Täna on ülemaailmne patsiendiohutuse päev

Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
17.09.2019

Täna, 17. septembril tähistatakse esmakordselt ülemaailmset patsiendiohutuse päeva. Päeva  eesmärk on tõsta teadlikkust tervishoius esinevatest välditavatest ravivigadest ning nende ennetamise võimalustest, et muuta tervishoidu patsientidele turvalisemaks.

„Patsiendiohutus on tõusnud ülemaailmseks terviseprioriteediks. Kahjujuhtumite tagajärgede ja ennetusega tegelemine on tervishoiu oluline osa. Kuigi arstiabi on Eestis väga heal tasemel, tuleb ka meil kahjuks ette olukordi, kus kõik ei lähe plaanipäraselt,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Ohutuma tervishoiu suunas liikumiseks vajame läbipaistvat patsiendikindlustuse süsteemi, mis võimaldaks eksimustest õppida, neist avatult rääkida ja nendega julgemalt tegeleda. Selle üks olulisi eeldusi on patsientidele välditava kahju õiglane hüvitamine ilma üleliigse bürokraatiata.“

Mitmeid patsiendiohutust toetavaid tegevusi on Eestis alustatud juba aastaid tagasi. Esimesed patsiendiohutust reguleerivad sätted pandi Eesti õigusaktidesse juba 2004. aastal. Patsiendiohutuse töörühm, mis tegeleb patsiendiohutusnõuete kaasajastamisega on käinud sotsiaalministeeriumi juures koos alates 2017. aastast.

Patsiendiohutuse tagamiseks rakendatakse haiglates tervishoiutekkeliste nakkuste järelevalvesüsteemi, korraldatakse nakkuste seire ja kätehügieeni kampaaniaid, koostatakse ravi-, patsiendi- ja käsitlusjuhendeid, tegeletakse ravikvaliteedi näitajate seadmise ja jälgimisega, on võetud kasutusele kirurgilise ohutuse kontrollkaart, ravimite koos- ja kõrvaltoimete andmebaas, registreeritakse patsiendiohutusjuhtumeid raviasutustes ning patsiendiohutus on lõimitud tervishoiutöötajate õppekavadesse.

„Juhtumite arv, kus inimene saab tervishoiusüsteemis kannatada, on kui jäämäe veepealne osa kõigist ohuolukordadest, mis tegelikult süsteemis varjul on. Tulevaste patsientide kaitseks tuleks igas tervishoiuasutuses osata probleeme ennetavalt märgata, analüüsida ja neist õppida,“ ütles Eesti Patsientide Liidu juht Kadri Tammepuu. „Seda saavad teha vaid praktikud ise, aga selleks on neil esmalt vaja nii haiglajuhtide, ametnike, aga ka ühiskonna toetust ja õiglasemat suhtumist. Lennunduses on selline lähenemine ennast õigustanud – lennusõitu peetakse täna kõige ohutumaks reisimise viisiks.“   

Patsiendiohutusega seonduv on praegu iga raviasutuse enda korraldada.  „Ravivigu ja ohuolukordi saab oluliselt vähendada, kui kasutaksime üksteise kogemusi ja tegutseksime ühtsete põhimõtete järgi,“ ütles Eesti Arstide Liidu president dr Jaan Sütt. „Asjatundjad on uue süsteemi välja mõelnud, arstid on selleks valmis ja praegu ootame koos patsientidega ainult poliitikutelt rohelist tuld.“

Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud patsiendikindlustuse ja patsiendiohutuse töörühmad on võtnud eesmärgi leppida kokku ühtsetes patsiendiohutuse põhimõtetes kogu tervishoiusüsteemi jaoks.

Taust:

  • Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangutel saab  ligikaudu 10% tervishoiuteenuste tarbijatest tervishoius kahju. Igal aastal toob see kaasa umbes 23 miljonit eluaastat tervisekadu.
  • Euroopa Liidus kannatab umbes 8–12% haiglapatsientidest haiglasoleku ajal ilmnenud kõrvalekallete tõttu. Igal aastal saab EL-is hinnanguliselt 4,1 miljonit patsienti tervishoiuteenustega seotud nakkuse.
  • OECD 2017. aasta andmetel kulutavad raviasutused kuni 15% oma eelarvest välditavate ohujuhtumite ja eksimuste tagajärgedega tegelemiseks.

