Toetusstreik õpetajate nõudmiste toetuseks

Tervishoiutöötajad kuulutasid välja streigi õpetajate toetuseks

Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit saatsid eile haiglajuhtidele ja kohalikele omavalitsustele teate, et 7. märtsil kell 12.00–13.00 toimub toetusstreik haridustöötajate palgatõusu toetuseks.

Arstid, õed ja teised tervishoiuasutuste töötajad toetavad tööseisakuga õpetajate streigis osalejaid ja nende nõudmisi tõsta õpetajate töötasu alammäärasid käesoleval aastal vähemalt 20% ja viia need 2014. aastal Eesti keskmise töötasu tasemele ning kehtestada lasteaiaõpetajatele teiste õpetajatega võrdsed töötasu alammäärad ja puhkuse kestus.

Toetusstreigis osalevad järgmiste raviasutuste töötajad: Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskus, Nõmme Perearstikeskus Meditiim, OÜ Perearst Karin Jäger, OÜ Perearst Svetlana Ehiloo, Tartus TÜ Kliinikum, Põlvamaal perearstid ja perearstikeskused Kersti Pelisaar, Anu Mõtsar, Karin Ulst, Taimi Laur OÜ, Ljubov Kurusk OÜ, OÜ Perearst Hepp Nigol OÜ, samuti osa Pärnu Haigla ja Järvamaa Haigla eriarstidest.

Streigi ajal ei toimu ambulatoorseid vastuvõtte, ei alustata uusi plaanilisi lõikusi, uuringuid ja protseduure. Osutatakse erakorralist arstiabi. Patsiendid saavad infot raviasutuste registratuurist.

Haiglates toimuvad tööseisaku ajal töötajate üldkoosolekud, kuhu on kõnelema kutsutud ka õpetajate esindajad. Avaldame toetust õpetajatele ning räägime arstide ja õdede töökoormuse ja töötasu probleemidest. Arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu esindajad osalevad õpetajate miitingutel Tallinnas ja Tartus.

Tervishoiutöötajad toetavad õpetajate nõudmisi tõsta töötasu juba käesoleval aastal ja ka edaspidi, et noortel õpetajatel oleks motivatsiooni kooli tööle tulla. Haridus peab saama riigi prioriteediks mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

02.03.12

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Täiendav info toetusstreigi korralduse, koosolekute toimumise kohta ning kõneisikute kontaktid EAL ja ETK kodulehtedel www.arstideliit.ee ja www.kutseliit.eu

lisainfo Katrin Rehemaa, EAL, 513 5121 ja Iivi Luik, ETK, 511 9067

Eriarvamuse protokoll on kahepoolselt allkirjastatud ja läbrirääkimised on lõppenud

Eriarvamuste protokoll 26.01.2012

Eriarvamuste protokolli allkirjastamine tulekul

Austatud osapooled!

Teatame, et eriarvamuste protokolli allkirjastamine toimub 26.01.2012 kell 12.00 Sotsiaalministeeriumi pressiruumis.

Lugupidamisega

Merle Aro-Raal

Kantselei juhataja

Riikliku Lepitaja Kantselei

6269 962, 5202290

Henn Pärna personaalküsimus

Mäletatavasti soovisime lepitaja kohusetäitja asendamist, kuna ta ei pea seadustest kinni. Oodatult vastas valitsus sotsiaalministri isikus, et nemad ei saa midagi teha. Riikliku lepitaja institutsioon on sõltumatu. Üles jääb küsimus, kas lepitaja kohusetäitja Henn Pärn on nii sõltumatu, et ei pea kinni pidama ka Eesti Vabariigi seadustest.

Reformierakondlasest sotsiaalminister on teinud läbinähtava käigu. Soovitanud pöörduda kohtusse. Probleem on aga selles, et kohtuvaidluse alustamine ja endile soodsa lahendi saamine võtab vähemalt kolmveerand aastat.

Eriarvamuste protokolli arutelu jätkub

Eelmises postituses andsime teada, et oleme esitanud oma ettepanekud eriarvamuste protokolli tarbeks. Antud kirja saatsime ka ära. Ka Eesti Haiglate Liit saatis omad seisukohad. Lugeda nendest küll palju ei ole. H Pärn soovib seisukohta haiglate liidu seisukoha osas.

