HPV vaktsiin

HPV vaktsiin aitab päästa elusid 

Eestis surevad noored naised jätkuvalt emakakaelavähki. Igal aastal haigestub keskmiselt 70 täies elujõus alla 49 aastast naist, kellel lapsed on veel väikesed või hoopiski sünnitamata. Viie aasta pärast ei ole kolmandik neist enam elus. Murelikuks teeb see, et haigestumus noorte naiste hulgas on Eestis praegu tõusutendentsis. Kahjuks oleme nende numbrite poolest Euroopa Liidu riikide seas esimese kuue hulgas. Igal aastal haigestub Eestis kokku 170-180 naist emakakaelavähki ja igal aastal sureb selle haiguse tõttu umbes 60-70 naist Eestis.

Kas tahame olla jätkuvalt hoolimatud või suudame üheskoos olukorda muuta, et saaksime tulevikus rõõmustada päästetud elude üle? 

Emakakaelavähk on tänapäeval ennetatav pahaloomuline haigus ja selleks kasutatakse sõeluuringut või vaktsineerimist. Eestis juba 12 aastat kestnud Pap testil põhinev sõeluuring ei ole kahjuks täitnud talle pandud ootusi. Peamiseks põhjuseks on vähene osalemine: 2016. aastal tuli emakakaelavähi sõeluuringule vaid 46% kutsutuist. Sõeluuring täidab oma eesmärki, kui osaleb vähemalt 70% kutsutuist. Vaktsineerimine ja sõeluuring on sama eesmärgi saavutamise erinevad vahendid ja need tuleb panna toimima üheaegselt.

Enamik Euroopa Liidu liikmesriike on lülitanud emakakaelavähi vastase HPV vaktsiini oma riiklikkusse vaktsineerimisprogrammi. Juba on saabunud esimesed teated sellest, et vaktsiin suudab ära hoida vähieelseid seisundeid vaktsineeritud noortel naistel. Järgmise aasta algusest alustab vaktsineerimist ka Eesti. 

HPV vaktsiin on võimeline ära hoidma HPV püsiva nakkuse ja sellest põhjustatud vähieelseid seisundeid 86-100%l. Vaktsiin on väga kõrge efektiivsusega, põhjalikult uuritud ning tema ohutus on laialdastes kasutamisjärgsetes uuringutes kinnitatud. Seda tõendavad ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt välja antud mitmed HPV vaktsiini alased raportid. Maailma Terviseorganisatsioon nagu Eesti Naistearstide Seltski soovitab HPV vastast vaktsineerimist vanuses 9-13 või 9-14 sõltuvalt vaktsiinist. 2017 märtsis on maailmas 71 riigi tüdrukutele ja 11 riigis ka poistele HPV vaktsiin riiklikus immuniseerimiskavas. 

Osale emakakaelavähi sõeluuringus. Ära keela oma tütrele emakakaelavähi vastast vaktsiini, ka tema tahab näha oma lapsi suureks kasvamas.

 

Eesti Naistearstide Seltsi juhatus

Kontakt: Lee.Padrik ät kliinikum.ee

 

Täiendavat teavet on pakkuda internetileheküljel http://www.vaktsineeri.ee/hpv-inimese-papilloomiviirus.html

Üldkogu avaldus 02.12.17

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus

 

Terved inimesed on ühiskonna kalleim vara, rahva säilimise ja riigi arengu alus.

Tunnustame Eesti valitsust alkoholi tarvitamist piiravate ja tervishoiu rahastamist suurendavate otsuste eest. Need on rahva tervise huvides tehtud riigimehelikud sammud.

Haigekassa nõukogu on seni töötanud sotsiaalparlamendina, kus on võrdselt esindatud nii patsientide, tööandjate kui riigi esindajad. Sellest põhimõttest loobumine on ohtlik, kuna see suurendab riski, et otsustamisel lähtutakse poliitilistest eesmärkidest, mitte patsientide huvidest.