Tartu Ülikool hakkab arendama Eesti esimest patsiendiohutuse uurimiskeskust loe siit

Arstide liit ja ravimitootjate liit uuendasid eetikapõhimõtete deklaratsiooni

Pressiteade

12.september 2019

Ravimitootjate Liit ja Eesti Arstide Liit uuendasid ühisdeklaratsiooni vastastikuste eetiliste koostööpõhimõtete tunnustamiseks.

Arstkond, keda esindab Eesti Arstide Liit (EAL) ja ravimitootjad, keda esindab Ravimitootjate Liit (RTL), uuendasid  ühisdeklaratsiooni, mis on aluseks ravimitootjate ja meditsiinikogukonna vahelistele koostööpõhimõtetele ja läbipaistvatele suhetele.  Koostööpõhimõtetega määratletakse ravimitootjate ja arstide vastastikused kohustused ja sõnastatakse kokkulepped, mis puudutavad ravimitootjate poolt ürituste korraldamist, kliinilisi uuringuid ning konsultatsiooniteenuste pakkumist.

„Kvaliteetse arstiabi oluliseks osaks on ka uute  ja tõhusate ravimite kättesaadavus –  koostöö arstide ja ravimitootjate vahel on juba pikka aega soodustanud patsientide ravi edendamist ja uuenduslike ravimite väljatöötamist,“ ütles Eesti Arstide Liidu president Jaan Sütt. „Ravimitootjate ja meditsiinikogukonna suhted peavad olema läbipaistvad ning tagama mõlema poole sõltumatuse  – see on nii arstide, tootjate endi kui ka kogu ühiskonna ootus. Meie ühine eesmärk on parandada patsientide ravi võimalusi ja tulemusi.“

„Arstide roll on ravimitööstuse nõustamisel väga oluline: tänu vahetule kontaktile patsiendiga on neil hulk väärtuslikke ekspertteadmisi, ilma milleta ei ole ravimiarendus võimalik. Ravimitootjad ja arstid teevad ühiseid jõupingutusi juba teadusuuringute algstaadiumis, seejärel kliiniliste uuringute käigus ja ka meditsiinihariduse vallas, et pakkuda ja arendada kvaliteetset ravi. Lisaks allkirjastatud koostööpõhimõtetele järgivad Ravimitootjate Liidu liikmed arstidega koostööd tehes RTL Eetikakoodeksit, milles on muu hulgas sätestatud reeglid koostööd puudutavate andmete avalikustamise kohta,“ sõnas Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer.

Eesti Arstide Liit (EAL) on arstide vabatahtlik mittetulunduslik kutseühing. Arstide liidu eesmärgid on Eesti arstkonna ühendamine, tervishoiupoliitika kujundamine, meditsiinikultuuri edendamine ning oma liikmete kutsehuvide ja õiguste kaitsmine. EALi peamised tegevusvaldkonnad on arstiabi kvaliteedi edendamine, arstide töö- ja palgatingimuste parandamine, arstide täienduskoolitus, meditsiinieetika ning koostöö arendamine arstlike organisatsioonidega Eestis ja välismaal.

Ravimitootjate Liit (RTL) on mittetulundusühing, mis esindab Eestis tegutsevaid uurimistööl põhinevaid originaalravimite tootjaid ja geneerilisi ravimeid tootvaid ravimifirmasid, kelle toodang on mõeldud müügiks retsepti alusel või professionaalsete tervishoiutöötajate kontrolli all ning kes lähtuvad oma töös eetilistest printsiipidest. Ravimitootjate Liitu kuulub 25 liiget.

Uuendatud ühisdeklaratsioon on loetav siin

Konverents „Arst-ametiisik konfliktis arstivandega“

01.10.2019 kell 14–17 Tallinnas Rahvusraamatukogus

Rahvusvahelise arstieetikapäeva tähistamiseks toimub 1. oktoobril Tallinnas konverents, mille teemaks on korruptsioonivastase seaduse rakendamine tervishoius.

Korruptsioonivastane seadus võrdsustab paljudes olukordades arsti ametiisikuga ja seab piiranguid ka arstlikus tegevuses. Arst-ametiisik ei tohi teha otsuseid endaga seotud isiku suhtes. Kas oma pereliikmele võib määrata haigekassa rahastatavaid uuringuid ja ravi, kirjutada soodusretsepti, anda haiguslehte või on see korruptsioon? Kuidas sobivad niisugused piirangud kokku arstieetikaga?