… edasisest juba järgmistes postitustes.

Eriarvamuste protokoll tulekul

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu seisukohad eriarvamuste protokolli tarbeks.

Tervishoiutöötajate lahkumine välisriikidesse

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Arstide Liit avaldasid täna oma seisukoha seoses sotsiaalminister H Pevukri suhtumisega tervishoiutöötajatesse.

 

Urmas Sule venitustaktika

Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees U Sule jätkab venitamist ja vastatud küsimuste üha uuesti ja uuesti küsimist. See on üks näide, miks noored arstid Eesti Vabariigs töötada ei taha. Haiglate juhtkonnad ei pea lugu töötajast. Kirjast saab lugeda, et juhul kui kollektiivleping põhjustab tööandjale täiendavaid kulusid ei saa seda sõlmida. Kerkib küsimus, kas Eesti Haiglate Liit on tõsiselt võetav organisatsioon.

Kollektiivlepingu rahaline kulu (täiendus versioon ühele)

Riikliku lepitaja kohusetäitja kirjutas haigekassale ja soovis teada töötasude tõusu rahalist mõju.

Eesti Haigekassa vastab küsimusele.

Lepitaja kohusetäitja kirjutab Eesti Haiglate Liidule

Asi läheb õige huvitavaks: lepitaja kohusetäitja küsib tööandjalt, milliste töötajate osas nad soovivad olla kollektiivlepingu osapooleks ja missuguste kollektiivlepingu punktide üle nad on nõus läbi rääkima. Kollektiivlepingu seadus sellist valikuvõimalust ei anna.

Ettekanded Eesti Arstide Liidu üldkogul 03.12.11

Andres Korgi ettekanne “Meditsiin2012”

Angelga Poolakese ettekanne töötasude teemal.

Maris Jesse ettekanne rahvatervise teemal.

Katrin Rehemaa ülevaade läbirääkimistest 03.12.11

Üldkogu ajal tehtud ülesvõtted on näha galeriis.

Soovi töötüli lahendamiseks ei ole

03.11.2011 koosolekul lepiti üheselt arusaadavalt kokku, et esimene samm on Haigekassalt rahalise mõju numbri saamine. Pärast seda räägitakse läbi 2012 töötasu osas. Nii on sellest aru saanud ka lepitaja ja vähemalt need otsused on protokollis fikseeritud.

Vaidlust pole selles, et Haigekassa on küsitud numbri esitanud ning see on edastatud Eesti Haiglate Liidule (EHL-le). Lepitaja on küsinud EHL-lt selle summaga seoses hinnangut ja omapoolseid ettepanekuid. EHL on keeldunud neid andmast. Selle asemel on EHL saatnud lepitajale 2 kirja õiguslikult absurdsete väidetega (vt eelmine postitus).

Lepitaja on võtnud aluseks EHL kirjad 15.11.2011 ja 25.11.2011 ning peatanud 30.11.2011 lepitusmenetluse, viidates oma põhimääruse § 24 p 1 ja 3.

Põhimääruse viidatud punktid nimetavad selgelt, millal võib (kuid ei ole kohustatud) lepitaja menetluse peatada kas enda algatusel või poolte ettepanekul. Pooled menetluse peatamist taotlenud ei ole. Peatada võib juhul, kui 1) pooled pole asja lahendamiseks esitanud vajalikke dokumente; 2) üks pooltest ei ole mõjuvatel põhjustel ilmunud lepituskoosolekule vähemal kahel korral; 3) kui koosoleku käigus selgub, et asja läbivatamiseks vajatakse täiendavaid dokumente, ekspertide arvamusi ja teisi toimingute jätkamiseks vajalikke tõendusmaterjale.

Lepitaja viitab menetluse peatamisel punktidele 1 ja 3 ning teatab, et ta peab vajalikuks välja selgitada järgmised asjaolud (kokkuvõte): 1) kollektiivlepingu projektiga hõlmatavad töötajate grupid; 2) KL projekti tingimuste rahaline projektiga hõlmatud haiglate eelarvetele; 3) EHL analüüsib KL projekti ja esitab kirjalikult omapoolsed seisukohad.

