Avaldus alkoholiaktsiisi langetamise vastu

Arstide organisatsioonide pressiteade 28.05.2019:
 
Alkoholiaktsiisi langetamisega annab valitsus ühemõttelise sõnumi, et rahva tervis ei ole oluline.

Värske uuringu järgi langes alkoholitarbimine Eestis eelmisel aastal viimase kümnendi madalaimale tasemele, seega osutusid valeks alkoholitootjate ning kaupmeeste ennustused, et aktsiisitõusu tõttu joomine suureneb.

Soomes langetati 2004. aastal alkoholiaktsiisi, mille tagajärjel suurenes märkimisväärselt alkoholi tarvitamine ning sellest tingitud surmad ja tervisekahju. Targad inimesed õpivad teiste vigadest, mitte ei proovi neid omal nahal järele.

„Inimeste surmade, rahva tervise halvenemise ja meditsiinikulude kasvu eest vastutavad poliitikud, kes selle rumala otsuse tegid,“ ütles arstide liidu president Jaan Sütt. Ta lisas, et tunnustust väärib vaid sotsiaalminister Tanel Kiik, kes valitsuses ainsana ei toetanud alkoholi odavamaks muutmist.

Arstkond kutsub Riigikogu liikmeid hääletama rahva tervise poolt ja alkoholiaktsiisi langetamise vastu.  

Eesti Arstide Liit
Eesti Nooremarstide Ühendus
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Eesti Perearstide Selts
Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Radioloogia Ühing
Eesti Patoloogide Selts
Eesti Anestesioloogide Selts
Eesti Naistearstide Selts
Eesti Lastearstide Selts
Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts
Eesti Endokrinoloogia Selts
Eesti Perinatoloogia Selts
Eesti Uroloogide Selts
Eesti Onkoloogide Selts,
Eesti Laborimeditsiini Ühing
ja teised arstlikud erialaseltsid    

Arstide avaldus alkoholipoliitikast

Arstide organisatsioonide pressiteade 15.05.2019:

Arstkond toetab Eesti viimaste aastate alkoholipoliitikat, mille eesmärk on vähendada alkoholi kättesaadavust eelkõige lastele ja noortele. Esikohal peab olema tervis, mitte aktsiisitulu.
Rahvusvahelised uuringud ja praktika kinnitavad, et alkoholi tarvitamist mõjutavad kõige enam hind, füüsiline kättesaadavus ja reklaam ning kõige hinnatundlikumad on just lapsed ja noored.
Eelmisel nädalal avaldas Tervise Arengu Instituut kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu, mis näitas, et viimase nelja aasta jooksul on kokkupuuted alkoholiga ja alkoholitarbimine noorte seas oluliselt vähenenud.
Meie senine alkoholipoliitika on olnud mõistlik ja edukas. Eelmisel aastal sai Eesti alkoholikahjusid vähendavate piirangute kehtestamise eest Euroopa alkoholipoliitika ühenduse Eurocare auhinna ja märgiti ära Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt.
Oma igapäevatöös näevad kõik Eesti arstid, kuidas alkohol kahjustab nii vaimset kui füüsilist tervist, põhjustab õnnetusi ja suurendab kuritegevust, lõhub peresid, tekitab vaesust. Ka poliitikud ja riigijuhid ei tohi sellest mööda vaadata ja teha alkoholi tarvitamist soodustavaid otsuseid.
Alkoholipiirangute mõju on pikaajaline ega avaldu kohe, seetõttu ei ole tark tormata praegu aktsiise langetama. Alkoholi tarbimine eelmisel aastal sisuliselt ei muutunud, aktsiisitõus ja piirikaubandus seda hüppeliselt ei kasvatanud. Alkoholitootjadki on nüüd aru saanud, et kõrgem hind ei pane eestlasi rohkem jooma.
Aktsiisi langetamine ei pruugi tuua oodatud tulu, küll aga suurendada alkoholi joomisest põhjustatud kahjusid – nii tervisele kui riigieelarvele. Soomes viis alkoholiaktsiisi langetamise katse 2004. aastal alkoholi tarbimise ja sellest tingitud suremuse ning muude kahjude märkimisväärse suurenemiseni.
Alkoholiaktsiisi langetamine on lühinägelik ja rahva tervist kahjustav otsus.