Päevakava:
14.00 Avasõnad, dr Jaan Sütt, EAL president
14.05 Kas arst või ametiisik?
dr Indrek Oro, EAL
14.20 Korruptsiooniriskid arsti igapäevases kutsetegevuses
vandeadvokaat Oliver Nääs, Lextal
14.50 Ärme räägi lilledest
Mari-Liis Sööt, Justiitsministeerium
15.20 – 15.40 Kohvipaus
15.40 – 17.00 Arutelu – osalevad Indrek Oro, Oliver Nääs, Mari-Liis Sööt, Taavi Pern, Riigiprokuratuur, Juta Saarevet, õiguskantsleri büroo; juhib dr Andres Lehtmets, EAL.

Konverentsi korraldavad Eesti Arstide Liit ja Tallinna Arstide Liit.

Osalejate registreerimine kuni 24.09.2019 siin

Arstide avaldus teaduse toetuseks

Arstid toetavad teadlaste ja õppejõudude nõudmisi suurendada teaduse rahastamist vähemalt ühe protsendini sotsiaalmajanduse kogutoodangust.
Teaduse alarahastus on kestnud pikka aega ja jätnud juba praegu paljude erialade teadusprojektid finantseerimata ning seadnud ohtu õppejõudude järelkasvu. Piisavas mahus teadusprojektide olemasolu toetab otseselt arstiabi kvaliteeti riigis. „Meditsiinis on teadus ja praktika lahutamatult seotud ning teaduse allakäik toob kaasa ravikvaliteedi languse,“ ütles arstide liidu volikogu liige professor Vallo Volke. Arstidele on väga olulised erialase arengu, sealhulgas teadustöö tegemise võimalused. Kui Eestis need võimalused veelgi halvenevad, lähevad noored arstid end arendama välismaale. Samalaadsete probleemidega on silmitsi kogu Eesti teadus- ja arendustegevus ning kõrgharidus. Mida vähem haritud rahvas, seda enam levib libateadus ja kasvab šarlatanide õpetusi järgiv terviseohtlik käitumine.
Valitsuse sõnamurdlikkus ja teadusleppest taganemine on häbiväärne ja vastutustundetu nii praeguste kui tulevaste üliõpilaste ja teadlaste suhtes. Meie kooliõpilaste teadmised on PISA-testi tulemuste põhjal maailma tipus, nad väärivad parimat kõrgharidust ja parimaid tingimusi, et hoida Eesti teadlaste saavutatud kõrget taset.


Teadlastele ei ole oma vigade tunnistamine ja nende parandamine midagi ebaharilikku, neist peaksid eeskuju võtma ka poliitikud.

05.06.2019

Eesti Arstide Liit
Eesti Kiirabi Liit
Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts
Eesti Endodontia Selts
Eesti Sisearstide Selts Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Naha- ja suguhaiguste Arstide Selts
Eesti Kopsuarstide Selts Eesti Transfusioonmeditsiini Selts
Eesti Kaitseväe Arstide Selts Eesti Laborimeditsiini Ühing
Eesti Valu Selts Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Selts
Eesti Onkoloogide Selts
Eesti Hematoloogide Selts
Eesti Kohtuarstide Selts
Eesti Patoloogide Selts
Eesti Meditsiinigeneetika Selts
Eesti Veresoontekirurgide Selts
Eesti Töötervishoiuarstide Selts
Eesti Radioloogia Ühing Eesti Hüpertensiooni Ühing
Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts
Eesti Kardioloogide Selts Eesti Peavalu Selts
Eesti Endokrinoloogia Selts Eesti Perinatoloogia Selts
Eesti Perearstide Selts
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Eesti Naistearstide Selts

Eesti 2035 strateegia seminarid üle Eesti

EAL edastab kutse riigi strateegia „Eesti 2035“ seminarile:

Riigikantselei ja rahandusministeeriumi eestvedamisel luuakse riigile pikaajalist strateegiat “Eesti 2035”, millesse on oodatud kõikide Eesti tulevikust ja arengust huvitatud inimeste arvamus. Seega kutsume kõiki osalema avalikel seminaridel, mis toimuvad:

  • 3.06. Paides, Muusika- ja Teatrimaja 1. korruse suures saalis kl 13.30-17.00
  • 4.06 Tartus, Tartu Ülikooli muuseumi 3. korruse valges saalis kl 13.30-17.00
  • 5.06. Narvas, Vaba Lava Narva teatrikeskuse ruumis ”BlackBox” kl 13.30-17.00
  • 7.06. Tallinnas, Lauluväljaku 2. korruse saalis kl 9.30-13.00
  • 10.06. Pärnus, Estonia Resort hotelli konverentsikeskuses kl 13.30-17.00
  • 11.06. Kuressaares, Kultuurikeskuses kl 12.30- 16.00

Arutame seminaril üheskoos, millised peaksid olema Eesti pikaajalised sihid ning vajalikud muudatused ja reformid nende elluviimiseks. Senine strateegia koostamise protsess ja vajalikud materjalid on kättesaadava lehelt: https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 

Registreerida seminaridele saab siit: https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/strateegia-eesti-2035/strateegia-eesti-2035-jargmised-uritused  

Kohapeal kostitame joogi ja snäkkiga.