Ükski lepitaja märgitud nn asjaoludest ei kuulu põhimääruse § 24 toodud juhtude hulka. Lepitaja otsusest ei selgu, milliseid konkreetseid dokumente, arvamusi, tõendusmaterjale menetluse jätkamiseks nõutakse ning kellelt.

Töötajate gruppe puudutava küsimuse osas tegelikult ei saa aru, mida tahetakse teada. Kui küsimus on selles, milliseid töötajaid KL projekt puudutab, siis ütleb KLS  § 4 lg 1 selgelt ja arusaadavalt: KL laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad KL sõlminud organisatsioonidesse, kui KL-s ei ole ette nähtud teisiti. KL projekt näeb ette küll laiendamise, kuid seda teemat ei ole keegi siiani tõstatanud (sh Riigikohtu lahend ettevõttesisese laienemise kohta ka mitte AÜ liikmetele). Seega kehtib sõlmitav KL vastavalt seadusele kõigile EAL ja ETK liikmetele, kes töötavad EHL kuuluvates haiglates.

Ametiühingute seadusest tulenevat esindusõigust töötajate esindamiseks kollektiivlepingu sõlmimisel selgitab üheselt arusaadavalt AÜS § 16 lg 1: Kollektiivsetes töösuhetes on ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve ning § 17. Ametiühingute pädevus:  Töötajate õiguste ja huvide esindamiseks, teostamiseks ja kaitsmiseks kuulub ametiühingute pädevusse: 1) kollektiiv- või muude töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate lepingute sõlmimine tööandjate ja nende ühendustega, riigiasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste ja Vabariigi Valitsusega.

Leiame, et poolel on õigus eeldada, et lepitajale kui eelduslikult pädevaimale tööõiguse spetsialistile pole vaja seadust ja riigikohtu praktikat selgitada.

 Mõju haiglate eelarvele – nagu selgitatud ka 03.11.2011 koosolekul, ei saa seda analüüsi nõuda AÜ-lt. Sellisel juhul oleks see ebamõistlik nõue, põhjendamatu koormise panemine töötajate poolele, kellel ei ole tegelikkuses mitte mingit võimalust seda mõju välja selgitada. Lepitaja otsusest ei selgu samas, kellelt selle mõju väljaselgitamist nõutakse. Kirjas on küll järgmine lause „kui punktis 1 toodud asjaolu on välja selgitatud, saab hinnata kollektiivlepingu projekti mõjusid”. Lause on arusaamatu ning ei selgu, millist asjaolu silmas peetakse. Kui mõeldakse „töötajate gruppe”, ka siis ei muuda see lause sisu arusaadavamaks.

Kolmanda peatamise aluseks olnud asjaoluna on nimetatud EHL poolt KL projekti analüüsi ja omapoolseid kirjalikke seisukohti. Ei selgu, mida konkreetselt silmas peetakse – kas seda, et EHL peaks selle analüüsi tegema ja seisukohad esitama? Sellisel juhul on see juba 03.11.2011 koosolekul otsustatud küsimus ning lepitaja peaks kohustama EHL seda konkreetseks kuupäevaks täitma. Vajadus ja õiguslik alus seetõttu menetlust peatada puudub.

Kokkuvõttes leiame, et menetluse peatamiseks õiguslik alus puudub. Lisame, et lepitaja on määranud asjaolude väljaselgitamise tähtajaks 14.12.2011. Otsusest ei selgu, mida kavatseb lepitaja selle tähtajani teha, milliseid dokumente ja kellelt nõuda, kellega ja millisel eesmärgil kohtuda jmt. Seega konkreetsed ettevõetavad sammud puuduvad. Jääb selgusetuks peatamise eesmärk ja tegelik põhjus.

Lühidalt Eesti Haiglate Liidu kirjades toodud väidetest:

Kui EHL kuuluvas haiglas töötab kasvõi mõni EAL kuuluv hambaarst, siis on EAL seadusest tulenevalt selle hambaarsti esindajaks KL sõlmimisel. EHL on oma liikmeshaigla esindajaks KL sõlmimisel tööandjana, seda kõikide KL sõlminud AÜ-desse kuuluvate töötajate suhtes, ükskõik, kas tegemist on kirurgiga või hambaarstiga. Oluline on see, et arst on AÜ liige ja töötab EHL haiglas. Vastuolu puudub. Kui EHL haiglates tõepoolest EAL kuuluvaid hambaarste ei ole, siis tuleks seda selgelt öelda. Kirjadest sellist fakti välja ei loe.