Tervishoiu parem rahastamine aitab patsientidel kiiremini ravile pääseda, kuid sama oluline on arstiabi kvaliteet. Arstide liit leiab, et ravikvaliteedi arendamisel on tähtis roll kodumaisel arstiteadusel ja meditsiiniharidusel.

Arstiabi on teadusmahukas valdkond, kus maailmatasemel püsimise absoluutseks eelduseks on kodumaise teaduse elujõulisus. Eesti arstkond vaatab kasvava murega probleemide kuhjumist meie teaduse rahastamises. Akadeemilised ringkonnad – teaduste akadeemia, ülikoolid, noored teadlased, arstiteaduskond – on korduvalt taotlenud teaduse rahastamise suurendamist. Arstide liit teeb ettepaneku tõsta Eesti teadusesse investeeritava rahastuse sihti 1,2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Arstide liit peab oluliseks terviklikku ja hästi toimivat haridussüsteemi. Arstiharidus ei piirdu diplomiõppega, vaid jätkub erialakoolitusega residentuuris ning elukestva õppena kogu karjääri vältel. Meditsiinihariduse kvaliteedist algab ravi kvaliteet.

Arstkond soovib, et rahva tervise edendamisel panustaks riik rohkem haiguste ennetamise programmidesse ning sõeluuringutesse, et tagada nende suurem hõlmatus ja efektiivsus. Arstide liit kiidab heaks uute vaktsiinide lisamise riiklikku vaktsineerimiskavasse ja kutsub inimesi kaitsma ennast ja oma lapsi välditavate haiguste eest.

Arstiabist sõltub ainult väike osa tervisest, kõige rohkem mõjutavad seda meie endi valikud ja käitumine. Tervis peitub lihtsates asjades: puhas kodumaine toit, rõõm liikumisest, vähem mõnuaineid. Imerohtudesse tasuks suhtuda kriitiliselt ja haigeks jäädes on mõistlik otsida abi tõenduspõhisest meditsiinist, mitte nõidadelt ja posijatelt.

Teeme igaüks Eestile 100 aasta juubelisünnipäevaks kingituse, püüdes hoida ning parandada oma tervist!

 

Tallinnas, 2.detsembril 2017

Stipendiumikonkurss 2018 esimene poolaasta

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi erialaseks täienduskoolituseks 2018. a esimesel poolaastal.

Taotluste esitamise tähtaeg on 23. november 2017.

Taotlus tuleb esitada blanketil elektrooniliselt e-posti aadressil arstideliit ätt arstideliit.ee  

  • Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel, sh arst-residentidel
  • Stipendiumi suurus on kuni 500 eurot;
  • Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
  • Stipendiaatidelt oodatakse läbitud koolituse teemadel erialast teavet sisaldava artikli avaldamist  ajakirjas Eesti Arst.

Stipendiumid määrab fondi nõukogu, stipendiaadid kuulutatakse välja EAL üldkogul 2.detsembril.

Meditsiinigeneetika eetilised dilemmad

20. novembril korraldas Eesti Arstide Liit iga-aastase eetikakonverentsi, mis seekord oli pühendatud meditsiinigeneetika ja geeniuuringutega seotud eetilistele dilemmadele.

Ehkki geeniuuringud on paljuski sarnased muude diagnostiliste uuringutega, on neil siiski eripärasodd nagu näiteks ajas muutumatu tulemus, võimalik elukestev riskihinnangu muutus ning järglastele ja lähisugulastele laienev mõju. Et tänapäeval on ühest konkreetsest geenist sageli lihtsam uurida sadu või tuhandeid geene, kasvab tõlgendusvigade ja sekundaarsete leidude osakaal, mille osas võiks olla uuritavat teavitatud. Konverentsil arutati nii täiskasvanute kui laste geneetilise testimisega seonduvaid küsimusi. Üldine soovitus on täiskasvanuea haigustesse haigestumiseriski hindavad geeniuuringuid mitte teostada lapseeas vaid lükata need edasi ajale, mil isikud on võimelised uuringu tähendusest aru saama. Igal juhul võiks uurijal ja uuritaval olla selge ülevaade testi eesmärgist ning tehnilistest võimalustest koos kitsaskohtadega. Kõrge haigusriskiga seotud geenivariantide uuringuga kaasnevalt on soovitatav pakkuda uuritavatele nii testieelset kui testijärgset professionaalset nõustamist.