Eesti Arstide Liit
Eesti Perearstide Selts
Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Lastearstide Selts
Eesti Nooremarstide Ühendus
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

Rikkaks joomine 2 osa

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi avaldus

Arstid toetavad alkoholi kättesaadavuse vähendamist ja reklaamipiiranguid. Riiklike otsuste tegemisel ei pea lähtuma nende kodanike arvamusest, kelle elus on alkohol hõivanud olulise koha. Esikohale tuleb seada tervis, mitte aktsiisitulu. Tõdeme taas, et ükski rahvas ei ole ennast rikkaks joonud.

Alkoholist põhjustatud haigestumus ja suremus on küll hakanud langema, kuid on ikka veel liiga kõrge. Arstid annavad patsientide ravimisel oma parima, peaeesmärk on aga sõltuvusprobleemide ennetamine ja alkoholitarbimise jätkuv vähendamine eelkõige noorte hulgas.

Meie alkoholipoliitika on õigel teel. Kui majanduskasvu ja palkade tõusu perioodil alkoholitarbimine tavaliselt kasvab, siis eelmisel aastal see sisuliselt ei muutunud. Ka piirikaubandus ei toonud tarbimise hüppelist kasvu, nagu ennustasid alkoholi tootjad ja kaupmehed. Nende arvamus, et kallim hind paneb eestlased rohkem jooma, ei pea paika.

Kindlasti on väga tähtis ühiskonna suhtumine ja noorte hoiakute kujundamine. Seetõttu on kummaline saada päevast-päeva meediast sõnumeid, mille järgi joomine näib olevat inimõigus ja Lätist vägijookide toojad suurimad patrioodid.

Meie kõigi sõnad ja teod peaksid lastele ja noortele näitama, et elu pakub palju paremat ja toredamat kui alkohol ja mõnuained.

Eesti Arstide Liit

Eesti Perearstide Selts

Lisainfo: Katrin Rehemaa, EAL, 5135121

Le Vallikivi, EPS, 5215233

Jõukaks joomine

Eesti Arstide Liidu avaldus valitsuse alkoholipoliitika toetuseks

Ükski rahvas ei ole ennast kunagi rikkaks joonud. Arstide liit toetab meetmeid, mille eesmärk on vähendada alkoholi tarvitamist ja parandada sellega rahva tervist. Tunnustame terviseministri ning valitsuse algatusel riigikogus vastuvõetud seadusemuudatusi, mis kehtestavad täiendavad piirangud alkoholi reklaamile ja müügile.

Arstkond ei kahtle tõenduspõhistes uuringutes ja rahvusvahelises praktikas, mis kinnitavad, et alkoholi joomist mõjutavad kõige enam hind, füüsiline kättesaadavus ja reklaam. Kõige hinnatundlikumad alkoholitarbijad on meie lapsed ja noored, seega on aktsiisitõus põhimõtteliselt õige tee, kuna muudab alkoholi just nende jaoks vähem kättesaadavaks. Alkoholitarvitamist vähendavaid muudatusi ei saa lasta segada alkoholi tootjate ja müüjate kampaaniakäral, mida osa meediast vastutustundetult võimendab. Riigi tulusid on kahtlemata vaja asjatundlikult prognoosida, kuid ei maksa loota, et aktsiisist laekuv tulu korvaks alkoholist tingitud tervisekahjud.

Ükski rahvas ei ole ennast kunagi rikkaks joonud. „Vajalikud otsused on vahel ebapopulaarsed, nii nagu süst on valus, kuid tuleb siiski ära teha“, ütles arstide liidu president Jaan Sütt.

Kutsume kaasmaalasi valima meelemürkide asemel terviserajad ja toetama Eesti rahva tervise huvides tehtud otsuseid.