Aitäh kõigile, kes on valmis kaasa rääkima Eesti tulevikus!

Strateegia „Eesti 2035“ vedajad

Avaldus alkoholiaktsiisi langetamise vastu

Arstide organisatsioonide pressiteade 28.05.2019:
 
Alkoholiaktsiisi langetamisega annab valitsus ühemõttelise sõnumi, et rahva tervis ei ole oluline.

Värske uuringu järgi langes alkoholitarbimine Eestis eelmisel aastal viimase kümnendi madalaimale tasemele, seega osutusid valeks alkoholitootjate ning kaupmeeste ennustused, et aktsiisitõusu tõttu joomine suureneb.

Soomes langetati 2004. aastal alkoholiaktsiisi, mille tagajärjel suurenes märkimisväärselt alkoholi tarvitamine ning sellest tingitud surmad ja tervisekahju. Targad inimesed õpivad teiste vigadest, mitte ei proovi neid omal nahal järele.

„Inimeste surmade, rahva tervise halvenemise ja meditsiinikulude kasvu eest vastutavad poliitikud, kes selle rumala otsuse tegid,“ ütles arstide liidu president Jaan Sütt. Ta lisas, et tunnustust väärib vaid sotsiaalminister Tanel Kiik, kes valitsuses ainsana ei toetanud alkoholi odavamaks muutmist.

Arstkond kutsub Riigikogu liikmeid hääletama rahva tervise poolt ja alkoholiaktsiisi langetamise vastu.  

Eesti Arstide Liit
Eesti Nooremarstide Ühendus
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Eesti Perearstide Selts
Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Radioloogia Ühing
Eesti Patoloogide Selts
Eesti Anestesioloogide Selts
Eesti Naistearstide Selts
Eesti Lastearstide Selts
Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts
Eesti Endokrinoloogia Selts
Eesti Perinatoloogia Selts
Eesti Uroloogide Selts
Eesti Onkoloogide Selts,
Eesti Laborimeditsiini Ühing
ja teised arstlikud erialaseltsid    

Arstide avaldus alkoholipoliitikast

Arstide organisatsioonide pressiteade 15.05.2019:

Arstkond toetab Eesti viimaste aastate alkoholipoliitikat, mille eesmärk on vähendada alkoholi kättesaadavust eelkõige lastele ja noortele. Esikohal peab olema tervis, mitte aktsiisitulu.
Rahvusvahelised uuringud ja praktika kinnitavad, et alkoholi tarvitamist mõjutavad kõige enam hind, füüsiline kättesaadavus ja reklaam ning kõige hinnatundlikumad on just lapsed ja noored.
Eelmisel nädalal avaldas Tervise Arengu Instituut kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu, mis näitas, et viimase nelja aasta jooksul on kokkupuuted alkoholiga ja alkoholitarbimine noorte seas oluliselt vähenenud.
Meie senine alkoholipoliitika on olnud mõistlik ja edukas. Eelmisel aastal sai Eesti alkoholikahjusid vähendavate piirangute kehtestamise eest Euroopa alkoholipoliitika ühenduse Eurocare auhinna ja märgiti ära Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt.
Oma igapäevatöös näevad kõik Eesti arstid, kuidas alkohol kahjustab nii vaimset kui füüsilist tervist, põhjustab õnnetusi ja suurendab kuritegevust, lõhub peresid, tekitab vaesust. Ka poliitikud ja riigijuhid ei tohi sellest mööda vaadata ja teha alkoholi tarvitamist soodustavaid otsuseid.
Alkoholipiirangute mõju on pikaajaline ega avaldu kohe, seetõttu ei ole tark tormata praegu aktsiise langetama. Alkoholi tarbimine eelmisel aastal sisuliselt ei muutunud, aktsiisitõus ja piirikaubandus seda hüppeliselt ei kasvatanud. Alkoholitootjadki on nüüd aru saanud, et kõrgem hind ei pane eestlasi rohkem jooma.
Aktsiisi langetamine ei pruugi tuua oodatud tulu, küll aga suurendada alkoholi joomisest põhjustatud kahjusid – nii tervisele kui riigieelarvele. Soomes viis alkoholiaktsiisi langetamise katse 2004. aastal alkoholi tarbimise ja sellest tingitud suremuse ning muude kahjude märkimisväärse suurenemiseni.
Alkoholiaktsiisi langetamine on lühinägelik ja rahva tervist kahjustav otsus.