Seekordne välisesineja Sirpa Soini andis ülevaate biopankasid puudutavast regulatsioonist Euroopas ja USA-s. On selge, et lisaks pärilikele haigustele saab arvutuslikke geneetilisi riskihinnanguid anda ka erinevate nn elustiilihaiguste kontekstis. Ka selliste uuringute korral peab lähtuma uuringu informatiivsusest ning andma selge tausta, mis eesmärgil uuringut tehakse. Lisaks meditsiinilistele uuringutele on jõudsalt turule tungimas otse tarbijale pakutavad geenitestid, mille osas puudub sageli ammendav eelinfo ning uuritaval võib jääda testi eesmärkidest ning informatiivsusestekslik mulje.

Kokkuvõttes pakkusid geeniuuringutega seotud teemad elavat huvi nii arstidele kui konverentsi külalistele. Ettekannetele järgnes elav diskussioon. Korraldajate poolt arvame, et antud teemat tuleks ilmselt lähiaastatel ikka jä jälle käsitleda.

Eetikakonverentsile registreerumine

Eesti Arstide Liit korraldab 20. oktoobril algusega kl 14 Tallinnas Olümpia hotelli konverentsikeskuses konverentsi  „Meditsiinigeneetika eetilised dilemmad“.

Geneetilised uuringud on saanud arstide töö igapäevaseks osaks ja nende olulisus kasvab iga aastaga. Geenitestidel on võrreldes teiste uuringutega mitmeid eripärasid. Tavapäraselt annavad kliinilised uuringud vastuse ühe patsiendi kohta, kuid geenitestist saadud teave võib avaldada mõju ka tema pereliikmetele. Peaesineja on Sirpa Soini Soomest, kes räägib geenitestide eetilistest ja õiguslikest aspektidest ja biopankadest Euroopa Liidus.

Kava

  • 14.00 Registreerimine ja tervituskohv
  • 14.30 Avasõnad
  • 14.45 Ethical and legal framework of genetic testing and biobanks in Europe Sirpa Soini, Helsinki
  • 15.30 Haigusriske ennustavad geeniuuringud ning nendega seonduvad eetilised küsimused Neeme Tõnisson, TÜK
  • 16.00 Kohvipaus
  • 16.20 Geneetiliste haiguste diagnostika eetilised aspektid Sander Pajusalu, TÜK
  • 16.50 Diskussioon
  • 17.50 Kokkuvõte

Konverentsist osavõtt on tasuta, kohtade arv on piiratud. Osalejatel palume registreeruda hiljemalt 16. oktoobril.

Registreerumine on lõppenud.

 

 

Arstieetika päev

18. septembril on rahvusvaheline arstieetika päev.

Kiiresti arenev meditsiin pakub pidevalt uusi diagnostika- ja ravimeetodeid, nõudes arstidelt elukestvat enesetäiendamist ka eetikavaldkonnas, et leida tasakaal patsientide vajaduste ja ühiskonna võimaluste vahel.

Arsti kutsetegevusega seonduvate eetikastandardite arendamine ja järgimine on arstide liidu üks olulisimaid ülesandeid. Eetikaküsimusi oleme käsitlenud juba traditsiooniks kujunenud konverentsidel alates 2005. aastast.

Tänavune eetikakonverents on pühendatud meditsiinigeneetikaga seotud eetiliste dilemmade vaagimisele. Geneetilised uuringud on saanud arstide töö igapäevaseks osaks ja nende olulisus kasvab iga aastaga. Geenitestidel on võrreldes teiste uuringutega mitmeid eripärasid. “Kui tavapäraselt annavad kliinilised uuringud vastuse ühe patsiendi kohta, siis geenitestist saadud teave võib avaldada mõju mitmele pereliikmele,“ märkis üks konverentsil kõnelejatest, meditsiinigeneetik
Neeme Tõnisson.