Eesti Arstide Liit

Alkoholipoliitika konverents

Rahvusvaheline alkoholipoliitika konverents Tallinnas

28.-29. oktoobril toimub Tallinnas rahvusvaheline alkoholipoliitika konverents. Põhjamaade alkoholi- ja narkopoliitika võrgustik NordAN korraldab siin oma iga-aastase konverentsi, mis tänavu keskendub piiriülestele alkoholiprobleemidele. Kõnelejate seas on ka meie terviseminister Jevgeni Ossinovski ning tema Leedu kolleeg Aurelijus Veryga.

Lisainfo https://la8021.wixsite.com/nordan2017

Osalejad Eestist on väga teretulnud ja neile pakutakse märkimisväärselt soodsat konverentsitasu 30 eurot (ingliskeelses konverentsiinfos seda ei ole).

NordAN on Põhjamaades alguse saanud ja hiljem Balti riikidesse laienenud kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustik, kuhu kuulub ligi 80 liiget kõikidest piirkonna riikidest. Võrgustiku tegevus hõlmab omavahelist koostööd ja riiklike alkoholipoliitikate toetamist, näiteks: http://nordan.org/estonia-receives-strong-international-support/

 

Vastus alkoholi tarvitamise problemaatikale

Eesti Arstide Liit pöördus seoses alkoholipoliitikaga Eesti Vabariigis ning me saime vastuse. Vastuse leiate allpool.

Vastus pöördumisele

Vastusena teie 15.09.14 pöördumisele teatan, et praegu analüüsib justiitsministeerium korrakaitse seaduse jõustumise järgselt avalikus kohas alkoholi tarbimisega seotud probleemistikku ning kui peaks esinema vajadus õiguskorra tugevdamiseks seadust muuta, siis kahtlemata valmistatakse ette ka vastavad muudatused Riigikogus menetlemiseks.

Etteruttavalt olgu siiski öeldud, et korrakaitseseaduse § 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldreeglid ei näe ette avalikus kohas alkoholi tarbimise lubamist vaid otse vastupidi: paragrahv näeb ette igaühe vabaduspõhiõiguse selgesõnalise piirangu, mille kohaselt on alkoholi tarbimine avalikus kohas õigusvastane, kui sellega häiritakse või seatakse ohtu teisi isikuid. Seaduse sättest ja mõttest tulenevalt on korrakaitseorganil ka praegu kohustus reageerida igasugusele teisi isikuid häirivale alkoholi tarbimisele avalikus kohas, samuti kohustus tekkinud olukord lahendada ja vajadusel süüdlasi karistada.

Lugupidamisega
Linnar Liivamägi
õiguskomisjoni nõunik

Alkoholi tarvitamine

Arstide liit teeb valitsusele ja riigikogule ettepaneku muuta korrakaitseseadust ja keelata taas kogu riigis alkoholi tarvitamine avalikus kohas.

Eesti on üks suurima alkoholitarbimisega riike Euroopas. Alkoholist tingitud vigastused, haigused ja surmad hävitavad meie rahvast ja põhjustavad riigile suuri kulutusi. Olukorda saab muuta vaid siis, kui suudame luua tingimused, mis lapsed ja noored alkoholist eemal hoiavad. Praegu kehtiv kord kujundab lastes arvamust, et alkoholi joomine on tavapärane ja normaalne ning seda võib teha praktiliselt igal pool. Küsimus ei ole mitte niivõrd selles, kui palju purjus inimesed kedagi tülitavad, vaid ühiskonna hoiakus ja suhtumises.

Euroopa alkoholiharta kohaselt on kõigil meie lastel ja noorukitel õigus kasvada üles alkoholivabas keskkonnas. Iga otsus, mis soodustab alkoholi joomist, on Eestile kahjulik. Kutsume riigimehi üles tehtud viga kiiresti parandama ja kehtestama seaduse, mis ei luba avalikus kohas alkoholi tarvitada.

Eesti Arstide Liit

Eesti Arstide Liidu seisukoht alkoholireklaami osas

Arstid toetavad alkoholireklaami piiramist

Eesti Arstide Liit toetab Riigikogu menetlusse võetud seaduseelnõu, mis keelustaks alkoholi reklaamimise televisioonis ja raadios ning välireklaamina.