ETK liikmete ja ”töötajate gruppide” osas: ei saa aru küsimusest. Võibolla tahetakse teada, kas ETK esindab näiteks kõiki Eestis tegutsevaid massööre või ainult osasid neist? Järjekordselt ei oska muud kui korrata, et AÜ esindab oma liikmeid. Laiendamise teemat tõstatatud ei ole, seega seda EHL ilmselt silmas ei pea.

Rahaline mõju – EHL tahab, et lepitaja kohustaks töötajate poolt hindama mõjusid. Sellest kirjutasin ülalpool. Lepitaja ei ole hetkel töötajaid millekski selliseks kohustanud ning ei tohigi seda teha. Majandus- ja finantsanalüüsi tegemine ei ole ega saa olla AÜ-de kohustuseks.

Väide selle kohta, et KL projekti saab käsitleda ainult terviklikult. Õiguslik alus selliseks väiteks puudub. Tegemist on projektiga, mida saab muuta, sh jätta punkte välja, panna punkte juurde jne. See kõik toimub läbirääkimiste käigus. Nonsenss tundub hakata selgitama aabitsatõdesid. Tegemist ei ole valmisoleva lepinguga, mida saab ainult kas kinnitada või tagasi lükata. Ma loen ka EHL seisukohtadest välja, et nende ettekujutuses alati, kui läbirääkimiste käigus mingit punkti muudetakse, välja võetakse, lisatakse, on automaatselt tegemist uue projektiga koos uue KL projekti menetluse algatamisega. Seda ei ole võimalik tõsiselt kommenteerida, see on täielik absurdsus. Teatud punktide esmajärjekorras arutamine ei ole vastuolus ühegi õigusnormiga ega õigusprintsiibiga, vastupidi, see on käesoleval juhul ainuvõimalik lahendus töötüli lõpetamiseks ning KL sõlmimiseks.

Kokkuvõttes tuleneb EHL kirjadest selgelt: töötüli tegelikku lahendamist ei soovita.

Ja veel lühemalt 01.12.2011 lepitaja kirjast:

Lepitaja kirjutab, et hambaarstide osas ei ole EHL nõus partneriks olema ja teatab, et on vaja leida sobiv tööandja esindaja. Siin on kaks varianti – kui EHL haiglas töötab mõni EAL kuuluv hambaarst, siis KLS  § 4 lg 1 järgi siin vaidlust olla ei saa: EHL on tööandja esindaja ja kui EHL „ei nõustu olema partneriks”, siis puudub sellel igasugune seaduslik alus. Teine variant – kui selliseid hambaarste ka tegelikkuses ei ole, siis pole ka ju probleemi, tööandjal kohustusi sel juhul ju ei teki.

EAL nimekirjas on üle 30 hambaarsti, kellest osa töötab haiglates – Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Ida-Viru Keskhaigla, TÜK. Kõik need haiglad on EHL liikmed.

Vastused eriarvamuste protokolli nõudele

Eesti Haiglate Liit vastab Riiklikule lepitajale 25.11.2011

Eestu Haiglate Liidu seisukoht Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu 07.11.2011 esitatud nõudmiste osas.

Riikliku lepitaja kohusetäitja kiri.

 

Kollektiivlepingu rahaline kulu (versioon 1)

Riiklik lepitaja saatis kirja, mis puudutab Haigekassa poolt tehtud arvutusi kollektiivlepingu rahalise kulu osas. Eesti Haiglate Liidule ei ole vastamiseks antud tähtaega. Kirjas on vaid nõue vastata kiirendatud korras.

Haigekassa arvutused.

Esimese kohtumise protokoll

03.11.2011 läbirääkimiste protokoll ning ettepanekud selle täpsustamiseks. Dokument ise on esitatud mõnevõrra hiljem, kuid kronoloogilise järjestuse huvides on avaldatud läbirääkimiste kuupäevaga.

