Palgaläbirääkimiste kronoloogia 2006…2007 ja kuidas see kõik välja kukkus

Kronoloogia 2006 a maikuust kuni oktoobirini.

Kronoloogia 2006 oktoobrist kuni 2007

Veel ajaloolist lugemist 2006…2007 palgaläbirääkimistest.

Pole arsti, pole probleemi

Esmaspäeval teatas sotsiaalminister Maret Maripuu Eesti Arstide Liidule, et arst-residentide palka ei saa tõsta enne sügisel võib-olla tehtavaid riigieelarve muudatusi. Veel möönis minister, et tema 9. mail antud lubadus kiirabiarstide palgatõusust 99 kroonini tunnis oli eksitus.

Tegelikult on ekslik sotsiaalministri ja haigekassa nõukogu esimehe seisukoht, et arstide miinimumtunnitasu on 93.75 krooni. See summa on haigekassa hinnakirjas arsti palgakuluna arvestatud summa, mida haiglatele makstakse aasta algusest peale. Arstide palga alammäär on alates 1. aprillist palgaläbirääkimistel kokku lepitud 99 krooni tunnis. Haiglad seda kokkulepet täidavad, valitsus aga lubadustele vaatamata riigieelarvest finantseeritavate arst-residentide ja kiirabi palgatõusuks seni raha eraldanud ei ole.

Valitsus peab seega normaalseks, et kõikidele arstidele ei kehti võrdne palga alammäär ja leiab, et residentidele võib maikuu töötasu maksta ka näiteks novembris.

Arst-residendid ise nii ei arva. Viimase aasta residentidel jääbki palgatõus suure tõenäosusega saamata. Palju nendest, juba väljaõppinud eriarstidest sellise kohtlemise järel veel kodumaale tööle tahab jääda, pole teada. Sel nädalal arstiteaduskonna lõpetavast 97-st noorest mõtleb kolmandik Eestist lahkumisele.

Arstide Liit pakkus probleemi lahenduseks kokkulepet haiglatega, kes tõstaksid residentide palka kohe, riik aga maksaks väljamakstud summad neile sügisel riigieelarvest tagasi. Ettepanek lükati tagasi, sest Haiglate Liit ei pidanud valitsuskabineti nõupidamisel võetud seisukohta raha eraldamiseks piisavaks tagatiseks.

Arstkonnale, eelkõige noortele arstidele on järjekordselt teada antud, et riik ei pea arstide lahkumist Eesti tervishoiust oluliseks probleemiks. Võib-olla see ongi taktika tervishoiu finantseerimisküsimuste lahendamisel: kui inimesi on vähem, kulub ju ka palgaraha vähem.

Kuidas kodanikud arstiabi saavad, see ei paista valitsust huvitavat.

Riikliku lepitaja uus nägemus jätab palgaleppest välja arst-residendid ja kiirabitöötajad

Arstide Liit ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit said täna pärastlõunal riiklikult lepitajalt uue palgaleppe projekti, mis jätab 2007. aastal kindlast palgatõusust ilma arst-residendid ja kiirabitöötajad.

Lepingu projektis sätestatakse, et alates 1. aprillist 2007 kehtestatakse tunnipalga alammääraks arstile (v.a. arst-residendile ja kiirabis töötavale arstile) 99 krooni ja õele (v.a. kiirabis töötavale õele) 52 krooni 50 senti.

Seega ei pea riiklik lepitaja arst-residente ja kiirabiarste arstideks ega kiirabis töötavaid õdesid õdedeks. Lisaks on leppest välja jäetud ka rida teisi keskastme tervishoiutöötajaid.
Niisugune suhtumine on äärmiselt solvav ja võrdse kohtlemise põhimõtteid eirav.

Arst-residentide palgatõus ja tingimuste loomine noorte spetsialistide Eestisse tööle jäämiseks oli läbirääkimiste üks võtmeküsimusi. „Tänu palgatõusule on noorarstidel rohkem motivatsiooni töötada kodumaal“, ütles Jaak Aab ajakirjanikele 25. jaanuaril. Täna tahaks sotsiaalministrilt küsida, kelle tööandja esindajana ta läbirääkimistel osales, kui tervishoiutöötajad, kelle palgaraha tuleb riigieelarvest, palgatõusu ei näe?

Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit astuvad välja oma liikmete õiguste kaitseks ja avaldavad nördimust riikliku lepitaja käitumise üle.

Mõni tund varem saatsid Arstide Liit ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit lepitajale juba kolmandat korda oma ettepanekud kirjutada alla kas kaheaastane palgalepe varem kokku lepitud tingimustel, või siis üheaastane lepe 2007. aastaks vastavalt 25. jaanuari miinimumtunnitasude kokkuleppele. Henn Pärn teatas 6. märtsil Aktuaalses kaameras, et üheaastase kokkuleppe sõlmimine on võimalik.

Riikliku lepitaja suhtumist tervishoiutöötajatesse näitab seegi, et oma ettepanekule vastamiseks andis ta aega vähem kui neli tundi. Seni lepitajal kuhugi kiiret polnud – Arstide Liidu esindajate viimane kohtumine temaga toimus 12. veebruaril.

Henn Pärna viimane samm näitab, et lepitamise asemel püüab ta osapooli veel rohkem tülli ajada.

08.03.07

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit

Nooremarstide Ühendus on mures residentuuri rahastamise pärast

Arst-residentide kulud 2004. aasta riigieelarve projektis valesti planeeritud

Eesti Nooremarstide Ühendus on tõsiselt mures järgmise aasta riigieelarves arstide spetsialiseerumiseks mõeldud summade pärast. Vastavalt Tartu Ülikooli seadusele kantakse residentuurikulud, sealhulgas arst-residentide palga- ja stipendiumikulud, Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Riigieelarve projekt võimaldab 2004. aastal avada vaid 17 uut residentuurikohta, samas kui vajadus on vähemalt 120 koha järele. Teise möödalaskmisena ei ole Haridus- ja Teadusministeerium arvesse võtnud 2003. aastal Eesti Arstide Liidu ja Eesti Haiglate Liidu vahel sõlmitud palgakokkulepet, mis sätestab arsti minimaalseks tunnipalgaks 50 krooni. Seega tuleks 2004. aasta eelarve arvutuste aluseks võtta arst-residentide 8500 kroonine kuupalk. Selleks, et täita arstide palgakokkulepet ja avada 120 uut residentuurikohta on eelarvesse vaja lisada 33,5 miljonit krooni. Olukorras, kus järjest kiireneb arstide väljavool Eestist on eriti oluline tagada arst-residentidele väärikas töötasu.