Peame kahetsusväärseks reklaamiseaduse muudatuste tagasilükkamist sotsiaalkomisjonis ja alusetuks põhjendust nagu ei vähendaks reklaamikeeld alkoholi liigtarvitamist ega muudaks noorte käitumist.

Paljude uuringutega on tõendatud, et alkoholireklaam mõjutab kõige enam noori, kelle jaoks alkoholi tarvitamine seostub reklaamides nähtud mõnusa meeleolu, lahedate sõprade ja vahvate pidudega. Tervise Arengu Instituudi andmetel on viimastel aastatel kasvanud lahjemate alkohoolsete jookide telereklaamide osakaal, millega ahvatletakse jooma eelkõige noori.

Noorte alkoholist eemal hoidmine peab olema Eesti alkoholipoliitika prioriteet. Ei erakondadevaheline kemplemine ega alkoholitootjate ja -müüjate ärihuvid ei tohi seda üles kaaluda. Reklaamipiirangud on üks meetmetest, millega saab vähendada noorte huvi alkoholi vastu.

Alkoholitootjad väidavad, et reklaamiga soovitakse mõjutada ainult margieelistusi. Arstid ei ole täheldanud, et „peenemad“ alkohoolsed joogid tervist vähem kahjustaksid – ka nende liigne tarvitamine lõpeb enamasti ikka tavalise maksatsirroosiga.

 Alkoholi tarvitamise tagajärjed ja neist põhjustatud kulu tekitavad nii üksikisikule kui kogu ühiskonnale kokkuvõttes vaid kahju, seetõttu peab arstide liit alkoholireklaami ebaeetiliseks.

Laulupidu alkoholist priiks! Õllesummer ei sobi lastele!

Meie rahvas on väike ja iga alkoholi tõttu kaotatud elu ohustab meie kestmist. Alkoholi liigtarvitamine on Eestis väga tõsine probleem. Oleme Euroopas esimeste hulgas nii alkoholitarbimiselt inimese kohta kui alkoholist põhjustatud haiguste ja vigastussurmade poolest. Meie lapsed joovad alkohoolseid jooke üha rohkem ja alustavad sellega aina nooremas eas.

Tegime täna kaks ettepanekut, mis aitaksid hoida lapsi ja alkoholi lahus. Kultuuriminister Laine Jänesele saadetud kirjas panime ette korraldada edaspidi kõik üleriigilised ja kohalikud laulu- ja tantsupeod nii, et peopaikades ei müüda ega tarvitata alkoholi. Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele tegime ettepaneku keelata alla 18-aastastel lastel osalemine Tallinnas toimuval õllesummeril.

Eesti rahva ja kultuuri säilimise üks võimsamaid sümboleid on laulupidude traditsioon. Tegime juba 2009. aastal üleskutse pidada laulu- ja tantsupidu, kus esinejate ja publiku hulgas on tuhandeid lapsi, ilma alkoholita. Rahvas võttis meie ettepaneku hästi vastu, kuid peopaikades müüdi alkoholi, sest korraldajate sõnul olid lepingud alkoholitootjatest sponsoritega juba sõlmitud. Kordame nüüd oma ettepanekut aegsasti enne järgmist üldlaulu- ja tantsupidu ja loodame, et seekord ei ole takistusi alkoholi peolt eemal hoidmisel ja lastele turvalise ja alkoholivaba keskkonna tagamisel.

Õllesummer on suur festival, kuid samas ka ohtra alkoholitarbimise koht, kus ei suudeta tagada, et alkohoolsed joogid ei oleks kättesaadavad alaealistele. Lapsed näevad seal igal sammul alkoholi joomist ja viibivad purjus täiskasvanute seltskonnas. Leiame, et Euroopa kultuuripealinnas ei ole kohane laste osalemine sellisel üritusel.

Maailma Terviseorganisatsioon ütleb Euroopa alkoholihartas, et kõigil lastel ja noorukitel on õigus kasvada üles keskkonnas, mis on kaitstud alkoholitarbimise negatiivsete tagajärgede ja alkohoolsete jookide propageerimise eest.