Eesti Arstide Liit
Eesti Perearstide Selts
Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Lastearstide Selts
Eesti Nooremarstide Ühendus
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

Täienduskoolituse fondi stipendiumikonkurss kevad 2019

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi erialaseks täienduskoolituseks 2019. a teisel poolaastal.

Taotluste esitamise tähtaeg on 13. mai 2019.

Taotlus tuleb esitada blanketil digiallkirjaga e-posti aadressil stipendium@arstideliit.ee   

Stipendiumi taotlemise blankett

Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel, sh arst-residentidel;
Stipendiumi suurus on kuni 500 eurot; 
Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel; 
Stipendiaatidelt oodatakse läbitud koolituse teemadel erialast teavet sisaldava artikli avaldamist  ajakirjas Eesti Arst.

Stipendiumid määrab fondi nõukogu, konkursi tulemused tehakse teatavaks 20. mail 2019.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kevadkonverents 2019

Tartu Ülikooli Kliinikumi kevadkonverents toimub 10. mail Dorpati konverentsikeskuses, tuues kevadisse Tartusse kokku tervishoiumaastiku juhid, spetsialistid ja poliitikud.

Konverents kannab pealkirja „Inimkeskne tervishoid – eesmärk või teekond?“ ning on jaotatud kolme paneeli. Esimene neist keskendub vähipatsiendi teekonnale, teine episoodipõhisele insuldikäsitlusele ning konverentsi lõpetab paneeldiskussioon, mis püüab lahti mõtestada inimkeskset tervishoidu.

Konverentsile saab registreerida kuni 3. maini, registreerimisvormi ja konverentsi kava leiate SIIT

Arstide liit toetab naistearste

Arstide liit tunnustab naistearste professionaalse ja tulemusliku tegevuse eest, tänu millele on Eesti seksuaal- ja reproduktiivtervise näitajad maailmas parimate hulgas. Abortide arv on tänu naistearstidele kordades vähenenud.

Arstid aitavad ja nõustavad inimesi, kuid peavad austama ka patsientide otsuseid. Paraku on abordid günekoloogia eriala üks osa. Süüdistada naistearste inimõiguste ja arstivande rikkumises selle eest, et nad teevad oma tööd, on ebaõiglane ja solvav.

Leiame, et Martin Helme väljaütlemised arstide kohta eilses ETV „Esimeses stuudios“ on Riigikogu liikmele sobimatud ja ta võlgneb naistearstidele vabanduse.

20.03.2019
Eesti Arstide Liit

Valimiseelne tervishoiudebatt

18. veebruaril korraldas Eesti Arstide Liit valimiseelse tervishoidebati. Loe lähemalt toimunust või vaata ülekande salvestust.

Valimiseelsest tervishoiudebatist võtsid osa 8 erakonna esindajad: Kuido Nõmm (Vabaerakond), Kadri Haller-Kikkatalo (Eesti 200), Urmas Siigur (Reformierakond), Riina Sikkut (Sotsiaaldemokraadid), Tiit Meren (Isamaa), Peeter Mardna (Keskerakond), Helle Kullerkupp (EKRE), Aleksander Laane (Rohelised)

Põhjalikku kokkuvõtet saate lugeda ERRi vahendusel SIIT. Seal samas on võimalik ka debati ülekannet järele vaadata.

Eesti Arstide Liit andis poliitikutele kaasa ka oma ettepanekud uuele valitsusele tervishoiu korraldamiseks. Neid on võimalik lugeda SIIT.