Pärast pikka venitamist saabus 30.11.11 uus protokolli versioon.

Töötingimuste parandamine kasvatab õdede ja arstide motivatsiooni kodumaale jääda

Tervishoiutöötajad soovivad ennetada olukorda, kus patsiendid ei saa enam arstiabi Eesti arstidelt ja õdedelt.
Täna algas haiglate liidu ja tervishoiutöötajate töötüli lepitusmenetlus riikliku lepitaja juures.
“Iga päev näeme kolleege välismaale lahkumas, töökohti tühjaks jäämas ja haigete rahulolematust suurenemas. Kui töötingimusi ja töötasu õnnestub parandada ja hakata liikuma euroopaliku töökeskkonna suunas, siis kasvab kindlasti ka arstide ja õdede motivatsioon kodumaale jääda. Seetõttu oleme juba pikka aega tahtnud sõlmida kollektiivlepingut Eesti Haiglate Liiduga,” ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.

Meil on hea meel, et pärast väga kaua kestnud tõrkumist tulid haiglate liidu esindajad lõpuks meiega ühise läbirääkimiste laua taha. Tänane koosolek läks küll üle kivide ja kändude, kuna ametiühingud polnud valmistunud esitama iga oma ettepanekut ja arvamust kirjalikult nagu nõudsid tööandjad.

Haiglajuhid ei olnud nõus enne kollektiivlepingu tingimusi arutama hakkama, kui töötajad ei ole välja arvutanud, kui palju töötingimuste parandamine tööandjale täpselt maksma läheb.
“Nõudmine oli meile pisut üllatav, sest tavaliselt on kollektiivsetes töösuhetes selliste mõjude hindamisega toime tulnud tööandjad. Et läbirääkimistega edasi minna, tulime haiglajuhtidele vastu ja leppisime kokku, et esmalt hakkame arutama 2012. aasta miinimumtunnitasude tõstmist, sest neist numbritest sõltub otseselt ka kollektiivlepingu ülejäänud tingimuste rahaline mõju,” selgitas arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.
Teiseks otsustati, et tunnitasude tõstmise “hinna” palub riiklik lepitaja välja arvutada haigekassal.

Iivi Luik
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Katrin Rehemaa,
Eesti Arstide Liit

Kirjavahetus Eesti Haiglate Liidu ja teiste organisatsioonidega

Järgnevas on lugemiseks välja pandud kirjavahetus Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Arstide Liidu ning vastaspoole esindajatena Eesti Haiglate Liidu ja Sotsiaalministeeriumi vahel. Väärib märkimist, et kogu kirjavahetuse eesmärgiks oli vaid läbirääkimiste alustamine. On tavapärane, et pooled esitavad oma soovid ja seejärel tullaks kokku soovitut arutama. Tänaseni (10.11.2011) pole toimunud ühtegi kohtumist. Olemas on aga mahukas kirjavahetus.

1_EAL läbirääkimiste protokoll 11.06.09

2_EHL seisukoht 19.06.09

3_Ettepanek kollektiivläbirääkimiste jätkamiseks 02.05.11

4_EHLvastus ETKle 12.05.11

5_SM vastus EAL, ETK 12.05.11

6_ETK vastus EHL 17.05.11

7_EAL ja ETK 2. kutse läbirääkimistele 24.05.11

8_SM vastus EAL,ETK 30.05.11

9_EHL vastus ETK-le 30.05.11

10_EHL vastus EAL-le 30.05.11

11_EAL vastus EHLle 30.05.11

12_EAL 3. kutse EHL liikmetele 06.06.11

13_EHLvastus EAL-le 10.06.11

14_SM 14.06.11 kutse rahastamise arutelule

16_4. kutse läbirääkimistele 17.08.11

17_EHL vastus EAL-le 23.08.11

18_EHL vastus ETK-le 23.08.11

19_Kollektiivläbirääkimiste ettepanek 16.09.11

21_SM vastus EAL ETK 21.09.11

22_EHL vastus ETK-le 23.09.11

23_EHL vastus EAL-le 23.09.11

24_EAL ja ETK kiri EHL-le 30.09.11

25_Avaldus töötüli lahendamiseks 05.10.11

26_Töötüli menetlusse võtmine 10.10.11