Eesti Tubaka ja Alkoholi tarvitamise kahjude vähendamise Koja (ETAK) liikmed:
Eesti Arstide Liit
Eesti Lastekaitse Liit
Eesti Karskusliit AVE
Eesti Tervisedenduse Ühing
Eesti Perearstide Selts
Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Vähiliit
Eesti Kopsuliit
MTÜ Salutare
MTÜ Hingeabi Assotsiatsioon Usaldus
Tallinna Laste Turvakeskus
MTÜ Tubakavaba Eesti

Alkoholi- ja tubakapoliitika foorum 21. veebruaril Tallinnas

Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koda (ETAK) korraldab 21. veebruaril kell 12.00-15.00 Tallinnas Viru hotelli konverentsikeskuses alkoholi- ja tubakapoliitika teemalise foorumi, kus erakonnad selgitavad oma plane alkoholi ja tubaka tarvitamisega seotud kahju vähendamiseks.

Alkoholi ja tubaka tarvitamine tekitab Eesti ühiskonnale nii tervise-, sotsiaalset kui ka majanduslikku kahju. Vaatamata sellele, et alkoholipoliitikas on aset leidnud märkimisväärsed edusammud rahvusvahelisel tasandil (Euroopa Alkoholistrateegia 2006; WHO globaalne alkoohlistrateegia 2010), on Eesti kohalikul tasandil jäänud see selgemalt määratlemata. ETAK-i võrgustik soovib kuulda erakondade plaane järgmiseks nelja-aastaseks perioodiks.

“Alkoholi ja tubaka aktsiisist saadav riigitulu jääb kordades alla nende toodete tarvitamisest põhjustatud tervise- ja majanduskahjust. Poliitikutelt ootame foorumil vastuseid, miks puudub poliitiline tahe sellise ebanormaalse olukorra muutmiseks,” ütles ETAK-i juhatuse liige ja Terviseedenduse Ühingu auliige dr Andrus Lipand. ” Samuti soovime teada, miks Euroopa alkoholiharta Eesti Vabariigis ei toimi ja millised on poliitikute konkreetsed arusaamad tubakatoodete ja alkohoolsete jookide kättesaadavuse efektiivsest piiramisest.”

Rahvatervise organisatsioonidest koosnev võrgustik tunneb muret, et sellised teemad nagu alkoholi ja tubaka tarvitamisega seotud kahju jäävad traditsiooniliselt erakondade jaoks väheoluliseks teemaks ning reaalsete arenguteni ei jõuta.

”Kogemus on näidanud, et alkoholipoliitika jääb poliitilises otsustamises parimal juhul teisejärguliseks teemaks,” ütles ETAK-i juhatuse liige ja Eesti Karskusliidu juht Lauri Beekmann. ”Hiljuti nimetasid briti teadlased oma analüüsis alkoholi kõige suuremat kahju tekitavaks sõltuvusaineks ning WHO raport avaldas alles eelmisel nädalal andmed, mille kohaselt tapab alkohol rohkem kui HIV/AIDS, tuberkuloos ja vägivald. Tegemist on kahtlemata teemadega, mis väärivad järelemõtlemist ning pühendunud tegutsemist ja meil on hea meel, et erakonnad on valmis neid teemasid meiega valimiste eel arutama,” ütles Beekmann.

Foorumist võtavad osa järgmised erakonna esindajad (tähestikulises järjekorras):

Eestimaa Rohelised – Aleksander Laane

Isamaa ja Res Publica Liit – Kaia Iva

Keskerakond – Merike Martinson

Rahvaliit – Mai Treial

Reformierakond – Maret Maripuu

Sotsiaaldemokraatlik Erakond – Ene Tomberg

Paralleelselt poliitikutega osalevad paneeldiskussioonis ka ETAK-i võrgustikku kuuluvate organisatsioonide esindajad tõstatades küsimusi ja teemasid ning väljendavad oma ideid, kuidas Eesti legaalsete sõltuvusainete poliitika peaks arenema.

Paneeldiskussiooni modereerib Anu Kasmel. Foorum on avatud kõigile huvilistele.

