Struktuur

Eesti arstide organisatsioonide struktuurid ning nende omavaheline suhestumine on valdkond, mis tekitab sageli küsimusi. Tõepoolest on arstide esindusorganisatsioonide ülesehitust esmapilgul raske mõista. Seda mitte ainult Eestis. Isegi kui ülesehitus on arusaadav, jääb sageli segaseks sellise topeltstruktuuri mõte. Seetõttu on järgnevas seda küsimust avatud ning tuleb rõhutada, et tegelikuses ei ole tegemist raskesti mõistetava probleemiga.

Arstid organiseeruvad üle maailma ühendustesse peamiselt kolme põhimõtte alusel. Siinkohal peame silmas organisatsioone, mis ainult või peamiselt võtavad liikmeks arste ja/või arstiteadlasi. Nimetatud kolm põhimõtet on järgnevad.

  • Ühinemine ameti (so arstikutse) alusel organisatsiooniks, mis sageli omab ametiühingu funktsioone ning defineerib läbi liikmete kollektiivse teadvuse arstiks olemise põhimõtteid ja eesmärke. Eestis on sellisteks ühendusteks Eesti Arstide Liit ja tema piirkondlikud ühendused.

  • Ühinemine kliinilise eriala põhjal. Kliinilise eriala põhjal loodud ühendus on kitsam ning ühendab ühe eriala arste. Eestis on mitmeid selliseid ühendusi. Kliinilisel erialal põhinev ühendus võtab sageli enda kanda ravisoovituste väljatöötamise ning erialase täiendõppe organiseerimise.

  • Ühinemine lähtuvalt ühe haiguse raviprobleemidest. Vahel esineb olukord, kus ühe haiguse raviga tegelevad mitme eriala arstid. Seetõttu võidakse moodustada mingit haigust ravivate arstide ühendus.

Eesti Arstide Liit on loodud ameti ehk arstikutse alusel. Seega on Eesti Arstide Liit laiapõhjaline arstide ühendus kuhu kuuluvad inimesed nimetavad ennast arstiks. Mõistagi peab olema ka vastav kvalifikatsioon. Seejuures ei ole esmatähtis, et arst (täpsemini arsti kvalifikatsiooniga isik) tegeleks oma töös igapäevaselt just inimeste ravimisega.

Piirkondlik ühendus on arstide ühendus, mis hõlmab sama liikmeskonda kui Eesti Arstide Liit, kuid piirkondlik ühendus on seotud kitsa geograafilise asupaigaga. Sisuliselt on tegemist arstide liidu osakonnaga. Eesti kontekstist tähendab see enimalt ühe maakonna arstide esindamist. Näiteks Tartu Arstide piirkondlik ühendus on piirkondlik ühendus, kuhu kuuluvad peamiselt Tartus ja selle lähiümbruses elavad arstid. Saaremaa arstide piirkondlik ühendusse kuuluvad Saaremaal elavad arstid jne.

Sage segaduse allikas on Eesti Arstide Liidu ja piirkondlike ühenduste omavaheline suhe. Piirkondlikud ühendused on arstide liidu osakonnad. Veel tuleb öelda, et arstid kuuluvad reeglina korraga kahte organisatsiooni. Neist üks on Eesti Arstide Liit ja teine kohalik arstide ühendus. Eesti Arstide Liit tegeleb üldriiklikul tasandil, esindades seal arstkonna huve ja mõtteid. Piirkondlik ühendus (so osakond) tegutseb oma geograafiliselt kitsas piirkonnas esindades seal oma liikmete huve ja mõtteid. Nende kahe tasandi eristamine on tingitud juriidilistest nüanssidest, mis puuudutavad kollektiivlepinguid.

Need kaks organisatoorset tasandit (so Eesti Arstide Liit ja piirkondlikud ühendused) teevad omavahel tihedat koostööd. Vt juhtimise organiseerimist. Seetõttu on küllalt sage, et sama isik esineb kord ühe, kord teise tasandi ettevõtmistes ning ajab tervikpildi kõrvalseisjale üsna segaseks. See on aga väikses Eestis mõnevõrra paratamatu. Ka arstide liidus on alatine puudus missioonitundega organisaatoritest.