 ja kuidas see kõik välja kukkus

Kronoloogia 2006 a maikuust kuni oktoobirini.

Kronoloogia 2006 oktoobrist kuni 2007

Veel ajaloolist lugemist 2006…2007 palgaläbirääkimistest.

EAL sai CPME täisliikmeks

8. novembril k.a. toimus Viinis Euroopa Arstide Alalise Komitee (Comité Permanent des Médicins Européens, CPME) üldkoosolek, kus tähtsaima päevakorrapunktina oli arutlusel organisatsiooni viimase kahe aasta jooksul ette valmistatud laienemisprotsessi lõpuleviimine. Vastavalt põhikirjale saavad täisliikmena CPMEsse kuuluda Euroopa Liidu liikmesmaade rahvuslikud arstide liidud. Teiste Euroopa riikide arstide kutseliidud saavad osaleda organisatsiooni tegevuses assotsieerunud liikme staatuses (EAL alates 2000.a). Kümnest Euroopa Liiduga liituva riigi arstide liidust olid üldkoosolekul esindatud kaheksa (puudusid Läti ja Leedu) ja kõikide delegatsioonide esindajad andsid üldkogule nõusoleku asuda alates 1. jaanuarist 2004 CPME täisliikme seisusesse. Eesti delegatsiooni juhiks nimetati dr Indrek Oro, kes on esindanud EALi CPME koosolekutel viimaste aastate jooksul.

CPME on mõjukaim Euroopa valitsusväline arstide organisatsioon, mis esindab 1,6 miljonit arsti, ja koostöös Euroopa Liidu organitega mõjutab tervisepoliitikat kogu regioonis. CPMEs on neli töörühma: preventiivmeditsiini ja keskkonna alakomitee (esimees dr Calloc’h), koolituse, jätkuva erialase arendamise ning kvaliteediedenduse alakomitee (esimees dr Routil), tervishoiukorralduse, sotsiaalkindlustuse, terviseökonoomika ja ravimitööstuse alakomitee (esimees dr Äärimaa) ning eetika ja erialakoodeksite alakomitee (esimees dr Radziwill).

Eesti Arstide Liidu volikogu avaldus seoses olukorraga Eesti tervishoiusüsteemis

Laupäeval, 21. aprillil Tartus kogunenud Eesti Arstide Liidu volikogu arutas kujunenud olukorda Eesti tervishoiusüsteemis ja otsustas valitsuse ja avalikkuse poole pöörduda järgmise avaldusega:

Iga sotsiaalvaldkonnas läbiviidav reform peab arvestama eelkõige abivajajate huve. Senine tervishoiureformi käik on viinud arstiabi kättesaadavuse märgatava languseni ning võib teravdada vastuolusid arstide ja patsientide vahel, mille eest arstkond endale vastutust võtta ei saa.
Tervishoiureformi pole kinnitanud ei Riigikogu ega valitsus; pole selge, kes juhib selle läbiviimist, samuti ei ole avalikkusele tutvustatud reformi täpsemat kava. Valitsuse protokolliline otsus Tervishoiuprojekti 2015 heakskiitmisel ei ole piisav õiguslik alus sedavõrd olulise ja kalli reformi elluviimiseks.
Vastuseta on mitmed sõlmküsimused, millest sõltub reformi tulemuslikkus, eelkõige finantseerimise allikad. Projektis kavandatud investeeringud tehakse peamiselt raviteenusteks ettenähtud summade arvelt. Arstkond on seisukohal, et praegused tervishoiu rahastamise põhimõtted reformi edukalt läbi viia ei võimalda.
Tervishoiu reformimisel on keskendutud kinnisvaraga seotud küsimustele, jättes tähelepanuta raviasutuste töötajad. Tuleb välja selgitada haiglate sulgemisest ja ümberprofileerimisest tulenev arstide ja teiste tervishoiutöötajate erialase ümberõppe vajadus. Reformi läbiviimiseks vajaliku ümberõppe korraldamine ja finantseerimine on riigi ülesanne.
Aastaid on lahenduseta tervishoiutöötajate palgaküsimus; seniste nappide ressursside suunamine reformi läbiviimiseks halvendab praegusi palgatingimusi veelgi.
Lüngad seadusandluses on koondanud tervishoiu tegeliku juhtimise Eesti Haigekassa juhatuse kätte, kes peab tegema valikuid küsimustes, mis on selgelt väljaspool neile seadusega antud pädevust. Senine taktika raviasutustega lepingute sõlmimisel süvendab veelgi vastuolusid tervishoiusüsteemi finantseerimisel.
Tunnistades ümberkorralduste vajadust olemasolevas arstiabisüsteemis, kutsub Eesti Arstide Liit tõsiselt kaaluma tervishoiureformi jätkamist senisel kujul. Valitsus peab andma selge ülevaate tervishoiureformi finantseerimise, juhtimise ja täpse kava kohta ning võtma endale vastutuse selle elluviimise eest.