ETAK-i avatud võrgustikus osalevad Eesti Arstide Liit, Eesti Karskusliit AVE, Eesti Kopsuliit, Eesti Lastekaitseliit, Eesti Perearstide Liit, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Terviseedenduse Ühing, Eesti Vähiliit, MTÜ Salutare, MTÜ Tubakavaba Eesti, MTÜ Usaldus, Tallinna Laste Turvakeskus. ETAK kuulub Baltimaade võrgustikku Baltic Tobacco and Alcohol Control Coalition.

Sõidukijuhtidele lubatud joobe piirmäära tõstmine ohustab rahva tervist

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervisedenduse Ühing taunivad justiitsminister Rein Langi ettepanekut tõsta sõidukijuhtidele lubatud alkoholisisalduse piirmäära 0,5 promillini.

Niisugune seadusemuudatus on kahjulik nii rahva tervisele kui riigi majandusele. Alkoholi tarvitamisest tingitud suremus ja invaliidistumine on täna Eestis Euroopa Liidu üks suurimaid ning joobes juhtimisõigus tõstab seda veelgi. Justiitsministeeriumi enda 2006. aastal tehtud uuringust selgub, et kuni 0,5-promillise alkoholijoobega sõidukijuhil on 1,4 korda suurem risk põhjustada inimvigastustega liiklusõnnetust kui täiesti kainel juhil, hollandlaste andmetel on aga noortel, kuni 24-aastastel meestel see risk enam kui viis korda kõrgem. Samuti näitab justiitsministeeriumi uuring, et aastatel 2001–2005 on joobes sõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetustes hukkunute arv pidevalt tõusnud. On vastutustundetu tõsta sõidukijuhtidele lubatud alkoholisisalduse piirmäära riigis, kus eriti noorte meeste suremus alkoholist tingitud vigastustesse on niigi lubamatult kõrge.

Eesti on ainus riik Euroopas, kus noored on osutanud vajadusele riiklikul tasandil esmajärjekorras tegeleda alkoholi kuritarvitamise probleemiga. Eesti on heaks kiitnud Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Alkoholi Harta, mis sätestab laste ja noorte õigused kasvada üles alkoholivabas keskkonnas. Euroopa Liidu liikmesriikides on käivitunud diskussioon lubatud alkoholisisalduse vähendamiseks sõidukijuhtidele – üheski riigis ei kaaluta selle tõstmist.

Iga seadus kätkeb endas peale õigusliku regulatsiooni ka sotsiaalsete normide kujunemist ühiskonnas. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel hakkab juba 6 liitri absoluutse alkoholi tarvitamine aastas ühe elaniku kohta häirima riigi normaalset funktsioneerimist, Eestis ulatub see näitaja ligi enam kui 12 liitrini. On groteskne, et Euroopa Liidu kõrgeima alkoholi tarbimisega riigis soovitakse seda veelgi suurendada.

Alkoholist tulenevad otsesed ja kaudsed kahjud ulatuvad Eesti juhtivate teadurite andmetel miljardite kroonideni ja ületavad enam kui viiekordselt alkoholiaktsiisist saadava tulu. Majandussurutise tingimustes peaks valitsuse eesmärk olema alkoholi tarbimise vähendamine, mitte selle soodustamine.

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervisedenduse Ühing

Üleskutse Eesti rahvale – laulupidu alkoholist priiks!

Kutsume laulu- ja tantsupeo korraldajaid, esinejaid ja pealtvaatajaid pidutsema ilma alkoholita! Samuti pöördume kõikide maakondlikest laulupidudest osavõtjate poole, et ka need peod jääksid alkoholist vabaks.

Meie rahvas on väike ja iga alkoholi tõttu kaotatud elu ohustab meie kestmist. Alkoholi liigtarvitamine on Eestis väga tõsine probleem. Oleme Euroopas juhtpositsioonil nii alkoholitarbimiselt inimese kohta kui alkoholist põhjustatud haiguste ja vigastussurmade poolest. Meie lapsed joovad alkohoolseid jooke üha rohkem ja alustavad sellega aina nooremas eas.