Eesti Arstide Liidu eetikakonverents toimub 20. oktoobril Tallinnas, peaesineja on Sirpa Soini Soomest, kes räägib geenitestide eetilistest ja õiguslikest aspektidest Euroopa Liidus.

Eesti Arstide Liit

Alkoholipoliitika konverents

Rahvusvaheline alkoholipoliitika konverents Tallinnas

28.-29. oktoobril toimub Tallinnas rahvusvaheline alkoholipoliitika konverents. Põhjamaade alkoholi- ja narkopoliitika võrgustik NordAN korraldab siin oma iga-aastase konverentsi, mis tänavu keskendub piiriülestele alkoholiprobleemidele. Kõnelejate seas on ka meie terviseminister Jevgeni Ossinovski ning tema Leedu kolleeg Aurelijus Veryga.

Lisainfo https://la8021.wixsite.com/nordan2017

Osalejad Eestist on väga teretulnud ja neile pakutakse märkimisväärselt soodsat konverentsitasu 30 eurot (ingliskeelses konverentsiinfos seda ei ole).

NordAN on Põhjamaades alguse saanud ja hiljem Balti riikidesse laienenud kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustik, kuhu kuulub ligi 80 liiget kõikidest piirkonna riikidest. Võrgustiku tegevus hõlmab omavahelist koostööd ja riiklike alkoholipoliitikate toetamist, näiteks: http://nordan.org/estonia-receives-strong-international-support/

 

Tervishoiu rahastamine

Eesti Arstide Liidu arvamus haigekassa seaduse kohta 31.07.2017.

Täiendavad seotud materjalid konteksti mõistmiseks.

 

Med hariduse loeng

Eesti Nooremarstide Ühendus koostöös PERHi koolitustalitusega kutsub loengule “Teaching communication, reasoning and human skills in medicine — why and how?”, mis toimub 31. augustil kell 14:00 Põhja-Eesti Regionaalhaigla suures saalis (J. Sütiste tee 19).

Lektor: professor Gary D. Rogers, Griffith’i ülikool, Austraalia. Loeng on inglise keeles. Gary Rogers on meditsiinihariduse professor Griffith’i ülikoolis, Queensland’is, Austraalias. Ta on endine ANZAHPE (Australian and New Zealand Association for Health Professional Educators) president ja praegune AMEE (International Association for Medical Education) juhatuse liige. Tema peamisteks uurimisteemadeks on interprofessionaalne õppimine ning matkimise kasutamine kliinilise mõtlemise, kommunikatsiooni ja professionaalsuse arendamiseks. Loengu käigus arutletakse suhtlemise ning kliinilise mõtlemise õpetamise vajalikuse üle nii arstide kui õdede väljaõppe käigus ning tuuakse näiteid erinevatest võimalustest neid õppe erinevates etappides õpetada.

Tule kuulama ja kaasa rääkima! Osalemiseks palume võimaluse korral registreeruda siin: http://koolitus.regionaalhaigla.ee:8080/courses/view/2017/8/34644

Eesti Nooremarstide Ühendus

 

Stipendiumikonkurss

Stipendiumikonkurss

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi erialaseks täienduskoolituseks 2017. a teisel poolaastal.

Taotluste esitamise tähtaeg on 25. mai 2017.

Taotlus tuleb esitada blanketil digiallkirjaga e-posti aadressil arstideliit ät arstideliit.ee

Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel, sh arst-residentidel;
Stipendiumi suurus on kuni 500 eurot;
Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
Stipendiaatidelt oodatakse läbitud koolituse teemadel erialast teavet sisaldava artikli avaldamist ajakirjas Eesti Arst.

2017_05_08_stipendiumikonkurss.docx

stipendiumi_taotlus_blankett2017

Kollektiivleping on allkirjastatud

Kollektiivlepinguläbirääkimised on nüüdseks lõppenud. Lepingu kirjutasime alla 25.04.2017 Tallinnas ametiühingute majas. Haigekassa kinnitas eelarve 26.04.2017 ja valitsus hinnakirja 27.04.2017. Me oleme rõõmsad, et kõik lubatud aktsioonid viimasel hetkel ära jäid.