Koolitus „Arengud meditsiiniõiguses erialase vastutuse valdkonnas. Andmekaitsereform tervishoiusektoris“

20. veebruar „Arengud meditsiiniõiguses erialase vastutuse valdkonnas. Andmekaitsereform tervishoiusektoris“ (Ingeri Luik-Tamme)

Eesmärk: käsitleda kõige värskemat kohtupraktikat, mis seondub tervishoiuteenuse osutamise ja arsti vastutusega nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades. Selgitatakse, millele võiks vastutuse juhtumitest tulenevalt oma igapäevatöös rohkem tähelepanu pöörata ning kuidas minimaliseerida vastutusega seonduvaid riske. Käsitletakse seda, kuidas rakendub isikuandmete kaitse üldmäärus tervishoiusektoris. Samuti on koolituse eesmärk tõsta osalejate õigusteadlikkust selles osas, mida peaks patsiendi isikuandmete töötlemisel arvestama; samuti jagada praktilisi näpunäiteid isikuandmete töötlemist kirjeldavate dokumentide koostamiseks, isikuandmete kasutamiseks ja tervishoiuteenuse osutaja töö nõuetekohaseks korraldamiseksKoolitusel selgitatakse tervishoiusektorit puudutavaid muudatusi, mis tulenevad uuest isikuandmete kaitse seadusest (isikuandmete töötlemine teadusuuringutes, töötlustoimingute logimise nõuded jne). 

Hind: 129€+km

Korraldab Preismann Koolitus OÜ 
koolitus@preismann.eew

Valimiseelne tervishoiudebatt 18. veebruaril

Eesti Arstide Liit korraldab 18. veebruaril erakondade valimiseelse tervishoiudebati.

Debatt toimub Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse saalis (Sütiste tee 19) 18.02.2019 algusega kell 14.30.

Arutame, kas ja mida oleks vaja muuta meie tervishoiu korralduses ja rahastamises, et tagada patsientidele vajalik õigeaegne ja kvaliteetne arstiabi. Samasugune debatt toimus arstide liidu eestvedamisel enne riigikogu valimisi ka 2011. ja 2015.aastal.

Erakondi esindavad Riina Sikkut (SDE), Tõnis Mölder (Keskerakond), Urmas Siigur (Reformierakond), Helle Kullerkupp (EKRE), Kuido Nõmm (Vabaerakond), Kadri Haller-Kikkatalo (Eesti 200); kutsutud on ka Isamaa, Roheliste ja Elurikkuse erakond.

Osalema on oodatud arstid ja teised tervishoiutöötajad, tervishoiujuhid, patsiendid, ajakirjanikud. Tulge küsima ja kuulama, mis meie tervishoiust järgmisel neljal aastal saab!

Osavõtt on kõigile vaba, palume registreeruda siin

EAL üldkogu koosolek

Eesti Arstide Liidu üldkogu koosolek toimub reedel, 30. novembril 2018 kell 15–19 Türi kultuurikeskuses (Hariduse tn 1, Türi, Järvamaa).

14.30 Delegaatide registreerimine, kohv

15.00–19.00 Üldkogu koosolek

Päevakord:

1. 15.00 Koosoleku avamine, juhataja, protokollija, komisjonide valimine; päevakorra kinnitamine;

2. 15.10 EAL presidendi aruanne 2018. a tegevuse kohta; EAL 2017.a eelarve täitmise aruanne; 

3. 15.40 EAL 2019. a eelarve kinnitamine; liikmemaksude kehtestamine;

4. 15.55 EAL eestseisuse ja eetikakomitee valimised;

16.20 – 17.15 lõunavaheaeg

5. 17.15 Üldkogu külaline – Riigikontrolli esindaja, ettekanne ja diskussioon;

6. 17.45 Kollektiivlepingust 2019-2020;

7. 18.00 Valimistulemuste teatamine;

8. 18.10 Sõnavõtud ja arutelu; üldkogu avalduse vastuvõtmine;

9. 19.00 Koosoleku lõpetamine.

Päevakorrapunktide kellaajad on orienteeruvad.

Arstide liidu pöördumine peaministri poole

Austatud härra peaminister

Tervishoiu rahastamise suurendamine alates käesolevast aastast oli kahtlemata õige otsus, mis hoidis ära arstiabi kättesaadavuse kiire vähenemise.

Samas ei parane kättesaadavus loodetud tempos, kuna riigieelarve seaduse eelnõu järgi ei saa haigekassa kogu laekuvat ravikindlustusmaksu patsientide ravimiseks kasutada. Haigekassale riigieelarvest üle antud täiendavate kohustuste kulud on kujunenud planeeritust suuremaks, kuna need arvestati 2016.a kulude järgi. See mõjutab negatiivselt eelkõige eriarstiabi rahastamist.