Eesti rahva ja kultuuri säilimise üks võimsamaid sümboleid on laulupidude traditsioon. Sellesuvisel laulu- ja tantsupeol ÜhesHingamine on ligi 37 000 osalejat, neist rohkem kui kolmandik lapsed. Näitame oma lastele head eeskuju ja jätame lauluväljakul ja tantsuplatsi ääres alkohoolsed joogid joomata.

Kaks aastat tagasi toimunud noorte laulupidu õnnestus ilma alkoholita suurepäraselt. Eestlased võivad ju olla mitte just kõige kuumema verega rahvas, aga oma pühal peol ei vaja me muid tujutõstjaid peale laulu ja tantsu.

Eesti Arstide Liit
Eesti Perearstide Selts
Lastekaitse Liit
Eesti Tervisedenduse Ühing
Ain-Elmar Kaasik, akadeemik, TÜ emeriitprofessor
Aarne Saluveer, dirigent, 10. noorte laulupeo Ilmapuu kunstiline juht

Rahva tervise arvelt kokku hoida ei tohi

On viimane aeg, et ka Eestis hakatakse tervise ja tervishoiuga seotud väljaminekuid käsitlema kui investeeringut kodanike ja ühiskonna heaks, mitte kui tülikat kuluartiklit riigieelarves.

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit pöördusid eile sotsiaalminister Maret Maripuu poole nõudmistega suurendada tervishoiu rahastamist, et patsientidele oleks võimalik osutada tänapäevasel tasemel arstiabi.

Eesti on rahvusvaheliselt tuntud halbade tervisenäitajate, madala keskmise eluea ja suure alkoholitarbimise poolest. Rahvastiku halb tervis on üks majanduskasvu takistav tegur. Arstiabi hinna ja kvaliteedi suhe Eestis on tunnistatud Euroopa Liidu riikidest parimaks, tervishoiule tehtavate kulutuste poolest oleme aga pingerea lõpus, kusjuures aastatel 2005–2007 on tervishoiukulutuste osakaal SKP-st vähenenud. Riigieelarve strateegia prognoosib tervishoiu kogukulude jõudmist 6,5%-ni SKP-st alles 2050. aastaks, seega jätab valitsuse teadlik poliitika meid veel terveks inimpõlveks Euroopa kõige halvemini rahastatud tervishoiusüsteemiga riigiks.

Hiljuti esitletud rahvastiku tervise arengukava üks eesmärke on luua patsiendikeskne tervishoiusüsteem, kus kõikidele on kättesaadav tänapäevasel tasemel arstiabi. Seda soovitakse saavutada ressursside optimaalse kasutamise kaudu, kuid kui raha ja tööjõudu on lihtsalt liiga vähe, siis pole optimeerimisest kasu. Finantseerimise suurendamise asemel planeeritakse 2009. aastaks hoopis ravikindlustuse eelarve vähenemist. Arengukavas peetakse vajalikuks riiklike strateegiate väljatöötamist noorte inimeste peamiste surmapõhjuste, alkoholi liigtarvitamise ja vigastuste ennetamiseks ja samas loobutakse sellest, kuna poliitilistel põhjustel ei taheta nende strateegiate väljatöötamiseks vajalikke rahalisi vahendeid eraldada.

Arstide ja õdede puuduse ja pikkade ravijärjekordade põhjuseks on eelkõige poliitilise tahte puudumine ja Sotsiaalministeeriumi suutmatus olukorra parandamiseks midagi ette võtta.

Peame vajalikuks, et Eesti Vabariigi Valitsus tagab kõikidele Eesti inimestele põhiseadusega ettenähtud õiguse tervise kaitsele ja võtab endale järgmised kohustused:
• tervishoiu rahastamispoliitikat muudetakse otsustavalt ja suurendatakse tervishoiukulude osakaalu sisemajanduse kogutoodangust 2010. aastaks vähemalt 6,5%-ni;
• alates 1. juulist 2008 kehtestatakse arstide miinimumpalgaks kahekordne Eesti keskmine palk ja õdede miinimumpalgaks 60% arsti palgast ehk 1,2-kordne Eesti keskmine palk.