Pressiteade.

Kollektiivlepingu täistekst on allkirjastatud digitaalselt, kuid on siin avaldatud ilma allkirjadeta.

Riigi eelarvestrateegia 2018….2021.

Ajakirjandusest

Lembi Aug  vikerraadios
http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/58f8ae8414f0361e0c97204d

Katrin Kukus
http://podcast.kuku.postimees.ee/2017/04/20/intervjuu-2017-04-201515/

Jaan Sütt TV3
http://tv3play.tv3.ee/sisu/seitsmesed-klipid-2017/834223?autostart=true

Jevgeni Ossinovski TV3
http://tv3play.tv3.ee/sisu/seitsmesed-klipid-2017/834293?autostart=true

Natalia Jefimova AK
http://etvpluss.err.ee/v/aktuaalnekaamera/saated_20_00/9c13a6b1-3a55-4a5d-8eaf-40f36d54e994/aktualnaya-kamera (al 5.min)

AK
http://www.err.ee/591052/arstide-liit-kaalub-streigi-arajatmist

http://www.postimees.ee/4085851/arstide-liit-pole-streigiplaani-maha-matnud

http://epl.delfi.ee/news/eesti/ossinovski-tootajate-vastu-on-oiglane-kui-pensionaride-raviraha-eest-maksab-haigekassale-riik?id=77937572

https://www.med24.ee/uudised/aid-40647/katrin-rehemaa-streigi-toenaosus-vahenes-tunduvalt

http://www.mu.ee/uudised/2017/04/20/rehemaa-tunnustame-valitsuse-otsust

Põllumehed toetava arste

Aside

ESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT

PRESSITEADE
18. aprill 2017

Arstiabi hea kättesaadavusega on ka maapiirkondades probleeme

Maapiirkondade elanikel on järjest keerulisem arsti juurde aega saada, vahel tuleb oodata isegi rohkem kui pool aastat, kuulevad põllumajandusorganisatsioonid tihti oma valdkonna ettevõtjatelt. Tööandjatena mõistavad põllumehed, et töötajate hea tervis on ettevõtete edukaks toimimiseks oluline kapital. Maapiirkondade inimestele on pikad ravijärjekorrad ja arstiabi kättesaadavus aga täna tõsiseks murekohaks.

“Tervis on igale inimesele väga tähtis ja terved inimesed on iga majandusvaldkonna arengu alus. Toetame tervishoiutöötajate nõudmisi tagada patsientidele vajalik ja õigeaegne arstiabi, milleks tuleb tervishoiuteenuste rahastamist suurendada,“ ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

Tõnissoo sõnul on meil head arstid ja kvaliteetne arstiabi, kuid järjekordade pikkus on ammu ületanud mõistlikud piirid. Valitsus peaks uskuma erialaspetsialiste, kes on tõendanud, et lisarahata ei ole võimalik tervishoiusüsteemi olukorda parandada. „Riik peab suutma tagada arstiabi heal tasemel kättesaadavuse Eesti erinevates piirkondades, mõistagi ka maapiirkondade inimestele,“ rõhutas põllumeeste keskliidu juht.

Põllumeeste hinnangul on Eestis suuri probleeme erinevate eluvaldkondade rahastamisel. Samas on praegune valitsuskoalitsioon põllumajandussektori suunal tõestanud, et hea tahtmise korral on võimalik leida lahendused. Vajame põhimõttelist arutelu, millised muudatused kehtivas süsteemis tagaksid erinevate eluvaldkondade arengu ja vajalike teenuste kättesaadavuse kõikides Eesti piirkondades.

Eesti Põllumeeste Keskliidu algatusel loodi möödunud aastal erinevate elualade kodanikuühiskonna organisatsioone koondav ümarlaud, mille eesmärgiks on teha valdkondade-ülest koostööd. Ümarlaua tööst võtavad lisaks põllumajandus-organisatsioonidele osa ka tervishoiutöötajate, teenistujate ja haridustöötajate organisatsioonid.

Lisainfo: Vahur Tõnissoo, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees, tel 5331 5198