Tulenevalt riigieelarve eelnõust on haigekassale pandud kohustus koostada 2019. aastaks eelarve tulemiga 4,2 miljonit eurot. Olukorras, kus haigekassa ei suuda hinnatud ravivajadust täielikult rahastada, on ravikindlustuse vahendite reservi suunamine patsiente kahjustav. Haigekassa nõukogule strateegilistes küsimustes nõuandev komisjon, mis koosneb tervishoiuspetsialistidest, tegi ettepaneku kinnitada haigekassa järgmise nelja aasta eelarvepositsioon mõõdukalt negatiivne, kattes negatiivset tulemit eelmiste perioodide jaotamata tulemi arvelt. Haigekassa nõukogu otsustas 17.08.2018 kinnitada haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted vastavalt juhatuse ettepanekule ja koostada aastateks 2019–2022 tasakaalus eelarve.

Lähtudes ekspertide ja haigekassa nõukogu arvamusest teeme ettepaneku suurendada 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõus haigekassa kulusid 4,2 miljoni euro võrra, et haigekassal oleks võimalik kinnitada tasakaalus eelarve ja lühendada ravijärjekordi.

Lugupidamisega

Jaan Sütt

Eesti Arstide Liidu president

24.10.2018

Täienduskoolituse fondi stipendiumikonkurss

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi erialaseks täienduskoolituseks 2019. a esimesel poolaastal.

Taotluste esitamise tähtaeg on 10. november 2018.

Taotlus tuleb esitada blanketil digiallkirjaga e-posti aadressil stipendium@arstideliit.ee

  • Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel, sh arst-residentidel;
  • Stipendiumi suurus on kuni 500 eurot;
  • Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
  • Stipendiaatidelt oodatakse läbitud koolituse teemadel erialast teavet sisaldava artikli avaldamist ajakirjas Eesti Arst.

Rahvusvaheline meditsiinihariduse konverents

Eesti Nooremarstide Ühendusel on hea meel kutsuda teid rahvusvahelisele eriarstiõpet käsitlevale konverentsile “Becoming a medical specialist in Europe in the 21st century”

Aeg: 25. oktoober 2018, kell 09.00-16.15

Koht: V Spa konverentsikeskus, Tartu

Millises seisus on residentuur Eestis, Balti- ja Põhjamaades ning Euroopas tervikuna?

Mis on kompetentsipõhine eriarstiõpe ja kellele seda vaja on?

Kas eriarstiõppega seotud osapooltel on tegutsedes samad eesmärgid?

25. oktoobril toob Eesti Nooremarstide Ühendus kokku ülikoolid, residendid, Euroopa Nooremarstide Ühenduse, juhendajad ja teised residentuuriga seotud pooled, et ühiselt neile küsimustele vastuseid otsida. Linna südames paiknevas V Spa konverentsikeskuses avaneb võimalus näha oma silmaga ja kuulata Euroopa juhtivaid meditsiinihariduse spetsialiste. Samuti saavad kuulajad esimestena osa ENÜ poolt tellitud ja mõttekoda Praxise poolt valminud vastavasisulise projekti “Arstiks kasvamine Läänemere regioonis” lõppraportist ning seada sihikud teiste huvitatutega ühele joonele.
 

Konverentsi eesmärk on võrrelda eriarstiõppe praktikaid üle Euroopa, arutleda üheskoos väljakutsete üle, mida 21. sajand residentuurile esitab ning mõtiskleda eriarstiõppe kvaliteedi edendamise võimaluste üle nii Eestis, Läänemere regioonis kui ka Euroopas laiemalt.

Rahvusvaheliste esinejate seas astuvad üles:

Professor Simon Gregory (Health Education England, UK)

Dr Jessica van der Aa (OLVG Hospital, Amsterdam, The Netherlands)

Dr Leila Niemi-Murola (University of Helsinki, Finland)

Dr Kitty Mohan (European Junior Doctors, UK)


Lisaks neile kuuleme ettekandeid mõttekoda Praxiselt, Eesti sotsiaalministeeriumilt, Eesti residentuuri üldjuhendajatelt ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnalt.

Konverents toimub inglise keeles ja on osalejatele tasuta.

Konverentsil osalemiseks on vajalik registreerumine SIIN.

Konverentsi detailne kava on lisatud kirjale ning leitav ka koduleheküljelt.

Kohtumiseni 25. oktoobril Tartus!

Tartu ülikoolis arutati välisarstide hindamist

Tartu ülikooli arstiteaduskond korraldas 28. septembril arutelu välisarstide hindamisest nende kvalifikatsiooni tunnustamisel ja tööle lubamisel. Arutelul osalesid ka arstide liidu esindajad.