Olukorda, kus ülalnimetatud kohustusi ei täideta ja riigieelarve strateegias 2009–2012 ning tervishoiu rahastamispoliitika kokkuleppes ei nähta ette tervishoiu rahastamise suurendamist, käsitleme Sotsiaalministeeriumi selge soovina probleemide lahendamise asemel tervishoiutöötajatega konflikti astuda. Sel juhul on Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit sunnitud valmistuma töörahu katkestamiseks käesoleva aasta sügisel.

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Arstid peavad õigeks alkoholi tarvitamise piiramist

Arstkond peab alkoholi liigtarvitamist Eestis väga tõsiseks probleemiks. Eesti on alkoholi tarvitamisest põhjustatud haiguste ja vigastussurmade poolest Euroopa Liidus juhtpositsioonil. Lisaks alkoholist põhjustatud õnnetuste, mürgistuste ja enesetappude ohvritele on viimasel kümnendil meie riigis alkoholi liigtarvitamisest tingitud haiguste tagajärjel elu kaotanud ligi 4500 inimest, eelkõige tööealised mehed. Alkoholitarbimiselt inimese kohta on Eesti Euroopas esikohal, meie lapsed joovad alkohoolseid jooke üha rohkem ja alustavad sellega aina nooremas eas.

Seetõttu on meil väga vaja riiklikku alkoholipoliitikat. Inimeste, eriti laste tervis on tähtsam mis tahes ettevõtlusvabadusest või tarbimisharjumustest. Avalik huvi peab üles kaaluma alkoholitootjate ja -müüjate õigused.

Arstid on veendunud, et alkoholireklaam, eelkõige televisioonis ja raadios, tuleb keelata. Alkoholi müümisel peavad kehtima üle riigi ühesugused reeglid ja ajalised piirangud. Alaealistele alkoholi müümine on keelatud ja seadust rikkunud kauplusi tuleb mõjuvalt karistada kohe pärast esimest eksimust ja ilma eranditeta. Tuleks kaaluda ka alkoholi müümise korra muutmist, nii et vähemalt kangeid alkohoolseid jooke saaks osta ainult spetsiaalsetest kauplustest.

Alkoholiaktsiisi tõstmise tõttu riigikassasse lisanduvat raha tuleks kasutada alkoholi tarvitamisest põhjustatud haiguste ennetuse- ja raviprogrammide finantseerimiseks.

Kahtlemata peab muutuma ka ühiskonna suhtumine alkoholi tarvitamisse, kuid praeguses olukorras on riigi kohus oma kodanike enesehävituslikku käitumist takistada. Riik ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega alkoholi tarvitamist mingil viisil propageerida ja soodustada.

Kutsume poliitikuid üles mõjutama noori isikliku eeskujuga ja loobuma alkoholi tarvitamisest avalikel, meedias kajastatavatel üritustel.

24.10.2007

Eesti Arstide Liit

Arstide Liidu volikogu otsused 19.10.2007

Eesti Arstide Liidu volikogu koosolek toimus 19. oktoobril Tartus. Volikogu tähtsamad diskussiooniteemad olid EAL järgmise aasta eelarve, arstide 2007. ja 2008. a miinimumtunnitasudega seotud küsimused, arstkonna seisukohad alkoholipoliitika ja tervise infosüsteemi kohta.

Volikogu otsustas:

1. Esitada EAL 2008. a eelarve projekt kinnitamiseks üldkogule. Teha üldkogule ettepanek kehtestada alates 1.01.2008 mittetöötava EAL liikme liikmemaksuks aastas eelarveaastale eelnenud aastal kehtinud arsti miinimumtunnitasu (2008. a 99 krooni).

2. Eesti Arstide Liit jääb kevadel esitatud nõudmise juurde kehtestada alates 1. jaanuarist 2008 arstide miinimumtunnitasuks 128 krooni.
Läbirääkimised ja lepitusmenetlus 2008. aasta miinimumtunnitasu üle lõppesid palgakokkuleppeta, seega ei ole EAL-l töörahu pidamise kohustust. Volikogu annab eestseisusele volituse pidada konsultatsioone Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassaga, et anda neile võimalus arstide nõudmised täita ja töörahu säilitada.

3. Eesti Arstide Liit teeb avalduse riikliku alkoholipoliitika kohta.