TÜ pressiteade 02.10.2018

Eesti lähiriikide eksperdid jagasid Tartus välisarstide hindamise kogemusi

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond oli kutsunud reedeks, 28. septembriks Tartusse Balti riikides arste õpetavate ülikoolide residentuuriprodekaanid, et üheskoos arutada kolmandatest riikidest pärit arstide hindamist.

Sotsiaalministeeriumil on töös eelnõu, mis määrab täpsemalt kolmandatest riikidest tulevate tervishoiutöötajate registreerimise korra. Kui seni hindas välisarstide kvalifikatsiooni Terviseamet ja ainult osa taotlejatest suunati hindamisele Tartu Ülikooli, siis uue eelnõu järgi hakkab kõigi saabujate kvalifikatsiooni hindamises osalema ka ülikool.

Meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember ja residentuuriprodekaan Urmas Lepner kohtusid kolleegidega Leedu Terviseteaduse Ülikoolist, Läti Ülikoolist ning Tampere Ülikoolist. Kohtumise eesmärk oli jagada kogemusi ning õppida teiste Balti riikide ja suurema kogemustepagasiga Soome parimatest praktikatest.

Lemberi sõnul muutub kolmandatest riikidest tulevate arstide kvalifikatsiooni hindamise protsessi täpsustamine üha ajakohasemaks: „Eesti saab välismaalt siia tööle tulla soovivate arstide jaoks iga aastaga järjest populaarsemaks sihtkohaks. Samuti otsivad haiglad ise üha tihedamini endale personali välismaalt, kuna Eestis on arste liiga vähe. See on omakorda tekitanud küsimuse, kuidas saame olla kindlad, et välismaalt tulnud arstid on pädevad ning et nende teadmised ja oskused vastavad nõuetele.“

Lemberi sõnul käivad praegu arutelud, kuidas testida kandidaatide vastavust kõige paremal viisil ja milline peaks kogu protsess täpsemalt välja nägema. „Arstide kvaliteedi tagamiseks on väga oluline keeleoskuse olemasolu – naaberriigid on selle määratlenud üheselt ja selgelt. Selles ei tohi ka Eesti järeleandmisi teha,“ rääkis Lember.

Tampere Ülikooli esindaja professor Elise Kosunen rõhutas Soome kogemusest rääkides, et sarnasel viisil on neil protsessi läbinud juba peaaegu 900 inimest. „Kogemus näitab, et arstina töötada soovivate kandidaatide taseme erinevus on väga suur. See tähendab, et iga kandidaati peab väga põhjalikult kontrollima, et olla kindel tema taustas ja kliinilistes oskustes,“ tõdes Kosunen.

Soomes peavad kandidaadid läbima esmalt kuuekuulise praktika, aga alles pärast seda, kui on tehtud kindlaks, et välismaal omandatud diplom ja keeleoskus vastavad nõuetele. Seejärel tuleb läbida eksam, kus testitakse kandidaadi kliinilisi teadmisi ja Soome tervishoiusüsteemiga kursis olekut. Eksami viimase osa moodustab mitme tegeliku patsiendi läbivaatus.

Läti ja Leedu esindajad ütlesid, et nagu Eestil on ka neil välisarstide vastuvõtmise kogemus tunduvalt väiksem kui Soomel. Peale selle ei ole kumbki riik olnud kolmandatest riikidest tulevatele arstidele-õdedele nii atraktiivne kui Eesti. Küll on mõlemas riigis loodud välisarstide kvalifikatsiooni kontrollimise süsteem. Ülikoolid vastutavad teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste testimise eest ning riigikeeleoskust on vaja kandidaadil tõestada enne uue riigi tervishoiusüsteemis tööle asumist.

Väliskülalised kohtusid kahepäevase visiidi vältel nii meditsiiniteaduste valdkonna kui ka Eesti Haiglate Liidu, Eesti Arstide Liidu, Terviseameti ning Sotsiaalministeeriumi esindajatega. Lisaks tutvusid külalised Tartu Ülikooli Kliinikumiga.

Kolmandate riikide tervishoiutöötajad on arstid, hambaarstid, õed ja ämmaemandad, kes tulevad Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu ning kellele ei laiene kutsekvalifikatsiooni direktiivist tulenevad õigused.

https://www.ut.ee/et/uudised/eesti-lahiriikide-eksperdid-jagasid-tartus-valisarstide-hindamise-kogemusi